Algas uus kampaania: kohalikud valimised 20. oktoober 2013
Virgo Kruve avaldatud artiklid ETA – Eesti Teabe Agentuur Kirjutan KOV.ee valimised2009 korruptsioon .info
Tõeline televisioon
Posted by Virgo Kruve &emdash; 31. okt 2010
Kellade keeramine on tüütu tegevus. Klikidemokraatia tom.ee ehk Täna Otsustan Mina saavutas vaid vööndiajast loobumise. Mul tuli täna tegeleda umbes 13 erineva kella õigeks sättimisega: telefonides, fotokas, DVD-salvestajas, digiboksis, arvutites (kasutan käsitsi häälestust, sest raadio taimer läheb ülemineku päeval segaseks ja lihtsam on seda käsitsi teha).
Üldiselt, pole ma selle lisatunni eest midagi märkimisväärset korda saatnud.
Posted in inimesed | Leave a Comment »
Posted by Virgo Kruve &emdash; 31. okt 2010
31. oktoober 2010 on viimane päev kui Rootsi edastab oma raadiosaateid lühilaine ja kesklaine sagedustel. Eesti lülitas oma CB (vene) või AM/MV(inglise) lühendiga kesklaine saatja välja juba eelmisel sajandil. Rootsi raadio levib 1179 kHz sagedusel täna veel viimast päeva. Kui vaatan kaarti, siis on sellega kaetud suurem osa Euroopast ja Venemaa Euroopa osast. Seega on tegemist suhteliselt laia geograafilist ala katva infokanaliga. Iseasi muidugi kui paljud seda veel kuulavad või kasutavad. Nad olid viimane põhjamaa, kes sedasi infot levitas. Norra, Taani, Soome (558 kHz) olid varem selle lõpetanud.
Reedeses saates selgitati ka saatjate sulgemist ning tehti tagasivaade 72 aasta pikkusele perioodile. Selle saate leiab aadressilt:
http://www.sr.se/topsy/ljudfil/2707416.mp3
ja keelmise 2 aasta saated on järelkuulatavad aadressilt:
http://sverigesradio.se/cgi-bin/International/nyhetssidor/laddaner.asp?ProgramID=2054
Mina ise olen aeg-ajalt kuulanud 16 M, 19 M, 25 M, 31 M või 49 M peal olevaid lühilaine jaamu. Kvaliteet pole muidugi ühtlane ja ragiseb kohati või kaob ära aga selles on siiski mingi võlu kui juhtud Rumeenia, Hispaania, Bulgaaria, Iraani, India või Hiina jaamadele. Ma muidugi ei julge väita, et ka kuuldud Lõuna-Korea jaama signaal pärines selle asukohamaa piiridest, sest seda võidi transleerida ka mõnest lähemast riigist.
Igal ajahetkel on meie ümber kümneid raadiojaamu ultralühilaine (FM) sagedusalas ja sadu lühi- ning kesklaine sagedusel aga enamus sellest infost läheb meist lihtsalt mööda. Kas oleme selle võrra kuidagi õnnetud, et see info kiirgub meist lihtsalt läbi ja me ei pane seda tähele? Vaatamata jäävad ka kümned telekanalid ja lugemata suurem osa Eestis ilmuvaid ajalehti? Ma ei hakka siinkohal rääkima isegi satelliitidest, mida on mitmeid ja millelt oleks võimalik vastu võtta sadu tele- ja raadiojaamu.
Just täna hommikul oli Vikerraadio saates (10.10st) Karl-Martin Sinijärv, see SDE luuletaja, kes tõi näite oma elu kohta, mis pidi olema oletuslikult veel 10 000 päeva ja seega isegi parima tahtmise korral ei jõuaks ta sellest arvust rohkem raamatuid lugeda ning järelikult ta peab hakkama valima. Täpselt samamoodi on ka infoga, mis levib raadiolainete (raadio, televisioon) või telefonikaabli (kõne, internett) vahendusel aga millest hoomata suudame vaid vähest. Info hulk mitmekordistub ilmselt iga paari aastaga (interneti mõttes), sest me kõik toodame seda aina juurde (sotsiaalse meediaga) ja lõpuks vajame selle korrastamiseks ning seoste loomiseks ikkagi kolmandat osapoolt ehk otsingumootori pakkujat, kes on meie eest käinud läbi miljonid interneti aadressid ja seal oleva info süstematiseerinud ning teinud märksõnade järgi kättesaadavaks. Just see viimane asjaolu, et info ei ole märksõnade järgi indekseeritav, ongi minu meelest raadio languse peamisi põhjusi. Sa võid teha huvitava saate aga kui inimene ei suuda seda meeles pidada ja ammugi mitte taasesitada, siis on tegemist hävinud infoga. Edasi kandub siis ainult kõige olulisem ja üldistatum osa aga sellele on järjest raskem leida lugejaid ning veelgi raskem ehitada sellele mingi ärimudel. Tänapäeva kõige kallim tehnoloogiafirma peaks olema Google, mis ise praktiliselt ei tooda infot ja kasutab ära kõigi teiste toodetud infot ning näitab selle juurde siis reklaami.
Raadio on veel üsna elujõuline aga ma arvan, et koos interneti vilumuse tekkimisega ja ühenduste paranemisega ütlevad ka inimesed ühel päeval, et ma ei taha raadiot kui tapeeti, mis lihtsalt on ja ma pean seda sundkuulama. Asemele tuleb siis võimalus hakata saatesarju valima ja neid omale sobival ajal kuulama. Piltlikult öeldes ei toimu pühapäeval kell 12 kümnete tuhandete raadiovastuvõtjate häälestamist Vihkamistunni kuulamiseks, vaid oled oma seadmele (mis ilmselt on kaasaskantav arvuti, võimaliku sarnasusega mobiiltelefonile) andnud eelnevalt korralduse teavitada uue osa ilmumisest kättesaadava teenusena, tõmbad selle oma seadmesse, kuulad selle ära ja mingil teisel kanalil arutate siis sõpradega, et mis selles saates huvitav tundus. Kui tuua veel üks sarnane näide, siis praegune paberajaleht võib sattuda mitme lugeja kätte (perekond) aga internetis loetakse lehti üksikult ehk siis silma jäänud artiklid ei pruugi olla samad ega isegi mitte samadest ajalehtedest.
Massimeedia asemel, kus üks saade peab meeldima võimalikult paljudele ja olema arusaadav, liigutakse erinevate sisu koostisosade ja informatiivsusega meediale. Näiteks Elion ja tema digi-tv on hakanud juba pakkuma saadete salvestamise ja järelvaatamise võimalust. Juba varem oli neil võimalik kellaaja järgi seade häälestada mingile kanalile ja panna mõni teine salvestaja seda talletama aga nüüd on mindud juba sammuke edasi, et veelgi vähendada saate ootamiseks kuluvat aega ja teha võimalikult kergeks vaid huvipakkuva saate jälgimine. Täpselt samamoodi ei pea Rootsi raadio lühi- ja kesklaine kuulajad enam oma raadiovastuvõtjaid häälestama teatud sagedusele ja olema ette määratud kellaajal seda kuulamas, vaid nad logivad eelpool toodud aadressidele neile sobival ajal ja tõmbavad saate kuulamiseks alla. Mulle see meeldib, sest võimaldab aega plaanipärasemalt kasutada.
Posted in eesti meedia, inimesed, televisioon | Leave a Comment »
Posted by Virgo Kruve &emdash; 31. okt 2010
Teate kindlasti seda säutsumise platvormi twitter.com, mis laseb 140 tähemärgi sees mõtteid edastada. Tundub, et nad on jõudmas oma kasvu piirideni. Täna oli järgjekordselt juhus, kus minu säutsud polnud kättesaadavad. Mis kasu on mul siis teenusest kui isegi mikroteksti korral võib tekkida olukord, et serverile tuleb liiga palju päringuid ja neid ei jõuta lihtsalt töödelda ning tekst pole kättesaadav. Just selline järgnev olukord.
Teksti tõlge: "Viga: Twitter ei vastanud. Palun oota mõned minutid ja värskenda seda lehted." Twitter hakkab otsi andma. Autori foto
Tulenevalt minu eelmisest Facebooki reklaamiga võrdsustavast postitusest peaks sotsiaalse meedia murede hulka lisama ka kasvu piirid, millest üle jõudes pole teenus enam kättesaadav, inimesed pettuvad selle kasutamises ja lähevad kusagile mujale. Sisuliselt on ülisuur hulk kasutajad sarnane süsteemi sihipärase ründamisega läbi sadade tuhandete arvutite poolt sellele päringute tegemise. Kui aeglaselt kasvavate süsteemide korral jõuab servereid juurde osta, siis ühel hetkel mitmekordseks või kümnekordistuva infopäringute all ei pea ka kõige paremad süsteemid vastu.
Ma ei tea kui suure varuga on twitter.com serverid tehtud aga tundub, et neil oleks vaja teha investeeringuid oma serveripargi laiendamiseks. Seega võib populaarne suhtevõrgustik osutuda ka ennast hävitavaks, sest piisavalt kiiresti ei jõuta teha investeeringuid infrastruktuuri või ärimudel ei genereeri piisavalt sissetulekut investeeringuteks. Seega oleks ettevõtte jaoks kõige parem kui liikmete arv ei kasva, sest siis ei kasva ka serverile tehtavad päringud. Iga liitunud säutsuja teeb ju serverile mitmeid päringuid, sest erinevalt google lehest ei ole tegemist vaid valgel taustal oleva kastikesega vaid paljude piltidega. Näiteks sisse logimise lehel on 6 pilti ja postituse tegemise lehel 7. Need on küll väiksed aga päring serverile on ta sellegi poolest.
Eile registreerisin endaga idee teostamiseks uue twitteri konto. Kinnitasin lingiga konto ära, login sisse ja hakkan esimest säutsu kirjutama aga see lihtsalt ei lähe ära. Ma ei ei saagi aru, et kuidas ma nüüd ühtäkki ei oska lehte kasutada või siis on süsteemis probleeme uute liitujate säutsuma hakkamisega. Jääb mulje sellest viimasest.
Kordan siinkohal küsimust oma blogi lugejatele, et mille kohta tahetakse rohkem lugeda:
Posted in blogid ja internett, inimesed | Leave a Comment »
Posted by Virgo Kruve &emdash; 30. okt 2010
IRL-i ajupesu maksumaksja raha eest. Eilne ETV näitas kaitseväe peastaabi lipu saamist. Kogu klipp oli pikk 57 sekundit, sellest 23 sekundit näitas lipu üleandmist kus vahendajaks oli Jaak Aaviksoo. Lipp oli IRL-i ministri käes täpselt 4,52 sekundit ehk 113 kaadrit. Selle sisse on arvestatud aeg kui Aaviksoo sai lipu, kuni sellest käte lahti laskmiseni.
29. oktoober 2010 ETV uudislõik peastaabile lipu andmisest, kus Jaak Aaviksoo kätte ulatati lipp umbes 5 sekundi pikkuseks ajaks ning siis ta andis selle edasi. Kokku vältas lipu üle andmine 23 sekundit ja maksumaksja rahade eest kajastati sündmust 57 sekundit. Sama lõiku korrati veel vähemalt teisel korral kell 21.00 alanud “Aktuaalses kaameras”.
Tubli töö, ERR, saate kindlasti valitsuse käest preemiat.
Varem olen kirjutanud sõdur-rambodest, kes läksid villise laadse džiibiga merelt dessanti korraldama või siis sellest, et pärast pesitsushooaja algust jõudsid sõdurid pesakastidega metsa. Muidugi tuleb endast luua rõõmsamat muljet kui tegelikult oled okupant, kes tallas võõrast rahvast Iraagis ja siiani Afganistanis.
Soovitused Riina Vändrele ja teistele IRL-i ministrite suhtekorraldajatele:
1) tehke kindlaks, kas kõik Eesti kaitseväe üksused on oma lipu saanud. Konsulteerige Marko Pomerantsiga (IRL), sest äkki saate teha ühise ürituse politsei ja piirivalvega. Näiteks piirivalve koertele oma lipu annetamine või koertele euro-kuutide ehitamine.
Näide. Ken-Marti Vaher kommenteeris kolmapäeval 27. oktoobril ühte koera julma kohtlemise juhtumit lausa AK uudistes. Tegemist oli Riigikogu liikmega ja osaga tema tagasi valimise kampaaniast.
Ken-Marti Vaher loomakaitsja 27. oktoober 2010 ETV uudistes. Tema valimiskampaania osa. Kaader ETV
2) Korraldage kaitseministri kohtumine ajateenijatega. See on hea patriootlik teleüritus
3) Autasustage Saaremaa ja Hiiumaa naisi, kes koovad oma saarelt läinud kutsealustele sooje sokke ja kindaid. Laske minister nende naiste taustale, nendega rääkima ja õlale patsutama.
Posted in inimesed, poliitika, Reformierakond ja IRL salaliikmed | Leave a Comment »
Posted by Virgo Kruve &emdash; 30. okt 2010
10 kuud tagasi kolis käpiknukkude seriaal “Pehmed ja Karvased” ETV kanalilt erakanalile. Ilmselt on Eeskujulikult Reformierakondlikus Ringhäälingus tuldud uuele mõttele vastaseid naeruvääristada läbi pilaseriaali. Seekord kasutatakse inimestest näitlejaid ja pealkirjaks on “Riigimehed”.
Mulle Ott Sepp ja tema näitlejatööd meeldivad. Samas pole ma veendunud, kas ta on poliitilise etenduse lavastamise kõrgusel. Üks asi on laulda “Suitsu ei tee” laulukest ja hoopis teine kirjutada näitlejatele dialoog, mis oleks üheaegselt usutav, tõetruu ja naljakas.
Ma loodan, et seda on naljakas vaadata, mitte piinlik, nagu see oli Hardi Volmeri käpiknukkude puhul. Minu jaoks ei olnud naljakas rääbakas, suitsetav ja ropendav kassiroju “Pehmetes ja Karvastes”, kuigi Juhan Parts ja Miisu olid mulle vastumeelsed ja kasvõi kahjurõõmust oleksin nende üle naernud. Ma ei ole selline, kes naeraks jala taha panemise või panniga pähe naljade peale.
Seriaal "Riigimehed" pühapäeval 31. oktoobril 2010 kell 20.30. Kaader ETV
Ma loodan, et see on parem seriaal kui “ENSV”. Selle kohta kirjutasin 13. oktoobril EPL-is artiklile “Natuke nostalgiatelevisiooni” kommentaariks:
Tegelikult mina ei mäleta varasemast ajast praegust olukorda, et nalja ei tehta võimul olijate üle, vaid ohututel teemadel nagu ajalugu aastakümneid tagusi. Sellel samal ENSV ajal liikusid anekdoodid Partei kohta ja Sulev Nõmmik ning teised tegid nalju tavainimese elu teemal. ETV “Pehmed ja Karvased” tekkisid siis kui Arnold valiti presidendiks (Meri ajal polnud ilmselt vajadust Kadrioruga seotud poliitikuid pilada?). Praeguseks on avalik-õiguslikust meediast ära kadunud igasugune omamaine huumor. Tundub, nagu elaksime hirmuriigis, et keegi ei julge isegi läbi nalja tõde välja ütelda või siis kardetakse, et isegi narri kostüümis esineja viidakse KOPAmeeste juurde uurimaks, et miks ta on Eesti vastane, sest julges kritiseerid võime. Tehke siis kasvõi midagi eluliselt naljakat nagu oli “Hajameelselt abielus” (2005) http://www.epl.ee/artikkel/308375 või lühikesi “TV-jahutaja” stiilis sketše.
Mind häirib, et pühapäeva vaadavaimal ajal on 1,5 tundi järjest kas välismaist või koduvillast nalja. Justkui pilkamiseks, et tööd pole, hinnatõusud söövad palga ära ja siis vaadake, me näitame teile “nalju”, naerame koos okupeeritud prantslaste või ENSV elu üle, sest siis oli veel hullem kui praegu. Kah mul nali.
Võtan olukorra kokku oma 2004. aasta huumori kidumisest rääkinud artiklist:
Eestis pole keegi õnnetum kui umbkeelne televaataja. Üksnes eesti keele oskusega tuleb enamal juhul leppida halli keskpärasusega. http://www.virgokruve.com/349/eesti-nutune-poliitnali/
Lisan juurde, et soomlastel tuli näitlejate naljaseriaal “Presidendi kantselei” välja vist 2007. kevadel. Seal on ka osalisteks poliitikuid mängivad näitlejad. Mulle see enam ei meeldinud, ma ei saanud sellest aru. Varem oli eetris olnud animeeritud “Itsevaltiaat” või “Omaenese peremehed” ja neid vaatasin huviga, sest ei toimunud tegelaskujude halvustamist. Nad olid sellised muhedalt inimlikud.
Ilmselt selle “Riigimeeste” suureks finaaliks saab olema vahetult enne valimisi selle aasta mais filmitud etenduse “Ühtne Eesti” näitamine.
Posted in inimesed, poliitika, televisioon | Leave a Comment »
Posted by Virgo Kruve &emdash; 29. okt 2010
Täitsa huvitav arutelu tekkis täna uue partei loomise tähtaegade teemal. Mina teadsin siiani, et valimistel saavad osaleda erakonnad, mis on registreeritud valimiste väljakuulutamise päevaks. Valimised kuulutab president välja hiljemalt 3 kuud enne tähtajalisi valimisi.
§2 (2) Riigikogu korralised valimised kuulutab välja Vabariigi President oma otsusega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punkti 3 alusel vähemalt kolm kuud enne valimispäeva.
Sama seadus ütleb erakonna kandidaadi ja kandideerimiseks esitamise kohta:
§ 26. Erakond
(2) Justiitsminister saadab Vabariigi Valimiskomisjonile erakondade nimekirja kolme tööpäeva jooksul pärast valimiste väljakuulutamist. Nimekirja kantakse erakonnad, kes on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris valimiste väljakuulutamise päeval.
Kuid selle eelnevaga on vastuolus:
§ 26. (1) Riigikogu valimistel võib osaleda erakond, kes on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse hiljemalt kandidaatide registreerimiseks esitamise viimasel päeval.
Selle kandidaatide registreerimise viimase päeva kohta ütleb seadus:
§ 30. Kandidaatide registreerimiseks esitamine
(2) Kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb valimispäevale eelneval 45. päeval kell 18.00.
See 45. päev enne valimisi on 19. jaanuar 2011.
Seega jääb minule arusaamatuks, et mis nimekirja esitab Justiitsministeerium Vabariigi Valimiskomisjonile 3 päeva pärast valimiste välja kuulutamist. Siiani teadsin, et see on nimekiri erakondadest, mis saavad valimistel osaleda. Nüüd loen aga § 26. (1) järgi, et aega on lausa 19. jaanuarini 2011. Kui sedasi, siis on Mati Väärtnõul, Ingvar Tšižikovil ja kellelgi kolmandal aega lausa 2,5 kuud, et leida endale 1000 mõttekaaslast.
Mina olen tegelikult uut parteid lootnud juba alates Minu Eesti talgutest 2008. maikuus. Meenutame kasvõi käesoleva aasta maikuus korraldatud NO99 etendust Ühtne Eesti.
Ainus põhjus, miks seekord uut jõudu ei teki võib olla ära mikserdatud sotsiaaldemokraatides, kelles Reformierakond ja IRL näevad vajalikku jõudu kolmikliidu tegemiseks.
Oravapartei räuskas lubadusi. "... vähendan maksukoormust ... ja igaühele tasuta käbi pealekauba!" Teine orav küsib vastu: "Kas meil on siis eelmiste valimiste eelsed lubadused täidetud, et sa siin uutega räuskad?" Virgo Kruve foto Urmas Nemvaltsi(?) karikatuurist ajalehest Postimees 29. aprill 2002.
Ilmselt ei tule teist nii head võimalust uue parteide tegemiseks, sest majandusbuumi harjal antud lubadused paljastasid praeguste parteide võimetuse olukorda hinnata ning viimased 3 aastat ka suutmatust riiki juhtida.
Posted in inimesed, poliitika | Leave a Comment »
Posted by Virgo Kruve &emdash; 29. okt 2010
Teen lugejate seas väikse küsitluse, et mida nad loevad ja millest tahaksid rohkem lugeda. Kommentaari kirjutamine on vaev ja selle kergendamiseks teen lihtsalt gallupi. Võimalik on valida mitu valikut.
Seejuures valik “kõik sobib” tähendab nii eelnevalt loetud teemasid kui ka seda, et senine teemade valik sobib.
Sain täna pika pai oma egole kui leidsin blogide statistikat võrreldes, et parlamendi saadikute blogi võidi lugeda alates 1. oktoobrist sama palju kui minu oma nädalaga (periood 22.-29. oktoober võrdluses Kadri Simsoniga) või viimase 5 päevaga (periood 25.-29. oktoober Evelyn Sepaga). See ei ütle muidugi lugejate kvaliteedi kohta, sest seal on vahe, kas blogi loeb ajakirjanik ja refereerib seda oma artiklis lugejatele või saad oma blogis vaid 1/3 selle artikli lugejate arvust. Siiski mind rõõmustab, et jätkub lugejaid, sest see on ainus blogide võrdluse mõõdupuu. Seejuures nägin käesoleval nädalal mõlemat blogijat vähemalt korra teleuudistes ja Sepp oli ETV Foorumi saates. Arvestades blogide loetavuse muutumatust, siis televaatajad ei vaevunud blogisid üles otsima. Praeguseks on ilmselt nende räägitud jutt ka unenud ja see on veel üks pluss, miks kirjutamine on parem rääkimisest, sest võimaldab lugejatel tekstide (mõtete) juurde naasta ka päevi, nädalaid ja aastaid hiljem.
Posted in blogid ja internett | Leave a Comment »
Posted by Virgo Kruve &emdash; 29. okt 2010
Sotsiaalset meediat on vaja internetis reklaamijatele, mitte inimestele. Facebookiga kaasnev inimeste vaheline suhtlus on vaid selle kõrvalprodukt. Eesmärk pole mitte inimesi lähendada arvutis, vaid teha neist müügiagendid. Selle pärast ka need meeldimise nupud, et sa ei mõtleks mitte oma peaga, vaid joonduksid masside järgi, oma sõprade arvamuste järgi.
Äkki ma olen juba liiga vana, et facebooki võlu mõista. Samas olen ma siin ilmas elanud ligikauda sama palju aastaid kui mul on jäänud pensionile jõudmiseni. Seega pean ennast parimas vanuses olevaks, kus noorusaja raskused on ületatud, oma koht maailmas leitud ega pea pidevalt muretsema, et mida sõbrad minust arvavad. Just see mure, mida sõbrad mõtlevad ja kus nad on, teebki facebooki noortepäraseks. Meenub umbes kümme aastat tagasi uuring Soome noorte mobiiltelefoni ja SMS-i kasutamise kohta, mille järgi sagedasim teema nende kõnedes ja sõnumites oli “kus oled” küsimus. Selle järel siis “mis teed”.
Ehk on minus liiga vähe karjavaimu aga ma tõesti ei näe sotsiaalsest meediast muud tulemust kui endale eeskujude otsimist. Selle asemel, et olla ise omapärane, hakatakse joonduma sõprade järgi. Peaksin siinkohal tegema reklaami National Geographicu ühele klipile, millest mul on meelde jäänud vaid 2 katkendit. Kui inimene lõpetab keskkooli, siis on tal keskmiselt 17 sõpra. Kui inimene saab 40-aastaseks, siis on tal vaid 2 sõpra. Seejuures räägiti ikkagi päris sõpradest, mitte virtuaalsetest kontaktidest, keda tuntakse vaid virtuaalsest maailmast ja surrakse enne neid oma silmaga nägemata.
Täna hommikul oli Vikerraadios 7.36 ajal külas üks noormees, kelle nime ma ei mäleta aga kes esindas seal mingit firmat ja rääkis siis nutitelefonide võimalusest inimesi positsioneerida (teavitada facebooki oma asukohast) ja võimalusest teha neile asukoha põhist reklaami. Ta küll ütles, et on tänu oma sõprade jäetud positsioneeringutele avastanud Tallinnas uusi restorane aga see vaid näitab, et tal on vaba raha, sest restoran pole tasuta aeg. Noorel inimesed on rohkelt vaba aega, kuid mitte raha ja selle pärast neid huvitabki facebooki laadne tühikargamine. See täidab ka nende vajadust kampa koos hoida, kontrollida suhteid poiste ja tüdrukute vahel.
See eelnev ei tähendanud, et sotsiaalsel meedial peaks juhtme seinast tõmbama või facebooki konto kustutama. Pigem see oli WEB 2.0 rakenduste mõtte avardamine, sest veeb on ennekõike info vahendamise võimalus ja enamus vaeva nähakse inimeste klikkide rahaks muutmiseks. Sellel eesmärgil näitavad ajalehed ja portaalid bännereid, youtube videode vahele reklaamlõike või alla linke ning facebook, gmail, google ja teised tekstireklaame. Kuidagi on vaja nende lahenduste loomise ja käigus hoidmise kulud tagasi teenida ja praegu on valdavaks mudeliks reklaami kasutamine. Kui facebook oli algselt prestiiži koht, siis praeguseks on ta muutunud sotsiaalse nuhkimise kohaks, et kes kellega suhtleb või kus parajasti viibib või mida mõtles või koges viimati.
Sotsiaalne meedia on inimesele enese näitamise ja väljenduse kohaks. See kasutab ära meie edevust ja soovi saada teiste inimeste tähelepanu. Facebookis enese esitlemine on sama kui lühikese seksika seelikuga tänavale minna. Ma ei anna hinnangut sellele aga juhin tähelepanu, et virtuaalses maailmas ongi see läbinisti reklaam. Foto Virgo Kruve 2. aprill 2008
Seega täidab sotsiaalne meedia ennekõike inimese vajadust luua endast kuvand, millisena sa tahad ennast sõpradele ja maailmale näidata. Samuti aitab see noortel saada kuulsust (fame).
Selle üle 2 aasta vanuse pildi panin oma blogis ülesse nüüd esimest korda, sest tundus siia konteksti sobivat kui näide enese näitamisest ja kui ma seda vaatan, siis tekitab minus endiselt emotsioone. Kõrvaltvaataja ei pruugi neid näha aga siin ongi ju minu tähelepanekud ja mõtted.
Posted in inimesed | 1 Comment »
Posted by Virgo Kruve &emdash; 28. okt 2010
Vaatasin rootslaste .se domeeni vaidlustamiste lõive. Neil on samuti 1 või 3 liikmeline komisjon aga tasu on kuni 56 protsenti odavam kui meil.
Toon näite. Kui on vaidlustuse esitaja soovib 1 liikmelise vahekohtuga menetlust, siis eraisikust vaidlustajale maksab see 4000 SEK = 6880 EEK ja firmast vaidlustajale 5000 SEK = 8600 EEK. Meil teatavasti eraisikul ja firmal vahet ei tehta ning hind on käibemaksuga 10800 krooni. Kui soovid 3 liiget, siis maksad üle 25 tuhande. http://www.iis.se/en/domaner/atf/gor-en-ansokan/tvistlosare-och-kostnader
Seejuures Rootsi tasud sisaldasid juba käibemaksu ja firmana räägime siin mikro-firmast, kus on kuni 10 töötajat ja aastane käive kuni 18 miljonit SEK. Kui oleks tegemist suurema firmaga, siis on summa 10 000 SEK.
Tuletage nüüd mulle meelde, mis on Eesti ja Rootsi palgavahe. Mul on siin Euroopa Liiduga ühinemise eelsed andmed ja nende järgi Eesti tase oli 10 800 $ aastas keskmiselt inimese kohta ja Rootsil 22 200 $ ehk ligikaudu poole rohkem.
Pilt oli pärit rate.ee serverist ja inspireeritud Welcome to Estonia logost.
Posted in blogid ja internett, inimesed, majandus | Leave a Comment »
Posted by Virgo Kruve &emdash; 28. okt 2010
Nendel valimistel on kohuke Mart Laari selja taga ja võib ennast kaitstuna tunda. Kes vihjet päriselt ei mõistnud, siis kunagi Keskerakonnale K-kohukese teinud reklaamiagentuur Idea AD on nüüd IRL-i kampaania taga 6. märtsi valimistel.
kohuke ja Mart Laar. Kumma sina valiksid? Kaader IRL-i valimisreklaamist 2007. aastast
Ligi 4 aastat tagasi hirmutas Mart Laar eestlasi kohukesega.
Jah, me oleme edu saavutanud. Kuid see edu on ohus, sest taas häbistatakse sini-must-valget, inimesi aetakse vägisi parteisse, võrdsete võimaluste asemele astub semukapitalism. Käes on aeg mõelda vabadusele. Otsusta, kas valid 4. märtsil kohukese ja kuuletud või valid vabaduse. Endale, oma lastele, oma rahvale. Vali vabadus. Vali Isamaa ja Res Publica liit.
Eesti on ikka väike ja parteidel pole erilist vahet. Nüüd võib öelda, et valides IRL-i, saad kohukese pealekauba.
Posted in blogid ja internett, inimesed, poliitika | Leave a Comment »
