Mõeldes robotite ja arvutite poolt tekitatud rämpspostile blogide kommentaarides, on eesti keeles kirjutamine tõeliselt vabastav. See annab võimaluse valdav osa rämpsust kõrvaldada vaid tosina ingliskeelse sõna abil. Võib vaid kaasa tunda inglise keele kõnelejatele, kes peavad rohkem vaeva nägema, et eristada rämpsu inimeste tegelikest sissekannetest. Ma tean küll, et saab tehniliselt eristada inimest ja robotit, näiteks javascripti kontrollimise või CAPTCHA abil aga see on ikkagi vahend, et suurem osa kahtlasi kommentaare eemaldada. Arvutid õpivad ka ekraanilt koode tuvastama ning neid siis sisestama.

Minu jaoks oli lahenduseks saata modereerimisele ehk avaldamise järjekorda järgnev nimekiri märksõnadest.

there
what
how
read
more
beauty
found
know
life
earne
thank
great

Nimekiri pole täielik aga annab aimu. Need on inglise keeles üsnagi sagedased sõnad rämpsu postitajate sissekannetes ning nende abil filtrisse kinni jäänud kommentaare on hiljem lihtne vaid paari klikiga kustutada. WordPressil on üks plugin, mis laseb kõik ootel oleva lihtsalt kustutada.

Taolise sammu pidin astuama, sest leidsin ühelt oma lehelt umbes 47 tuhat heaks kiidetud kommentaari, mis moodustasid suurusjärgus 2700 lehekülge halduse paneelil. Otsisin küll vahendit, et saaksin neid kuidagi rämpsuks teha aga vähemalt 4 proovitud pluginat ei toiminud juba avaldatud kommentaaride järelkustutuseks. Nii võtsingi ette ainumõeldava lahenduse ja kustutasin andmebaasist lihtsalt kommentaaride tabeli ära. Tulemuseks oli 0 kommentaari. Võtsin siis rämpsurünnaku eelse koopia ja taastasin selle järgi kommentaarid. Õnneks oli tegemist lehega, mida uuendan perioodiliselt ja mitte väga tihti aasta jooksul. Edaspidi siis olen hoolikam ja reageerin rämpsu tekkele kiiremini.

Seega, rämpsu on lihtsam ennetada märksõnade abil neid ootele panemisega või siis ilma neid lugemata lihtsalt andmebaasist kustutada.

Mind on tõsiselt hakanud häirima see wordpressi ääres ilmuv riba, mis postituse avaldamise järel ilmub.

wordpress kuvab iga postituse järel vasakusse äärde vastiku häiriva riba, mille sulgemine nõuab hiirega klikkimist.

Tahaksin selle välja lülitada aga pole siiani veel leidnud kohta, kus seda saaks teha. Taoline meenutus võiks olla siis näiteks ümmarguste 0-ga lõppevate arvude puhul või kord päevas aga seda näidatakse iga kord. Äärmiselt tüütu.

Vahepeal on kirjutamist vähemaks jäänud. Võib vist isegi öelda, et eriti pole märgatud minu blogis teksti harvemat ilmumist, sest keegi pole selle kohta ühtegi lauset maininud. Mis seal ikka põhjendada, lihtsalt ei jõu enda mõtteid avalikkusele välja kirjutada nagu möödunud aastal ja need wordpressi uued lahendused ei tööta mulle harjumuspäraseks saanud brauseris.

10. mail sai täis ka 4 aastat blogi alustamisest. Vaatasin, et olen selle ajaga kirjutanud üsna märkimisväärse arvu artikleid ning käesolev on number 1890. Olen nende aastate jooksul näinud, kus inimesed, kelle blogi ma lugesin, loobusid kirjutamisest või kustutasid selle üldse ära. Ma natuke mõistan neid, sest kirjutatud sõnad on interneti ajastul vägagi karmid vastased, kes hüppavad välja täiesti ebasobivates olukordades. Ma isegi imetlen neid poliitikas või mõnes teises eluvaldkonnas tegevaid inimesi, kes riskivad oma arvamuse avaldamisel saada selle pärast kritiseeritud. Tänapäeva Eestis pole midagi ohtlikumat kui omada valitsuse arvamusest erinevat seisukohta, sest riiklik optimism näib olevat tehtud vastuvaidlemist mitte lubavaks. Kuni blogi on anonüümne, oled justkui ühest (isiklikust) kriitikast vaba aga avaldades oma nime, pead arvestama ka hoopis teistsuguste tagajärgedega.

Ma pole oma esimesi postitusi hiljem lugenud, sest need on juba ajalooks saanud. Mis ma teeksingi mõtete või arvamustega, mis mulle enam praegusel hetkel ei tundu kõige parematena? Neid muutes või kustutades muudaksin ju ka ajalugu. Las nad pigem jääda, sest selle aasta statistika järgi polnud loetavuse ja artiklite kirjutamise arvu vahel korrelatsiooni. See tähendab, et kuigi ma kirjutan mõned korrad kuus, siis loetavus on üsna sarnane nende aegadega kui kirjutasin mitu korda sagedamine. Saan siit teha endale rahulolu ja rõõmu pakkuva järelduse, et minu eelnevates tekstis on midagi siiani lugemist väärivat. Võivad ka pildid olla, mida siit otsitakse. Igatahes tunnen, et akud on vahepealse pausi järel justkui laetud ja võiks jällegi aktiivsemalt kirjutama hakata. Kas see õnnestub, eks seda näitab lähitulevik.

Kevade tervitus kõigile lugejatele! Veel eile olin vaadanud lumest puhtaks sulanud katuseid ja päev varem näinud päiksepoolsel küljel ämbliku liikumist puuriidal aga kalendrisse kevade saabumisena märgitud ajaks oli lumi taas maha sadanud. Ma sain isegi lund rookida, sest seda oli tubli 5-7 sentimeetrit. Tõsi küll, päeva jooksul sulas suurem osa sellest ära.

Mulle lumi meeldis, sest muutis looduse puhtaks ja ilusaks. Talve lõppemisel ongi kõige nukram vaadata neid määrdunud lume hunnikuid, mis peavad veel päikesega võitlust ja keelduvad sulamast. Muidugi ka see, mis neist või nende alt välja sulab, pole mitte alati meeldiv.

Lisan omalt poolt siis pildi, mis avanes mulle aknast välja vaadates pool tundi pärast kevade saabumist. Kohev lumi oli puuoksad katnud ja tihase jalad ei ulatunud isegi oksast kinni haarama.

20.03.2012 saabus kevad hommikuks maha sadanud lumega. Autori foto

Poliitilisel maastikul oli ka keeruline, sest Keskerakond tegeleb liikmete arvamusvabaduse küsimusega ehk püüab leida tasakaalu arvamuse ja erakonnale vastutöötamise vahel. Sellest kirjutan mõnes järgmises postituses.