Virgo Kruve veebikodu ja blogi

Tähelepanekuid, mõtteid ja pilte 21. sajandi Eesti elust.

Archive for the ‘majandus’ Category

« Vanemad kirjed

Ennustasin Facebooki aktsia tulemust kahjuks õigesti

Posted by Virgo Kruve &emdash; 24. mai 2012

Facebooki aktsial ei ole USA börsil seni kuigi hästi läinud, teisel kauplemispäeval kukkus aktsia hind 11 protsenti ning kolmandal veel 9 protsenti.

Mul on kurb tunnistada, et minu esmaspäeval kirjutatud tekst on tõeks saamas. Loodan, et seda ei tõlgendata halbade uudiste üle rõõmustamisena. Lihtsalt proovisin säilitada sidet reaalse eluga ning mitte sattuda vasikavaimustusse uue aktsia börsile tulemisest.

See nädal tõi ka teated, et firma vastu esitati kohtusse hagi. Investorid väitsid, et aktsia kasumi väljavaated olid liialdatud ning tegelikku infot anti vaid vähestele suurinvestoritele.

Kuulasin õhtul ärikanalit ja seal oli üks esinaja veendunud, et Facebooki aktsia põhjendatud hind on vaid 29 dollarit. Ta soovitas isegi aktsia lühikeseks müüa ehk siis laenata praegu aktsiaid müümiseks ning hiljem osta need tagasi ja loota, et selleks ajaks on hind alanenud.

Ta pakkus ka aktsia dividendideks 55 ja 75 senti vastavalt käesoleva ja järgmise aasta kohta.

Minul õnneks aktsiaid ei ole ja võin arvamust avaldada ilma isiklikus rahakotis mõju tundmata. Kaudselt on muidugi mõju olemas, sest kunagi ei tea, milline pank või fond ostab millise firma aktsiaid ja millal need ülehinnatud väärtuse pealt alla kukuvad, tuues kaasa ahela järgmistes osades probleemid.

Posted in blogid ja internett, majandus | Leave a Comment »

Demokraatia nime päästmiseks aega 28 tööpäeva

Posted by Virgo Kruve &emdash; 22. mai 2012

Eesti poliitiline politsei on siiani väga tugevalt ja jõuliselt menetlenud opositsiooni kuuluvate erakonda väidetavaid rikkumisi erakonna rahastamisel või korruptiivseid suhteid. Täna avalikustas möödunud aastas märtsist parlamendist välja jäänud Silver Meikar, et tema pesi Reformierakonna jaoks puhtaks 115 tuhat krooni annetuste raha.

Reformierakonna rahastamise skeem

Meikar kirjaledab seda nii, et tema sai erakonna büross ümbrikus sularaha ja maksis selle oma pangakontole ning tegi selle järel ülekande erakonna kontole. See on täiesti ainumõeldav lahendus, sest erakond tohib sularahana vastu võtta vaid 1000 krooni korraga. Milline peavalu oleks leida 115 inimest sularaha toomiseks, kasvõi formaalsete nimedena. Seevastu Riigikogu liige võiks küll selline olla, kes toetab heldelt oma erakonda.

Antud skeem rikub erakondade läbipaistva rahastamise nõuet, sest pole teada sularaha erakonna bürosse toonud isikud. Need võisid olla juriidilised isikud, mille annetusi erakonnad ei tohi vastu võtta.

Minu arvamus juhtunust sai lisatud ka Delfi kommentaari:

Meikaril pidi olema mingi plaan, et selle avalikustas ja just nüüd. Karistust sellise teo eest ei järgne, sest 1.04.2011 võeti Karistusseadustikust välja § 402, mille järgi “Erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest“ karistati rahalise karistusega. Kui lisame siia asjaolu, et väärtegu aegub 2 aastaga, siis tehtud annetusi pole ka võimalik enam uurida või karistust määrata. Viimane tema enda artiklis nimetatud annetus oli “Silver Meikar 30.06.10. Annetus 10 000,00″ ehk järgmise kuu lõpuks on ka karistuse määramise tähtaeg möödas. Tõstku käed need, kelle arvates õiguskaitseorganid suudavad(loe: tahavad) selle loo menetleda 28 tööpäeva jooksul.
Lõpetuseks meenutan, et Michal lahkus Riigikogu liikme kohalt Reformierakonna peasekretäriks, sest Burkhart süüdistas teda ETV-s Eesti Raudtee tagasiostu toetamise eest 1,5 miljoni euro küsimises (2007. aasta alguses). Prokuratuuril kulus paar tundi, et juhtum õiguspäraseks kuulutada, ilma ühegi tunnistajaga kohtumata.

Eraldi tuleks rõhutada, et möödunud aasta 1. aprillist alates pole anonüümse, varjatud või juriidilise isiku tehtud annetuse eest enam erakonnale võimalik määrata rahatrahvi. See tähendab, et parlamendis olnud parteide konsensuse alusel võeti see seadusest välja. Probleem oli jõustruktuuride üle mõistuse suur jõukasutus opositsiooni vastu. See punkt oli sisuliselt malakas, millega võimul olevatele poliitikutele alluvad uurimisorganid likvideerisid opositsiooni. Iroonilisel moel võitsid selle kaotamisest ka võimul olevad poliitikud. Eriti need, kes uhkustavad oma võlgade puudumisega. Noh nüüd vähemalt teame, kuidas nad ennast rahastasid.

Posted in inimesed, majandus, poliitika, Reformierakond ja IRL salaliikmed | Leave a Comment »

Sotsiaalmeedia väärtus: unustatud google, ülehinnatud facebook

Posted by Virgo Kruve &emdash; 21. mai 2012

Firma börsile toomine on justkui sellele üldsuselt hinnangu saamine. Investorite pakutav hind pole mitte ainult majanduslike väljavaadete hinnang, vaid ka firma mainest tulenev. Kindlasti on iga IPO ehk aktsiate esmase pakkumise juures arvestatud aktsia tulu teenimise potentsiaali, selle võimalikku hinda spekulantide jaoks ning ka firma elutsüklit. See viimane tähendab, et tuleb arvestada konkurentsiga järgnevatel aastatel ning võimalusega, et keegi teine leiutab midagi veelgi paremat.

Tagantjärgi teame nüüd kuivõrd naeruväärselt ülehinnatud aktsiatega olid esimese laine interneti firmad. Need olid tosin aastat tagasi kuum sõna, sest dot com buum oli oma kõrghetkes. Sellest ajast pärinevaid käsitlusi on isegi naljakas lugeda, sest tookordsed tehnoloogiad on praeguseks sisuliselt käibelt kadunud või tundmatuseni moondunud. Isegi kui need aktsiad pole saanud laialdase eufooria tõttu selliseid ülepaisutatud hinnanguid, oleks neil järgnevate aastate arengute tõttu olnud raske säilitada oma positsioone.

Ilmselt saame Facebooki puhul rääkida täpselt sarnasest sündmuste kordumisest. Investorid loodavad sellega tulu teenida. Esiteks arvataks, et pärast IPO-t on hinnal veel tõusmiseks ruumi. Esimene kauplemispäev näitas, et muutus oli pool dollarit ehk alla protsendi. Praeguseks tühja läinud lootus. Teiseks loodetakse, et leidub veel investoreid, kes mingil põhjusel IPO-st jäid kõrvale ja nüüd tahavad pikemaks perioodiks positsiooni sisse võtta ja selle tõttu on valmis vähemalt IPO-ga võrdset hinda pakkuma. Mina pean ka seda vähese tõenäosusega arenguks, sest vaba raha näib pangasüsteemis kuluvat muude aukude lappimiseks, mitte facebooki pealt teenimiseks aastal 2014. Kolmandaks on võimalus teenida aktsia languse pealt ehk müüa lühikeseks. Minu arvates ongi see kõige tõenäolisem, kus aktsia läheb pärast eufooriat oma tegeliku väärtuse juurde ehk langeb. Kuivõrd palju, ei oska ma prognoosida aga selles olen küll veendunud, et Facebook korraldas oma aktsiate pakkumise sisuliselt firma tipus olemise aastal. Mind ennast vihastas välja aasta alguses tulnud ajajoon ehk Timeline. Lisame siia juurde aina pealetükkivamaks muutuva isikuandmete ja reklaamide seostamise ning näemegi põhjusi, miks kasutajate arv enam samas tempos ei suurene. Mind ennast vapustas üks bloombergi graafik, mis näitas reklaamitulu kasutaja kohta. Kui eelmisel aastal oli veel mingisuguse paarikümne protsendi võrra kasvu võrrelduna eelneva aastaga, siis käesoleva aasta I kvartaliks oli kasv kadunud (0%). See tähendab, et nüüd teeniti sama palju reklaamitulu kui 2011. aasta I kvartalis ühe kasutaja kohta.

Sotsiaalmeedia on pidevas muutumises. Näiteks Youtube loodi umbes 2005. aastal aga tal on tekkinud palju konkurente. Ilmselt suuremal osal eestlastest pole enam rate.ee kontot, sest see pole enam moodne. Samamoodi on ka orkut, netlog ja kes teab mis muude teenustega. Interneti suurim erinevus tavalisest maailmast ongi selle kiire muutumine, mis jätab investeeringu tagasi teenimiseks väga väikse ajaperioodi. Investorite jaoks tähendab see pikaajalise investeerimise võimatust. Maksimaalne aktsia hoidmise aeg saab olla paar aastat, mitte rohkem, sest selle jooksul tuleb järjekordne uus kuum firma, millest kõik on vaimustuses.

Posted in blogid ja internett, inimesed, internett, majandus | Leave a Comment »

Hispaania Bankia on kaldus nii bilansiliselt kui füüsiliselt

Posted by Virgo Kruve &emdash; 19. mai 2012

Hispaania kaldus pangad on selge märk ees ootavatest probleemidest. Märgid olid ju olemas ja ainult purjus inimene viis oma säästud viltu vajunud Bankia panka. Monteerisin Euronewsi kaadrile oma mõtte.kia

Hispaania kaldus pangad on selge märk ees ootavatest probleemidest. Märgid olid ju olemas ja ainult purjus inimene viis oma säästud viltu vajunud Bankia panka. Monteerisin Euronewsi kaadrile oma mõtte.kia

Katsetused arhitektuuriga võivad olla põnevad aga pank ei tohiks minu arvates seda endale lubada. Vähemalt selle Hispaana raskustesse saatunud Bankia panga näitel oli nende peamaja lahendus küll ebaõnnestunud, sest viltu vajunud maja on justkui irooniline ennustus nende probleemidele. Inimese muidugi sellele ei mõelnud, et sõnum võiks olla ka vormi valatud. Kui küsida, et milline võiks pangakontor olla, siis minu arvates võimalikult tagasihoidlik majakarp, sest see on rajatud hoiustajate kokku toodud rahadega. Ütleksin isegi, et pangakontor võib olla madalam ja ilma klaasist seinteta kui see võimaldab neil pakkuda kõrgemat intressi.

Samuti keeldun uskumast, et läbipaistva klaasist seinaga kontoris oleks mugavam töötada kui ruumis, kus on seina sees aken. Ma ei mõtle mitte ainult kõrguse kartlikele inimestele, vaid selline klaasist sein paljastab ju töötajad ka väljast vaatajatele ja isegi kui sellega harjub, pole pangale taolist läbipaistvust ka vaja, et ükskõik kes näeb tänavalt läbi akna töötajate riietust ja fototehnika abil ehk veel muudki. Lisame siia ka sellise häiriva asja kui ere päike ning olemegi saanud töötingimused, mis eksponeerivad küll töö tegemist aga tegelikult tehtav on üsnagi tagasihoidlik. Mina igatahes ei suudaks akvaariumis töötada ja vajan konkreetseid seinu ning akent, millest sisse tulevad päikest saan vajadusel vähendada. Pigem olgu valgus natuke hämaram kui hakkan monitori eredust või valgustugevust suurendama, et ekraanilt oleks midagi veel ka näha.

Kui ma mõtlen Eestile, siis kunagise Hansapanga kontor Liivalaia tänaval on üsnagi mõistlik. Eesti Ühispanga ehk praeguse SEB peakontor tekitab taevasse veel ühe päikese ja on liialt klaasist. Mõnevõrra parem on hiljuti ehitatud Nordea peamaja Tallinnas Liivalaia tänaval, sest see on kumerusega ega muutu lihtsalt hiiglslaikuks peegliks, nagu SEB.

Mida tahan rõhutada, on pankade säästlikus klientide rahaga. Igaüks oskab priisata ja säravaid asju endale soetada aga raha selliste isikute käes enamasti ei kasva ega isegi mitte ei säili, vaid ainult kahaneb. See Hispaania Bankia näide kinnitab minu arvamust, et särav peamaja ja veel viltune hoone peaks klientides ettevaatust tekitama.

Posted in inimesed, majandus | Leave a Comment »

Pankadega suhtlemine on tasuline

Posted by Virgo Kruve &emdash; 19. mai 2012

Töötav inimene saab panka minna vaid lõunapausi ajal või nädalavahetusel. Nende SEB kontorite uute aegade järgi pole pärast tööpäeva enam panka võimalik jõuda.

Alates 1. juunist 2012 toimuvad kontorite lahtiolekuaegades järgmised muudatused.

  • Rapla kontori I korrus on lahti tööpäeviti 9–17 ja laupäeviti 10–14. II korrus on lahti tavapäraselt tööpäeviti 9–16.
  • Jõhvi kontor on lahti tööpäeviti 9–17 ja laupäeviti 10–14.
  • Narva kontor on lahti tööpäeviti 9–17 ja laupäeviti 10–14.
  • Rakvere kontor on lahti tööpäeviti 9–17 ja laupäeviti 10–14.
  • Põlva kontor on lahti tööpäeviti 9–17 ja laupäeviti 10–14.
  • Jõgeva kontor on lahti tööpäeviti 9–17 ja laupäeviti 10–14.
  • Valga kontor on lahti tööpäeviti 9–17 ja laupäeviti 10–14.
  • Võru kontor on lahti tööpäeviti 9–17 ja laupäeviti 10–14.
  • Rüütli kontori I korrus on lahti tööpäeviti 9–17 ja laupäeviti 10–14. II korrus on lahti tööpäeviti 9–17.
  • Viljandi kontor on lahti tööpäeviti 9–17 ja laupäeviti 10–14.
  • Tornimäe kontor on lahti tööpäeviti tavapärasel ajal 9–18. Alates juunist on kontor laupäeviti suletud.
  • Elva kontori lahtiolekuajad muutuvad ajutiselt: 1. juunist kuni 31. augustini 2012 on kontor lahti tööpäeviti 9–16.

Mõtlesin hiljuti maha tapetud ideele, et kõigil pankadel oleks ühine pangaatomaatide süsteem. Tundub ju tobe, et ühe poe seinas on 2 konkureeriva panga automaati. Ometigi on mul sellest üsnagi hea ja lähedal asuv näide, kus ühes seinas on SEB ja teises Swedbank ning nende vahe on ilmselt 25 meetrit või isegi vähem.

Headel aegadel oli mõeldav, et iga pangasüsteem ehitas üles oma kanalid ja eksponeeris võimalikult paljudes kohtades omaenda logo aga nüüd võiks mõelda ka sellele, et klient maksab need lähestikku asuvad automaadid ja kulud. Mul on ka tunne, et neid automaate täidab rahaga sama firma, sest palju meil ikka neid sularaha laiali vedavaid firmasid saab olla. See näitab, et teatud funktsioonides suudavad pangad teha koostööd aga mõnes teises jälle ajavad põikpäiselt taga oma logo eksponeerimise võimalust.

Ma pole pangas töötanud aga arvan, et ainus põhjus konkureeriva süsteemi jaoks on nende soov oma logo automaadil hoida ja ühtlasi kinnistada inimene oma nime külge. Klient, kes kasutab mõne teise panga teenuseid või saab nende tingimustest teadlikuks, võib ju tulla mõttele hoopis panka vahetada ja kolida oma raha mõnda teise panka. Isegi vaatamata sellele, et meil on pangandusturul üsna väike konkurents, sest kõik kuulub väliskapitalile ja erinevused on lihtsalt väikseid mullistused. Ma olen kasutanud pangakaarti umbes kaks tosinat aastat aga mäletan üsna selgelt seda aega kui tuli interneti kaudu maksmise võimalus ja kuidas räägiti, et selle kanali eelistamine on kliendile soodsam, sest pole teenustasu. Nüüd ei mõtle enam keegi, et kuidas need arvutis toimuvad numbrite vahetamised saavad maksta kui ennem olid nad tasuta. Põhjus on lihtsalt turumajanduses. Nüüd saavad pangad seda raha küsida, sest sularaha kasutamine on märgatavalt vähenenud ja sellega arve tasumise kohti praktiliselt enam polegi. Eks proovige sularahas tasuda elektri või sideteenuste eest.

Just see ülekannetele tasu kehtestamine näitab, et ka eraldi automaate on pankadel kasulik pidada, sest nii ei tea üldsus nende tegelikku kulukust ja pank võib oma äranägemise järgi määrata automaadist raha välja võtmise tasu. Kuulge, see polnud ju ka mitte väga palju aastaid tagasi kui automaadist raha võtmisel polnud teenustasu. Vähemalt mina mäletan küll oma noorusajast, et sai automaadi juures käima harjutud just selle pärast, et seal ei pidanud tasuma teenustasu, mida küsiti kontoris sularaha väljastamise eest.

Tänapäevaks oleme jõudnud isegi selleni, et SEB küsib teenustasu kui soovid sularahas sisse maksta omaenda kontole. Täpsemalt küll küsitakse juriidiliste isikute käest pangakontoris sooritatud tehingult aga need tegutsevad ju läbi füüsiliste inimeste. Sellega suunavad pangad ettevõtjaid veelgi rohkem sularaha kasutamisest eemale ja elektrooniliste kanalite kasutamisele. Jääb üle oodata aega kui teenustasu kehtestatakse ka automaadis sissemakse tegemisel. Äkki seda on juba tehtud? Ma pole siiani seda kunagi teinud ja mul pole aimugi, kas inimese suur soov pangaga suhelda on tema jaoks veel tasuta või tehtud tasuliseks.

Nad (pangad) saavad seda kõike eelnevat teha, sest me oleme täielikult nende konksu otsas.

Posted in inimesed, majandus | Leave a Comment »

Arrak on punane rätik normaalsele mõtlemisele

Posted by Virgo Kruve &emdash; 25. apr 2012

Mind häirib sügavalt, et majanduse arengute üle arutamiseks antakse nii palju massimeedia pinda ja aega Andres Arrakule, kelle jutt ja väited tekitavad minus vaid vastikustunnet. Kui tema kõrval kedagi teist ei näe ja keegi ei ütle välja ka lihtsates järeldustes tehtud lollused, siis me oleme tulevikuta rahvas. Majandus pole küll täppisteadus aga nii inimvaenulik see ka olla ei saa kui tema sõnavõttude alusel võiks järeldada.

Majanduskriis ehk masu oma olemuselt oligi nende tema usutavate ja jutlustavate sammude tagajärg. Minu mälu järgi kerkis ta meediasse siis kui majanduslanguse järel ei võetud enam tõsiselt neid tegelasi, kes olid buumi aegadel joonistanud aina tõusvaid graafikuid, näiteks Maris Lauri ja Maire Josing.

Siis tuligi Arrak värske näona ajakirjanike ette rääkima, et senine poliitika võiks ikka jätkuda ja see vajab ainult kohandamist läbi kärbete, riiklike toetuste vähendamise (ta on soovitanud pensione alandada, nagu need oleksid suured) ja senisest veelgi konservatiivsema majanduspoliitika. Ilmselt näeb ta juhtunus kõige väiksemat süüd pankadel, sest nende kohta ei meenu mulle temalt ühtegi kriitilist esinemist.

Täna kirjutas ta Delfis ühe arvamusloo, mis on sedavõrd vildakas tagajärgede ja põhjuste osas (tegelikult põhjusi ei käsitleta), et pidin sellele reageerima omapoolse arvamusega. Algne artikkel http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/andres-arrak-eesti-tegi-suurima-majanduspoliitilise-vea-2008-aasta-lopus.d?id=64301091

.

Eesti viga tehti palju varem kui 2009. aasta eelarvet menetledes. Selles põhjust näha on sama kui plahvatanud pommis süüdistada demineerijat. Peaks hoopis küsima, et kes selle majanduspommi valmis meisterdas. Kindlasti polnud selleks aga Padar või sotsiaaldemokraadid. Taolise väite esitamine on ilmne poliitiline sildistamine.
Arvan, et autor eelistab majanduskriisi põhjustest vaikida, sest tegelikult on ta ise samu asju toetanud ja uskunud. Iirimaa oli ka meile eeskujuks oma madala maksukoormusega (ometigi neil seal on firmadele tulumaks) ja nüüd näeme, mis neist on saanud.
Ekslik on jätta mulje, et valearvestus tehti vaid ministeeriumis või Eesti Pangas. Tõsi, see viimane väitis meile pehmet maandumist, mis tegelikkuses osutus kõvaks kukkumiseks aga selle autor Märten Ross on saanud hoopis edutatud: peaministri nõunikuks, Soome keskpanga nõunikuks. Juhtum näitab, et masu omas ideoloogilisi ja poliitilisi juuri, sest sellega seotud inimesed pole kuidagi pildilt kadunud. Ainus, keda heade aegadega võrreldes näeb massimeedias vähem esinemas on kunagi Swedbanki esindanud Maris Lauri. Termin pehme maandumine (soft landing) oli palju varem ameeriklaste väljamõeldis kosmoselaeva eduka tagasipöördumise kirjeldamiseks aga levis sealt pangandusse ja ka siia.
Eesti suurim majanduspoliitiline viga oli tõenäoliselt erinevate otsuste koosmõju ja see tehti ilmselt välismaal asuvate kommertspankade peakontorites. Täpsemalt nende otsus laenuraha massiliselt sisse tuua, sellega õhutada tarbimist ja ehitusbuumi. Pärast pauku kannavad kõik kulud aga maksumaksjad, kas siis päästes AIG taolisi korporatsioone (lisaks GM, Ford, jne) või läbi hinnatõusude oma alaneva elukvaliteediga. Majandusteadus on üks väheseid, kus eksinu ja valesid otsuseid teinu saab tasuks hoopis preemiat. Näiteks Wall Streeti firmad, mis küsisid USA maksumaksjalt pankroti vältimiseks raha (sadu miljardeid), maksid preemiaid edasi samamoodi kui buumi aegadel, sest väidetavalt olevat sedasi kirjas töölepingutes.

.

Lisan siia ka ühe 2006. aasta pildi, kus tookordne majandusminister hoiatas läheneva krahhi eest.

060623 etv Edgar Savisaar hoiatab laenude ja majanduskriisi eest, sest majanduse ülekuumenemine on ilmne.

060623 etv Edgar Savisaar hoiatab laenude ja majanduskriisi eest, sest majanduse ülekuumenemine on ilmne.

Arrak on nagu provokaator, kes valetamise ilmsiks tulekul püüab leida veelgi suuremaid süüdlasi.

Posted in majandus, poliitika, Reformierakond ja IRL salaliikmed | 2 kommentaari »

Pakkide saamine: Cargobus, Smartpost ja Post24 kogemustel

Posted by Virgo Kruve &emdash; 30. märts 2012

Väikeste ja keskmise suurusega pakkide (kuni 60cm pikad) jaoks on kõige parem lahendus ilmselgelt Post24. Kui võrrelda seda Smartpostiga, siis kapi(paki) mõõdud on suuremad ja hind natuke soodsam. Samuti meeldib mulle asjaolu, et pakk saabub hommikul 9-10 vahel, Smartpost aga lõunal. Lisaks meeldib mulle selle automaat rohkem, sest näiteks kapi avamise kood on numbriliselt nähtav ning see ei muutu salastatud tärnideks. Ülimalt ebamugav kui sisestad Smartpostis koodis mõne numbri valesti, sest sa ei näe seda ekraanilt. Tegemist on ju ühekordsete koodidega, mille nägemine kellegi teise poolt ei kujutaks mingisugust riski, sest selle sisestaja võtab ju paki lähiminutite jooksul välja. See eelnev jutt kõlab kui reklaam aga ta pole sellena mõeldud. Tõepoolest olengi arvamusel, et Smartpost oli uuenduslik lahendus (paki saatmine automaadist automaati) aga nende tarkvaraline ja riistvaraline lahendus on hiljem mängu lülitujale alla jäänud. Ainus mis neid konkurentsis hoiab on inimeste harjumus, sest vähemalt 3 inimest on mulle pakke saates tahtnud seda esmalt Smartpostiga teha. Täpsuse huvides olgu siiski nimetatud, et minu arvamus põhineb paki saaja vaatenurgal, sest saatmiseks pole ma neist ühtegi kasutanud. Nimetasin küll ära ka Cargobus´i aga see on üsnagi unustusse vajuv lahendus. Sellel oli oma koht enne pakiautomaate aga nüüd peaks nende ärimudel olema languses.

Posted in majandus | Leave a Comment »

Õpetaja toidab vaesuses elavaid lapsi

Posted by Virgo Kruve &emdash; 23. märts 2012

Õpetajate Lehes on kurvaks tegev artikkel õpetajast, kes peab käepärast hoidma toitu, sest muidu ei suuda näost valged lapsed keskenduda õppimisele, sest nad on hommikust saadik söömata. Kui neilt küsitakse, et kas oled päeva jooksul süünud, siis mõned vaikivad aga teised esitavad pika loetelu toitudest, mis ei tundu usutavana.

Kui küsin, mida ta hommikul sõi, laps kas vaikib, või vastupidi, räägib õhinal rikkalikust einest – praad, kotletid, salat, pannkoogid, jäätis –, ja ma saan aru, et ta fantaseerib. Seda on raske ja valus näha, see paneb südame valutama. Tean, et seda juhtub ka teistes klassides ja koolides. See on kõige suurem probleem, kui kodus ei ole süüa.

http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=7117

Ma olen täiesti veendunud, et taoline nähtus ei kajastu üheski statistilises andmete kogumikus ja järelikult ei tea sellest ministeerium ega valitsus ning nende jaoks polegi probleemi olemas. Kui selline asi välja tuua, siis tekkib küll arutelu tagajärgede üle (näljas lapsed) aga põhjustest eriti ei räägita. Minu arvates on peamine küsida, et miks Eestis pole enam töökohti ega vanematel toitu oma lastele anda. Ilmselt pole sellele lihtsat vastust aga arvan, et meie praegune poliitiline süsteem on sotsiaalseid vajadusi eiranud ja jutlustanud hoopis mingeid teisi edukuse kriteeriume. Kasvõi neid peaministri partei poolt loetletud kohti võrdluses teiste riikidega. Mis loeb meie positsioon mõne teise riigiga kui meie inimesed on alatoidetud? Isegi toidupanga idee pidi siin algatama hollandlane, sest meie ise olime ilmselt liialt häbistatud, et tunnistada omariikluse ebaõnnestumist. Kas mitte riik polegi suur perekond, mis peaks hoolitsema kõigi oma liikmete heaolu eest ja mitte ainult tippu jõudnute eneseteostuse võimaluste pärast?

Ilmselt leiduks näitajaid, et Eesti vaesus pole sugugi Euroopa suurimate seas ja poliitikute arusaamise järgi oleks sellega kõik korras. Nad lähtuvad eeldusest, et andmeid on kogutud parimal viisil. Kui ma ei eksi, siis toidukorvi maksumust enam ei arvutata, sest vahe riikliku toimetuleku toetuse ja elamiseks kuluva miinimumi vahel kärises liiga suureks. Omajagu süüd on siin ka statistika kogujatel. Praegu käimas olev rahvaloendus on selle puudujäägid üsna ilmekalt välja toonud. Sellest mõnes järgnevas postituses, kuidas meil ei saagi usaldusväärseid andmeid koguneda, sest valim on moodustatud vildakalt.

Posted in inimesed, majandus, poliitika | Leave a Comment »

Kredex laen majade soojustamiseks võib viia eluaseme kaotamiseni

Posted by Virgo Kruve &emdash; 28. nov 2011

Selline reklaam oli mõni aeg tagasi internetis. Vaadake hoolikalt neid kahte tulpa, mõelge selle üle ja lugege alles mõne aja möödudes ülejäänud teksti.

Kredex laenuga majade soojustamine on mõttetu, sest kütte pealt ei saavutata kokkuhoidu, mis oleks suurem kui maja soojustamiseks võetud laenu tagasi maksmiseks võetud summad.

Kredex laenuga majade soojustamine on mõttetu, sest kütte pealt ei saavutata kokkuhoidu, mis oleks suurem kui maja soojustamiseks võetud laenu tagasi maksmiseks võetud summad.

Nende graafikute järgi on küttele kuluv summa väiksem. Kui palju täpselt, ei ole võimalik graafiku põhjal öelda. Tegelikult polegi mingit tavalist kokkuhoidu võimalik välja tuua, sest kõik majad on omamoodi erinevad, isegi kui need on ehitatud samade tüüpprojektide järgi.

Mind häirib renoveeritud eluaseme tulbas laenumakse osa. See tähendab, et oled võtnud rahalise kohustuse panga ees. Kui peaks tulema majanduskriis ja inimestel jäävad küttearved maksmata, sest pole raha, siis ähvardab neid lisaks kütte välja lülitamisele ka panga nõu maksete viivitamise eest. Minu meelest see on ohtlik lisarisk. Praegu ilma soojustuseta on vaid küttearvete maksmise küsimus. Halvim, mis saab maksetega hätta jäämisel juhtuda, on ilmselt kütte vähendamine või täielik sulgemine. See on küll probleem aga mitte nii tõsiste tagajärgedega kui pangale laenumakse võlgu jäämisega.

Eelmisel nädalal oli üks Vikerraadio Reporteritunni saade, kus oli juttu Tallinna kortermajadest. Üks esinejatest oli Hardo Aasmäe, kes vahepeal väitis lausa, et neid vanu kortermajasid ei olegi mõtet soojustada, sest tulemus on tagasihoidlik ja tegelikult tuleks majad maha lõhkuda ning kaasaegsete materjalidega uuesti ehitada. Mulle tundub see loogilise mõttena. Samas olen teadlik, et see tähendab elanike paigutamist ehituse aegseks ajaks mingitele asenduspindadele. Samuti tähendab see suuremas mahus ehitustöid. Ilmselt firmad oleksid selle üle rõõmsad ja pangad annaksid ka raha. Või kas ikka annaksid? Ma ei tea. Panga seisukohalt võib see tunduda ju imelik, et praegu väärtust omav maja lõhutakse maha, elanikud võtavad uue laenu (ilmselt siis ehitatava maja tagatisel) ja kolivad uude majja elama.

Mõtlesin just praegu nende peale, kes võtsid näiteks 2006. aastal eluasemelaenu 20 aasta peale oma korterile. Ainuüksi sellised laenud teevad üsna kindlalt vana maja lõhkumise ja uue asemele ehitamise kokkuleppeni jõudmise võimatuks. Kuidas peaks pank nende puhul käituma? Käsitlema maha lõhutud paneelidest karpi endiselt kui vara või nõudma endiselt selle lepingu järgset laenuga tasumist?

Kõige tõenäolisem on selline asi, et need kortermajad hakkavad alla käima ja lõpuks jäävad elanikest üldse tühjaks ning alles siis lõhutakse need maha ja äkki ehitatakse midagi asemele. Kuni selle ajani kolivad jõukamad elama parematesse majadesse ja müüvad oma korterid või üürivad need välja.

Posted in blogid ja internett, majandus | 2 kommentaari »

Living.ee nuhib nende pankrotist ja maksuvõlgadest kirjutaja maksehäirete leidmiseks

Posted by Virgo Kruve &emdash; 28. nov 2011

2009. aastal kirjutasin sellest, kuidas living.ee aadressil kaubelnud Langersen OÜ läheb kavala skeemiga pankrotti ja mööbliäri jätkub uue asutatud Living.ee OÜ kaudu. Sellele järgnes tookordse pankrotimeistri Ove Siiro vihane kommentaar, et see info takistab tal äri teha ja lubas isegi minu vastu käed käiku lasta. Tookord ma veel ei teadnud, et ta nuhkis minu krediidireitingu järgi ehk vaatas Krediidiinfost, kas minul on võetud rahalisi kohustusi või jäädud nende tasumisega hätta. Ma sain sellest teada käesoleval aastal kui tegin iseenda kohta päringu maksehäirete registrist. Ise muidugi tead, et arved on tasutud ja register on puhas aga põnev on nuhkida ka nuhkijate järele ehk siis kes on sinu maksukäitumise vastu huvi tundnud.

Aadressilt e-seif.ee saab iga eraisik vaadata tema kohta maksehäirete registrisse päringuid teinud firmasid. Minu puhul oli selleks Living.ee OÜ, kellelt ma pole midagi ostnud ja kes kasutas Krediidiinfo andmebaasi, sest olin paljastanud nende pankrotistumise skeemi.

Aadressilt e-seif.ee saab iga eraisik vaadata tema kohta maksehäirete registrisse päringuid teinud firmasid. Minu puhul oli selleks Living.ee OÜ, kellelt ma pole midagi ostnud ja kes kasutas Krediidiinfo andmebaasi, sest olin paljastanud nende pankrotistumise skeemi.

Kindlasti on imelik, et EMT tegi iga kuu 5-7 päringut minu maksukäitumise kohta. Mul ei ole olnud ühtegi järelmaksuga soetatud toodet ja selle küsimusega, miks nad minu järgi iga kuu sedavõrd palju päringuid tegid, kavatsen veel edasi tegeleda.

See living.ee OÜ päringu Virgo Kruve maksehäirete kohta näitab, et nad olid valmis asja isiklikule tasandile viima. Ma ei saa väita, et päringu teostaja oli just Ove Siiro aga tema oli see, kes oma nime all samadel päevadel mind ähvardas.

Ta ei leidnud sealt midagi, mida oleks saanud kasutada aga mina leidsin selle toimumise mitu aastat hiljem ja kasutan seda veelkord, et kirjutada pankroti läbi teinud Langersen OÜ varade (interneti domeen living.ee) sattumisest hoopis teise firma Akerston Grupp OÜ kätte ja selle hilisemast ümbernimetamisest Living.ee OÜ-ks.

Ühtlasi lisan juurde, et Living.ee OÜ maksud on endiselt tasumata. Võrreldes varasema sissekandega on neid muidugi vähemaks jäänud aga asjaolu, et nad on terve 2011 aasta olnud maksudega hädas, näitab ikkagi probleeme.

MAKSUVŐLGADE TŐEND
Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksukohustuslasel LIVING.EE Osaühing (11511519) maksude ja maksete vőlgu seisuga 30.11.2011 järgmiselt:
Nőude liik Maksuvőlg (EUR) Sh tasumisgraafikus (EUR) Sh vaidlustatud (EUR)
Erijuhtude tulumaks 8,54 0,00 0,00
Intress 103,49 0,00 0,00
Käibemaks 1 686,31 0,00 0,00
Sotsiaalmaks 833,73 0,00 0,00
KOKKU: 2 632,07 0,00 0,00
Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksumaksjal LIVING.EE Osaühing (11511519) seisuga 30.11.2011 maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 16,55 eurot.
Maksuvőlgade väljatoomisel on arvesse vőetud maksukohustuslaste registris kuni 30.11.2011 22:11 kajastatud andmed.
MKS § 14 lg 5 kohaselt väljastab maksuhaldur maksuvőlgade puudumise tőendi ka juhul, kui maksukohustuslase maksuvőlg kőikides sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul ei ületa 15 eurot vői kui maksuvőla tasumine on tasumisgraafikus.

.

Living.ee OÜ maksuvõlad 30. november 2011 seisuga.

Living.ee OÜ maksuvõlad 30. november 2011 seisuga.

Kes luges seda esimest korda, siis otsige internetist “Akerston Grupp OÜ” ja “Langersen OÜ pankrott” ning saate rohkem teada, mis toimus 2009. aasta suvel enne Virgo Kruve maksehäirete vastu huvi tundm hakkamist. Ma pole selle peale varem mõelnud aga artiklite kirjutamisel tundub olevat puhas makseajalugu hädavajalik, sest muidu võib miljoni kroonise maksuvõlaga pääsenud ettevõtja anda üsna isikliku vastulöögi.

Posted in blogid ja internett, inimesed, majandus | 2 kommentaari »

« Vanemad kirjed
 
Follow

Get every new post delivered to your Inbox.