Virgo Kruve veebikodu ja blogi

Tähelepanekuid, mõtteid ja pilte 21. sajandi Eesti elust.

Keegi vaatab veel televisiooni?

Posted by Virgo Kruve &emdash; 25. mai 2012

Kuulasin hoomikul Hagi Šeini juttu Reformiraadiost (so Vikerraadiost). Ta tõi seal huvitavaid võrdlusi, et televisioon pole enam suutnud koondada üle 30% inimeste tähelepanu ühe õhtu jooksul samaks tegevuseks ehk siis telekanali vaatamiseks. Küsis ka teise poole kohta, et millega tegelevad need ülejäänud 70, 60 või 50 protsenti inimestest, kes pole televisiooni lummuses.

Mind ennast huvitab ka aina vähem Eesti telekanalite pakutav valik. See algas juba kümmekond aastat tagasi koos kaabeltelevisiooni ja arvutisse tüünerkaardi paigaldamisega. Pärast seda polnud televiisor enam eraldi ekraan vaid teleprogramm muutus aknakeseks arvuti ekraanil. Mul pole ühtegi allikat oma väitele aga arvan, et arvutiga telekanalite vaatamine on pigem suurenenud. Vastupidine areng, kus televiisorile pannakse sisse võrgukaabel ja näiteks Elioni digiboksi külge saad panna klaviatuuri ja interneti brauseri (ülimalt algeline!) pole kusagile viinud.

Üsna hea selgituse digipöörde kohta andis ka Andres Jõesaar eile delfis avaldatud arvamusloos. Ta toob välja, et signaali digitaliseerimine muutis ka telemaastikku ning need inimeste harjumused ja ootused on muutunud. Muidugi on siin oma osa ka majanduse nõrgal seisul, kus riigis ringleb vähem raha, mille tõttu ettevõtete toodangut ei osteta nii palju ja pole võimalust ka reklaamile kulutamiseks.

Posted in eesti meedia, televisioon | Leave a Comment »

Ennustasin Facebooki aktsia tulemust kahjuks õigesti

Posted by Virgo Kruve &emdash; 24. mai 2012

Facebooki aktsial ei ole USA börsil seni kuigi hästi läinud, teisel kauplemispäeval kukkus aktsia hind 11 protsenti ning kolmandal veel 9 protsenti.

Mul on kurb tunnistada, et minu esmaspäeval kirjutatud tekst on tõeks saamas. Loodan, et seda ei tõlgendata halbade uudiste üle rõõmustamisena. Lihtsalt proovisin säilitada sidet reaalse eluga ning mitte sattuda vasikavaimustusse uue aktsia börsile tulemisest.

See nädal tõi ka teated, et firma vastu esitati kohtusse hagi. Investorid väitsid, et aktsia kasumi väljavaated olid liialdatud ning tegelikku infot anti vaid vähestele suurinvestoritele.

Kuulasin õhtul ärikanalit ja seal oli üks esinaja veendunud, et Facebooki aktsia põhjendatud hind on vaid 29 dollarit. Ta soovitas isegi aktsia lühikeseks müüa ehk siis laenata praegu aktsiaid müümiseks ning hiljem osta need tagasi ja loota, et selleks ajaks on hind alanenud.

Ta pakkus ka aktsia dividendideks 55 ja 75 senti vastavalt käesoleva ja järgmise aasta kohta.

Minul õnneks aktsiaid ei ole ja võin arvamust avaldada ilma isiklikus rahakotis mõju tundmata. Kaudselt on muidugi mõju olemas, sest kunagi ei tea, milline pank või fond ostab millise firma aktsiaid ja millal need ülehinnatud väärtuse pealt alla kukuvad, tuues kaasa ahela järgmistes osades probleemid.

Posted in blogid ja internett, majandus | Leave a Comment »

Eesti keeles kirjutamine on parem kui inglise keeles blogimine

Posted by Virgo Kruve &emdash; 23. mai 2012

Mõeldes robotite ja arvutite poolt tekitatud rämpspostile blogide kommentaarides, on eesti keeles kirjutamine tõeliselt vabastav. See annab võimaluse valdav osa rämpsust kõrvaldada vaid tosina ingliskeelse sõna abil. Võib vaid kaasa tunda inglise keele kõnelejatele, kes peavad rohkem vaeva nägema, et eristada rämpsu inimeste tegelikest sissekannetest. Ma tean küll, et saab tehniliselt eristada inimest ja robotit, näiteks javascripti kontrollimise või CAPTCHA abil aga see on ikkagi vahend, et suurem osa kahtlasi kommentaare eemaldada. Arvutid õpivad ka ekraanilt koode tuvastama ning neid siis sisestama.

Minu jaoks oli lahenduseks saata modereerimisele ehk avaldamise järjekorda järgnev nimekiri märksõnadest.

there
what
how
read
more
beauty
found
know
life
earne
thank
great

Nimekiri pole täielik aga annab aimu. Need on inglise keeles üsnagi sagedased sõnad rämpsu postitajate sissekannetes ning nende abil filtrisse kinni jäänud kommentaare on hiljem lihtne vaid paari klikiga kustutada. WordPressil on üks plugin, mis laseb kõik ootel oleva lihtsalt kustutada.

Taolise sammu pidin astuama, sest leidsin ühelt oma lehelt umbes 47 tuhat heaks kiidetud kommentaari, mis moodustasid suurusjärgus 2700 lehekülge halduse paneelil. Otsisin küll vahendit, et saaksin neid kuidagi rämpsuks teha aga vähemalt 4 proovitud pluginat ei toiminud juba avaldatud kommentaaride järelkustutuseks. Nii võtsingi ette ainumõeldava lahenduse ja kustutasin andmebaasist lihtsalt kommentaaride tabeli ära. Tulemuseks oli 0 kommentaari. Võtsin siis rämpsurünnaku eelse koopia ja taastasin selle järgi kommentaarid. Õnneks oli tegemist lehega, mida uuendan perioodiliselt ja mitte väga tihti aasta jooksul. Edaspidi siis olen hoolikam ja reageerin rämpsu tekkele kiiremini.

Seega, rämpsu on lihtsam ennetada märksõnade abil neid ootele panemisega või siis ilma neid lugemata lihtsalt andmebaasist kustutada.

Posted in blogid ja internett | Leave a Comment »

Nukkumisaeg poliitikute blogides

Posted by Virgo Kruve &emdash; 23. mai 2012

Loen hetkel poliitiliste kampaaniate ja valimiste blogide kohta tehtud uuringut, mis on mõneski mõttes ideid andev. Näiteks leidsin sealt laheda sõna: nukkumisaeg. See tähendab perioodi aasta enne valimisi kui poliitikul pole mitte midagi kirjutada ega öelda oma valijatele. Nukkumisaeg lõppeb umbes 3 kuud enne valimisi ja siis hakatakse uuesti sissekandeid blogides tegema.

Mida peaks siis poliitik arvestama oma blogi puhul?

Viited. Need võiksid olla nii tema erakonnale kui teistele kandidaatidele.

Arutelu. Tavaliselt on kommentaare vähe aga neile tuleks vastata, isegi ebameeldivatele.

Erinevad keeled. Valdav osa kandidaatidest (3/4) kirjutab eesti keeles aga valimisõigus on ka vene keele kõnelejatel. Vähemalt kohalikel valimistel. Minu jaoks tähendab see minimaalselt seda, et blogis on automaatne tõlge vene keelde. Tõsi, masintõlge pole veel täiuslik aga küllap see paraneb ja märksõnade leidumine peaks olema piisav, et tekst läbi lugeda või proovida seda eesti keeles lugeda (kui osatakse). Vähemalt ei ole sellest blogi kirjutajale kahju, sest eesti keele kõnelejate jaoks jääb ju tekst algseks.

Sotsiaalmeedia. Peaks kasutama blogi kõrval ka säutsumist twitteris või facebooki lehte. Oluline on just viimase puhul fännilehe tegemine, sest eraisiku kontol on sõprade piirang. Samuti laseks see kergelt eristada sõpru ja lihtsalt poliitikust huvitunud inimestest.

Paroolide vältimine. Blogi pole mõtet pidada paroolide taga asuvana.

Info autori kohta. Lisaks arvamustele tuleks avaldada ka info autori kohta, soovitavalt ka kontaktid.

Rohkem hetkel ei meenugi. Igatahes on nukkumisaeg praegu veel tõenäoline, sest aasta pärast on juba kõigil peas kandideerimine kohalikel valimistel. Selle ennetamiseks jätkan mina parem oma blogi kirjutamisega, et keegi ei saaks minu kandideerimise puhul siit blogist leida nukkumisaega.

Posted in blogid ja internett, inimesed, poliitika | Leave a Comment »

Demokraatia nime päästmiseks aega 28 tööpäeva

Posted by Virgo Kruve &emdash; 22. mai 2012

Eesti poliitiline politsei on siiani väga tugevalt ja jõuliselt menetlenud opositsiooni kuuluvate erakonda väidetavaid rikkumisi erakonna rahastamisel või korruptiivseid suhteid. Täna avalikustas möödunud aastas märtsist parlamendist välja jäänud Silver Meikar, et tema pesi Reformierakonna jaoks puhtaks 115 tuhat krooni annetuste raha.

Reformierakonna rahastamise skeem

Meikar kirjaledab seda nii, et tema sai erakonna büross ümbrikus sularaha ja maksis selle oma pangakontole ning tegi selle järel ülekande erakonna kontole. See on täiesti ainumõeldav lahendus, sest erakond tohib sularahana vastu võtta vaid 1000 krooni korraga. Milline peavalu oleks leida 115 inimest sularaha toomiseks, kasvõi formaalsete nimedena. Seevastu Riigikogu liige võiks küll selline olla, kes toetab heldelt oma erakonda.

Antud skeem rikub erakondade läbipaistva rahastamise nõuet, sest pole teada sularaha erakonna bürosse toonud isikud. Need võisid olla juriidilised isikud, mille annetusi erakonnad ei tohi vastu võtta.

Minu arvamus juhtunust sai lisatud ka Delfi kommentaari:

Meikaril pidi olema mingi plaan, et selle avalikustas ja just nüüd. Karistust sellise teo eest ei järgne, sest 1.04.2011 võeti Karistusseadustikust välja § 402, mille järgi “Erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest“ karistati rahalise karistusega. Kui lisame siia asjaolu, et väärtegu aegub 2 aastaga, siis tehtud annetusi pole ka võimalik enam uurida või karistust määrata. Viimane tema enda artiklis nimetatud annetus oli “Silver Meikar 30.06.10. Annetus 10 000,00″ ehk järgmise kuu lõpuks on ka karistuse määramise tähtaeg möödas. Tõstku käed need, kelle arvates õiguskaitseorganid suudavad(loe: tahavad) selle loo menetleda 28 tööpäeva jooksul.
Lõpetuseks meenutan, et Michal lahkus Riigikogu liikme kohalt Reformierakonna peasekretäriks, sest Burkhart süüdistas teda ETV-s Eesti Raudtee tagasiostu toetamise eest 1,5 miljoni euro küsimises (2007. aasta alguses). Prokuratuuril kulus paar tundi, et juhtum õiguspäraseks kuulutada, ilma ühegi tunnistajaga kohtumata.

Eraldi tuleks rõhutada, et möödunud aasta 1. aprillist alates pole anonüümse, varjatud või juriidilise isiku tehtud annetuse eest enam erakonnale võimalik määrata rahatrahvi. See tähendab, et parlamendis olnud parteide konsensuse alusel võeti see seadusest välja. Probleem oli jõustruktuuride üle mõistuse suur jõukasutus opositsiooni vastu. See punkt oli sisuliselt malakas, millega võimul olevatele poliitikutele alluvad uurimisorganid likvideerisid opositsiooni. Iroonilisel moel võitsid selle kaotamisest ka võimul olevad poliitikud. Eriti need, kes uhkustavad oma võlgade puudumisega. Noh nüüd vähemalt teame, kuidas nad ennast rahastasid.

Posted in inimesed, majandus, poliitika, Reformierakond ja IRL salaliikmed | Leave a Comment »

Sotsiaalmeedia väärtus: unustatud google, ülehinnatud facebook

Posted by Virgo Kruve &emdash; 21. mai 2012

Firma börsile toomine on justkui sellele üldsuselt hinnangu saamine. Investorite pakutav hind pole mitte ainult majanduslike väljavaadete hinnang, vaid ka firma mainest tulenev. Kindlasti on iga IPO ehk aktsiate esmase pakkumise juures arvestatud aktsia tulu teenimise potentsiaali, selle võimalikku hinda spekulantide jaoks ning ka firma elutsüklit. See viimane tähendab, et tuleb arvestada konkurentsiga järgnevatel aastatel ning võimalusega, et keegi teine leiutab midagi veelgi paremat.

Tagantjärgi teame nüüd kuivõrd naeruväärselt ülehinnatud aktsiatega olid esimese laine interneti firmad. Need olid tosin aastat tagasi kuum sõna, sest dot com buum oli oma kõrghetkes. Sellest ajast pärinevaid käsitlusi on isegi naljakas lugeda, sest tookordsed tehnoloogiad on praeguseks sisuliselt käibelt kadunud või tundmatuseni moondunud. Isegi kui need aktsiad pole saanud laialdase eufooria tõttu selliseid ülepaisutatud hinnanguid, oleks neil järgnevate aastate arengute tõttu olnud raske säilitada oma positsioone.

Ilmselt saame Facebooki puhul rääkida täpselt sarnasest sündmuste kordumisest. Investorid loodavad sellega tulu teenida. Esiteks arvataks, et pärast IPO-t on hinnal veel tõusmiseks ruumi. Esimene kauplemispäev näitas, et muutus oli pool dollarit ehk alla protsendi. Praeguseks tühja läinud lootus. Teiseks loodetakse, et leidub veel investoreid, kes mingil põhjusel IPO-st jäid kõrvale ja nüüd tahavad pikemaks perioodiks positsiooni sisse võtta ja selle tõttu on valmis vähemalt IPO-ga võrdset hinda pakkuma. Mina pean ka seda vähese tõenäosusega arenguks, sest vaba raha näib pangasüsteemis kuluvat muude aukude lappimiseks, mitte facebooki pealt teenimiseks aastal 2014. Kolmandaks on võimalus teenida aktsia languse pealt ehk müüa lühikeseks. Minu arvates ongi see kõige tõenäolisem, kus aktsia läheb pärast eufooriat oma tegeliku väärtuse juurde ehk langeb. Kuivõrd palju, ei oska ma prognoosida aga selles olen küll veendunud, et Facebook korraldas oma aktsiate pakkumise sisuliselt firma tipus olemise aastal. Mind ennast vihastas välja aasta alguses tulnud ajajoon ehk Timeline. Lisame siia juurde aina pealetükkivamaks muutuva isikuandmete ja reklaamide seostamise ning näemegi põhjusi, miks kasutajate arv enam samas tempos ei suurene. Mind ennast vapustas üks bloombergi graafik, mis näitas reklaamitulu kasutaja kohta. Kui eelmisel aastal oli veel mingisuguse paarikümne protsendi võrra kasvu võrrelduna eelneva aastaga, siis käesoleva aasta I kvartaliks oli kasv kadunud (0%). See tähendab, et nüüd teeniti sama palju reklaamitulu kui 2011. aasta I kvartalis ühe kasutaja kohta.

Sotsiaalmeedia on pidevas muutumises. Näiteks Youtube loodi umbes 2005. aastal aga tal on tekkinud palju konkurente. Ilmselt suuremal osal eestlastest pole enam rate.ee kontot, sest see pole enam moodne. Samamoodi on ka orkut, netlog ja kes teab mis muude teenustega. Interneti suurim erinevus tavalisest maailmast ongi selle kiire muutumine, mis jätab investeeringu tagasi teenimiseks väga väikse ajaperioodi. Investorite jaoks tähendab see pikaajalise investeerimise võimatust. Maksimaalne aktsia hoidmise aeg saab olla paar aastat, mitte rohkem, sest selle jooksul tuleb järjekordne uus kuum firma, millest kõik on vaimustuses.

Posted in blogid ja internett, inimesed, internett, majandus | Leave a Comment »

Erakanalite ähvardus töötab Starmani huvides?

Posted by Virgo Kruve &emdash; 20. mai 2012

Mul tekkis mõte, et eelmise nädala lõpus ilmunud Kanal 2 peadirektor Urmas Oru artikkel vabalevist lahkumise või kaabelfirmadelt tasu saamises võis olla hoopis Starmani huvides. Kui vabalt enam kahte suurimat erakanalit ei näe, siis paljude inimeste ainsaks alternatiiviks jääb Starmani Zoom´iga liitumine, sest kaabeltelevisioon nendeni ei jõua ja ainus teenus ongi läbi õhu levivad kanalid.

Selline muudatus eeldaks inimestelt kaardilugejaga digiboksi olemasolu. Selle seotamine on küll lisakulu aga ikkagi väiksem kui hakata satelliidi tarbeks taldrikut ja sellega kokkukäivat tehnikat ostma.

Vähemalt mina sõnastaksin erakanalite väited küll sedasi, et seadusi tuleb muuta ja kaabeltelevisiooni firmadel hakata vabalevis olevatele erakanalitele maksma VÕI nad sunnivad kümneid tuhandeid digiboksi kasutajaid liituma tasuliste operaatoritega. Ennekõike siis Starmani Zoom-TV teenusega, sest inimeste üleminek või kohanemine selle muutusega oleks kõige väiksem.

Põhjust taoliseks väiteks annab kasvõi Starmani jaoks just mitte kõige paremad ajad. Nad lahkusid börsilt, sest keda ikka huvitaks langev aktsia, millel investorid ei näe perspektiivi. Selle järel pantisid nad 3 miljoni euroga pankadele tagatiseks oma kaubamärgid. Ma pole viimaseid uudiseid lugenud ja ehk on neilt tagatis maha võetud aga juba see märk, et kaubamärgid on antud pankadele tagatiseks, paneb mõtlema selle põhjuste ja selleni viinud olukordade üle.

Posted in eesti meedia, televisioon | Leave a Comment »

Blogimine tuleb teha lihtsaks, mitte koormavaks

Posted by Virgo Kruve &emdash; 20. mai 2012

Mind on tõsiselt hakanud häirima see wordpressi ääres ilmuv riba, mis postituse avaldamise järel ilmub.

wordpress kuvab iga postituse järel vasakusse äärde vastiku häiriva riba, mille sulgemine nõuab hiirega klikkimist.

wordpress kuvab iga postituse järel vasakusse äärde vastiku häiriva riba, mille sulgemine nõuab hiirega klikkimist.

Tahaksin selle välja lülitada aga pole siiani veel leidnud kohta, kus seda saaks teha. Taoline meenutus võiks olla siis näiteks ümmarguste 0-ga lõppevate arvude puhul või kord päevas aga seda näidatakse iga kord. Äärmiselt tüütu.

Posted in blogid ja internett | Leave a Comment »

Hispaania Bankia on kaldus nii bilansiliselt kui füüsiliselt

Posted by Virgo Kruve &emdash; 19. mai 2012

Hispaania kaldus pangad on selge märk ees ootavatest probleemidest. Märgid olid ju olemas ja ainult purjus inimene viis oma säästud viltu vajunud Bankia panka. Monteerisin Euronewsi kaadrile oma mõtte.kia

Hispaania kaldus pangad on selge märk ees ootavatest probleemidest. Märgid olid ju olemas ja ainult purjus inimene viis oma säästud viltu vajunud Bankia panka. Monteerisin Euronewsi kaadrile oma mõtte.kia

Katsetused arhitektuuriga võivad olla põnevad aga pank ei tohiks minu arvates seda endale lubada. Vähemalt selle Hispaana raskustesse saatunud Bankia panga näitel oli nende peamaja lahendus küll ebaõnnestunud, sest viltu vajunud maja on justkui irooniline ennustus nende probleemidele. Inimese muidugi sellele ei mõelnud, et sõnum võiks olla ka vormi valatud. Kui küsida, et milline võiks pangakontor olla, siis minu arvates võimalikult tagasihoidlik majakarp, sest see on rajatud hoiustajate kokku toodud rahadega. Ütleksin isegi, et pangakontor võib olla madalam ja ilma klaasist seinteta kui see võimaldab neil pakkuda kõrgemat intressi.

Samuti keeldun uskumast, et läbipaistva klaasist seinaga kontoris oleks mugavam töötada kui ruumis, kus on seina sees aken. Ma ei mõtle mitte ainult kõrguse kartlikele inimestele, vaid selline klaasist sein paljastab ju töötajad ka väljast vaatajatele ja isegi kui sellega harjub, pole pangale taolist läbipaistvust ka vaja, et ükskõik kes näeb tänavalt läbi akna töötajate riietust ja fototehnika abil ehk veel muudki. Lisame siia ka sellise häiriva asja kui ere päike ning olemegi saanud töötingimused, mis eksponeerivad küll töö tegemist aga tegelikult tehtav on üsnagi tagasihoidlik. Mina igatahes ei suudaks akvaariumis töötada ja vajan konkreetseid seinu ning akent, millest sisse tulevad päikest saan vajadusel vähendada. Pigem olgu valgus natuke hämaram kui hakkan monitori eredust või valgustugevust suurendama, et ekraanilt oleks midagi veel ka näha.

Kui ma mõtlen Eestile, siis kunagise Hansapanga kontor Liivalaia tänaval on üsnagi mõistlik. Eesti Ühispanga ehk praeguse SEB peakontor tekitab taevasse veel ühe päikese ja on liialt klaasist. Mõnevõrra parem on hiljuti ehitatud Nordea peamaja Tallinnas Liivalaia tänaval, sest see on kumerusega ega muutu lihtsalt hiiglslaikuks peegliks, nagu SEB.

Mida tahan rõhutada, on pankade säästlikus klientide rahaga. Igaüks oskab priisata ja säravaid asju endale soetada aga raha selliste isikute käes enamasti ei kasva ega isegi mitte ei säili, vaid ainult kahaneb. See Hispaania Bankia näide kinnitab minu arvamust, et särav peamaja ja veel viltune hoone peaks klientides ettevaatust tekitama.

Posted in inimesed, majandus | Leave a Comment »

Pankadega suhtlemine on tasuline

Posted by Virgo Kruve &emdash; 19. mai 2012

Töötav inimene saab panka minna vaid lõunapausi ajal või nädalavahetusel. Nende SEB kontorite uute aegade järgi pole pärast tööpäeva enam panka võimalik jõuda.

Alates 1. juunist 2012 toimuvad kontorite lahtiolekuaegades järgmised muudatused.

  • Rapla kontori I korrus on lahti tööpäeviti 9–17 ja laupäeviti 10–14. II korrus on lahti tavapäraselt tööpäeviti 9–16.
  • Jõhvi kontor on lahti tööpäeviti 9–17 ja laupäeviti 10–14.
  • Narva kontor on lahti tööpäeviti 9–17 ja laupäeviti 10–14.
  • Rakvere kontor on lahti tööpäeviti 9–17 ja laupäeviti 10–14.
  • Põlva kontor on lahti tööpäeviti 9–17 ja laupäeviti 10–14.
  • Jõgeva kontor on lahti tööpäeviti 9–17 ja laupäeviti 10–14.
  • Valga kontor on lahti tööpäeviti 9–17 ja laupäeviti 10–14.
  • Võru kontor on lahti tööpäeviti 9–17 ja laupäeviti 10–14.
  • Rüütli kontori I korrus on lahti tööpäeviti 9–17 ja laupäeviti 10–14. II korrus on lahti tööpäeviti 9–17.
  • Viljandi kontor on lahti tööpäeviti 9–17 ja laupäeviti 10–14.
  • Tornimäe kontor on lahti tööpäeviti tavapärasel ajal 9–18. Alates juunist on kontor laupäeviti suletud.
  • Elva kontori lahtiolekuajad muutuvad ajutiselt: 1. juunist kuni 31. augustini 2012 on kontor lahti tööpäeviti 9–16.

Mõtlesin hiljuti maha tapetud ideele, et kõigil pankadel oleks ühine pangaatomaatide süsteem. Tundub ju tobe, et ühe poe seinas on 2 konkureeriva panga automaati. Ometigi on mul sellest üsnagi hea ja lähedal asuv näide, kus ühes seinas on SEB ja teises Swedbank ning nende vahe on ilmselt 25 meetrit või isegi vähem.

Headel aegadel oli mõeldav, et iga pangasüsteem ehitas üles oma kanalid ja eksponeeris võimalikult paljudes kohtades omaenda logo aga nüüd võiks mõelda ka sellele, et klient maksab need lähestikku asuvad automaadid ja kulud. Mul on ka tunne, et neid automaate täidab rahaga sama firma, sest palju meil ikka neid sularaha laiali vedavaid firmasid saab olla. See näitab, et teatud funktsioonides suudavad pangad teha koostööd aga mõnes teises jälle ajavad põikpäiselt taga oma logo eksponeerimise võimalust.

Ma pole pangas töötanud aga arvan, et ainus põhjus konkureeriva süsteemi jaoks on nende soov oma logo automaadil hoida ja ühtlasi kinnistada inimene oma nime külge. Klient, kes kasutab mõne teise panga teenuseid või saab nende tingimustest teadlikuks, võib ju tulla mõttele hoopis panka vahetada ja kolida oma raha mõnda teise panka. Isegi vaatamata sellele, et meil on pangandusturul üsna väike konkurents, sest kõik kuulub väliskapitalile ja erinevused on lihtsalt väikseid mullistused. Ma olen kasutanud pangakaarti umbes kaks tosinat aastat aga mäletan üsna selgelt seda aega kui tuli interneti kaudu maksmise võimalus ja kuidas räägiti, et selle kanali eelistamine on kliendile soodsam, sest pole teenustasu. Nüüd ei mõtle enam keegi, et kuidas need arvutis toimuvad numbrite vahetamised saavad maksta kui ennem olid nad tasuta. Põhjus on lihtsalt turumajanduses. Nüüd saavad pangad seda raha küsida, sest sularaha kasutamine on märgatavalt vähenenud ja sellega arve tasumise kohti praktiliselt enam polegi. Eks proovige sularahas tasuda elektri või sideteenuste eest.

Just see ülekannetele tasu kehtestamine näitab, et ka eraldi automaate on pankadel kasulik pidada, sest nii ei tea üldsus nende tegelikku kulukust ja pank võib oma äranägemise järgi määrata automaadist raha välja võtmise tasu. Kuulge, see polnud ju ka mitte väga palju aastaid tagasi kui automaadist raha võtmisel polnud teenustasu. Vähemalt mina mäletan küll oma noorusajast, et sai automaadi juures käima harjutud just selle pärast, et seal ei pidanud tasuma teenustasu, mida küsiti kontoris sularaha väljastamise eest.

Tänapäevaks oleme jõudnud isegi selleni, et SEB küsib teenustasu kui soovid sularahas sisse maksta omaenda kontole. Täpsemalt küll küsitakse juriidiliste isikute käest pangakontoris sooritatud tehingult aga need tegutsevad ju läbi füüsiliste inimeste. Sellega suunavad pangad ettevõtjaid veelgi rohkem sularaha kasutamisest eemale ja elektrooniliste kanalite kasutamisele. Jääb üle oodata aega kui teenustasu kehtestatakse ka automaadis sissemakse tegemisel. Äkki seda on juba tehtud? Ma pole siiani seda kunagi teinud ja mul pole aimugi, kas inimese suur soov pangaga suhelda on tema jaoks veel tasuta või tehtud tasuliseks.

Nad (pangad) saavad seda kõike eelnevat teha, sest me oleme täielikult nende konksu otsas.

Posted in inimesed, majandus | Leave a Comment »

 
Follow

Get every new post delivered to your Inbox.