Virgo Kruve veebikodu ja blogi

Tähelepanekuid, mõtteid ja pilte 21. sajandi Eesti elust.

Archive for the ‘televisioon’ Category

Keegi vaatab veel televisiooni?

Posted by Virgo Kruve &emdash; 25. mai 2012

Kuulasin hoomikul Hagi Šeini juttu Reformiraadiost (so Vikerraadiost). Ta tõi seal huvitavaid võrdlusi, et televisioon pole enam suutnud koondada üle 30% inimeste tähelepanu ühe õhtu jooksul samaks tegevuseks ehk siis telekanali vaatamiseks. Küsis ka teise poole kohta, et millega tegelevad need ülejäänud 70, 60 või 50 protsenti inimestest, kes pole televisiooni lummuses.

Mind ennast huvitab ka aina vähem Eesti telekanalite pakutav valik. See algas juba kümmekond aastat tagasi koos kaabeltelevisiooni ja arvutisse tüünerkaardi paigaldamisega. Pärast seda polnud televiisor enam eraldi ekraan vaid teleprogramm muutus aknakeseks arvuti ekraanil. Mul pole ühtegi allikat oma väitele aga arvan, et arvutiga telekanalite vaatamine on pigem suurenenud. Vastupidine areng, kus televiisorile pannakse sisse võrgukaabel ja näiteks Elioni digiboksi külge saad panna klaviatuuri ja interneti brauseri (ülimalt algeline!) pole kusagile viinud.

Üsna hea selgituse digipöörde kohta andis ka Andres Jõesaar eile delfis avaldatud arvamusloos. Ta toob välja, et signaali digitaliseerimine muutis ka telemaastikku ning need inimeste harjumused ja ootused on muutunud. Muidugi on siin oma osa ka majanduse nõrgal seisul, kus riigis ringleb vähem raha, mille tõttu ettevõtete toodangut ei osteta nii palju ja pole võimalust ka reklaamile kulutamiseks.

Posted in eesti meedia, televisioon | Leave a Comment »

Erakanalite ähvardus töötab Starmani huvides?

Posted by Virgo Kruve &emdash; 20. mai 2012

Mul tekkis mõte, et eelmise nädala lõpus ilmunud Kanal 2 peadirektor Urmas Oru artikkel vabalevist lahkumise või kaabelfirmadelt tasu saamises võis olla hoopis Starmani huvides. Kui vabalt enam kahte suurimat erakanalit ei näe, siis paljude inimeste ainsaks alternatiiviks jääb Starmani Zoom´iga liitumine, sest kaabeltelevisioon nendeni ei jõua ja ainus teenus ongi läbi õhu levivad kanalid.

Selline muudatus eeldaks inimestelt kaardilugejaga digiboksi olemasolu. Selle seotamine on küll lisakulu aga ikkagi väiksem kui hakata satelliidi tarbeks taldrikut ja sellega kokkukäivat tehnikat ostma.

Vähemalt mina sõnastaksin erakanalite väited küll sedasi, et seadusi tuleb muuta ja kaabeltelevisiooni firmadel hakata vabalevis olevatele erakanalitele maksma VÕI nad sunnivad kümneid tuhandeid digiboksi kasutajaid liituma tasuliste operaatoritega. Ennekõike siis Starmani Zoom-TV teenusega, sest inimeste üleminek või kohanemine selle muutusega oleks kõige väiksem.

Põhjust taoliseks väiteks annab kasvõi Starmani jaoks just mitte kõige paremad ajad. Nad lahkusid börsilt, sest keda ikka huvitaks langev aktsia, millel investorid ei näe perspektiivi. Selle järel pantisid nad 3 miljoni euroga pankadele tagatiseks oma kaubamärgid. Ma pole viimaseid uudiseid lugenud ja ehk on neilt tagatis maha võetud aga juba see märk, et kaubamärgid on antud pankadele tagatiseks, paneb mõtlema selle põhjuste ja selleni viinud olukordade üle.

Posted in eesti meedia, televisioon | Leave a Comment »

Lahe sõna: telemasu

Posted by Virgo Kruve &emdash; 18. mai 2012

Erakanalite ähvardus vabalevist lahkumiseks on kõigest viimane sümptom nähtusest, mille võib kokku võtta sõnaga telemasu. See tähendab majandusliku olukorra halvenemist telekanalites.

Meenutame kasvõi seda kui vabalevis oli 7 telekanalit. Üksteise järel lahkusid või kadusi Kalev Sport, TV6 ja Kanal11. Vahepeal tuli tagasi uue nime saanud TTV aga 5 kanalit on ikkagi vähe, et seda nimetada edukaks digipöördeks.

Ilmselt on erakanalitel õigus, et kaablifirmad peaksid neile programmi ehk sisu eest tasuma. See pole argument, et samad kanalid on vabalt saadaval läbi õhu, sest paketitasu pole kliendile selle võrra soodsam. Telekanalite soov loobuda vabalevis olemisest on täiesti mõistetav, sest seal maksavad nad signaali levitamise kulud Levirale aga kaablifirma võrgus levides makstakse hoopis neile iga liituja pealt väike summa.

Ilmselt taandub kogu küsimus sellele, et kas inimesed on valmis oma monofunktsionaalse pildikasti ehk televiisori välja lülitama ja ühendama ennast kaablifirma võrku. Pole siis vahet, kas see tuleb läbi õhu või telefonikaabli kaudu, sest seal olev signaal on nii või teisiti krüpteeritud ja ilma vastavate seadmeteta infole ligipääsu ei saa.

Ajaloo tarbeks olgu jäädvustatud, et debati Kanal2 ja TV3 vabalevist lahkumisest tõstis taaskord ülesse Urmas Oru artikkel 17. mail http://arvamus.postimees.ee/844236/urmas-oru-minister-komaga-kimpus/

Posted in eesti meedia, televisioon | Leave a Comment »

Telekanalid soojendavad vanu saateid

Posted by Virgo Kruve &emdash; 6. märts 2012

Proovisin otsida telekanalite lehtedelt varasemaid saatekavu aga tundub, et kõik on ära korjatud. Kohe pärast saatepäeva möödumist, võtab ka kava.ee selle maha. Mõnda aega säilib see veel arvutisüsteemide vahemälus aga pärast seda ilmselt vaid ajalehtede paberile trükituna raamatukogude riiulites. Mõtlesin, et mis huvi neil võib selleks olla ja arvan, et see peab olema vaatajatele väärate ettekujutuste loomiseks. Mina oleksin küll äärmiselt pettunud kui saaksin kusagilt teada, et sellist filmi on näidatud eelneva 5 aasta jooksul näiteks 8 korda ja nüüd on ta taaskord kavas. Mõtlesin ka ajalehtede peale, mis eelneva põhimõtte kohaselt võiksid artiklitelt eemaldada kuupäevad ja neid täies ulatuses korrata ikka uuesti ja uuesti. Tundub naljakas ja pettusena? Ometigi seda just teevad telekanalid, sest kordavad aina uuesti ja uuesti samu saateid, mida nad näitasid juba aastaid tagasi ja vahepealse aja jooksul on samuti korranud. Televaataja maksab selle eest aga üha uuesti kuutasu või uute seadmete soetamisena. Olen üsna kindel, et valdav enamus praegu eetris olevatest filmidest ja publitsistika saadetest on lindile(faili) jäädvustatud veel sellel ajal kui Eestis polnud digitaalset televisiooni.

Posted in eesti meedia, televisioon | Leave a Comment »

Tantsud toladega

Posted by Virgo Kruve &emdash; 7. nov 2011

Televisioon vajab tolasid, kellele lihtne tööinimene saab kaasa elada ilma liigselt mõtlemata või ajusid omamata. Kõik selgitatakse lahti ja taandatakse algosakesteks.

Mina ei ole sellel hooajal vaadanud ühtegi “Tantsud tähtedega” saadet aga pean ennast siiski pädevaks sellel teemal arvamust avaldama. Isegi rohkem kui need, kes pole kunagi TTV-d vaadanud aga leiavad, et selle järgi puudub vajadus.

Mis mind selle tantsusaate juures häirib? Esiteks asjaolu, et vaataja ei pea midagi tegema. Selle asemel, et vaataja leiaks endale tantsupartneri ja teeks mõned liigutused, lastakse tal osa saada teiste inimeste pingutusest. Tänapäeval ei öelda vist enam, et läksin välja restorani/discole/kusagile mujale kohta tantsima, vaid “vaatasin tantsimist telekast.” Tantsimine on pandud telepurki, tehtud odavaks meelelahutuseks, kus igaüks saab ennast tunda osava  ja ilusana.

Siiski olen lugenud selle saate kajastusi veebist, mis siiani kinnitavad minu arvamust, et ma ei ole mitte millestki olulisest ilma jäänud. Näiteks eelmisel nädalal oli see sündmuseks kui Kati Toots laskus lühikest seelikut kandes mööda linti alla. Meestel on sedasi köiega laskumisel püksid jalas ja vaatepilt pole piinlikkust tekitav. Kui seda teha seelikus ja harkis jalgadega, siis mina seal küll midagi naiselikku ei näe. Mulle meenub hoopis üks vanaema räägitud nali ilmselt möödunud sajandi keskpaigast (tema noorusajast). See on noorikust, kes läheb arsti juurde ja kurdab, et ei saa pissida. Arst siis vaatab eest ja tagant ning ütleb: “Edaspidi pühkige eestpoolt tahapoole.”

Naistele lubatav on tänaseks päevaks avardunud aga mina ei näinud Kati, seeliku ja lindi puhul midagi naiselikku või ilusat. Eile õhtul tuli pilt peaproovi kukkumisest, kus jällegi Kati üheks tegelaseks.

Õhtulehe uudis 6. novembri saatest

Õhtulehe uudis 6. novembri saatest

Selle pildi järgi ma tunnustan fotograafi, kes taolise hetke jäädvustas. See Kati õnnelik nägu kui ta on käe pannud Oti vastu (ilmselt parimate kavatsustega) vääriks isegi otsesaates vaatamist. Tegemist on peaproovis juhtunuga, mida hiljem ei korratud. Sellele järgnev uudis oli Anna Levandi maha pillamisest partneri kätelt, mille järel tuli kontrolliks käia kiirabis. Mehed, mis te nende naistega teete, et asi lõppeb kukkumistega? Ma saan aru, et lähete hasarti ja võidutahe paneb piire kompama aga kogu asja mõte peaks olema ju tantsimisest naudingu saamine, mitte ülemäärane riskeerimine.

Selle kõige järel on teemakohane küsida, et kas televisioon imiteerib elu või imiteerib elu televisooni. Taoline gräffiti oli Patkuli vaateplatvormi lähedal ja ilmselt on seal veel siiani kui seda pole vahepeal eemaldatud. Täpsemalt peaks küsima, et kuivõrd telesaade kajastab seal osalejaid ja millises ulatuses käituvad osalejad neile ettemääratud reeglite kohaselt. Kukkumised ja vigastused on spordi(aktiivse liikumise) kajastamisel üks alaliike, mis leiab alati mainimist teleuudistes, eriti kui sellega on kaasnenud osaleja surm või mõnest väärtuslikust kohast ilmajäämine. Kui siit hakata edasi mõtlema, siis äkki kümned tuhanded inimesed vaatavadki seda saadet kurja irvega, et millal üks või teine osaleja kukub või eksib, et saaks siis parastada.

Kokkuvõttes võib öelda, et tantsusaade sobib vaatamiseks neile, kes tahavad näha ennast tolaks tegevaid osalejaid. Sellega konkureerib mõnevõrra laulude saade “Laulupealinn,” kus osalejad on sarnaste osalemise motiividega (võistlus üksteisega, auhind) aga pääsevad vähemalt füüsilise valu võimalusest.

Ma arvan, et valdav enamus tantsusaate ja laulusaate vaatajatest oma elus neist kummagagi ei tegele, sest muidu nad ei vaataks seda televiisorist. Kes vaataks näiteks telekast inimesi autoga tööle ja õhtul koju sõitmas (neid saaks saboteerida, panna võistlema liikluseeskirja järgmises või kiiruses, jne), korteris elamisest (kunagi seriaal “Baar”), lemmiklooma eest hoolitsemisest (koeraga jalutamisest kuni võistlustel osalemiseni) või kasvõi arvutiga töötamisest. Need tegevused on meil ju igapäevased ning selle pärast pole need ka glamuursed. Seevastu tantsimine ja laulmine on tegevused, mida regulaarselt harrastab väiksem osa ühiskonnast (saledam, musikaalsem) ning see pakub huvi märkimisväärsele osale vaatajatest. Nüüd tekkib muidugi küsimus, et kas valiku olemasolul vaataksid nad edasi tantsu- ja laulusaateid või midagi harivamat aga sellele ei saa vastata kuni puuduvad alternatiivsed teleprogrammid mingi teistsuguse sisu ja saateformaadiga.

Posted in inimesed, televisioon | Leave a Comment »

Millal te viimati UFO-dest lugesite?

Posted by Virgo Kruve &emdash; 28. okt 2011

Ma mõtlen just meedias kajastamisena UFO juhtumit. Mina näiteks ei mäleta juba aastaid, et oleksin teleuudistes või pikemates saadetes sellel teemal midagi näinud. Võimalik, et mul on valikuline mälu ja olen selle kui ebaolulise info oma mälus kaugeimatele “riiulitele” talletanud aga mulle tõepoolest ei meenu juhtumeid seoses lendavate objektide ja maaväliste olenditega.

Tegin natuke internetis info otsimist ja selle peale meenus, et 2007. aastal oli brittidel suurem UFO-toimikute avalikustamine. Peale selle polegi justkui midagi olnud.

Küsimus UFO-de kajastamisest oli retooriline, sest meedia seisukohalt pole see oluline. Nad räägivad ja kajastavad seda, mis toob vaatajaid. Lihtsalt enam pole need ajad kui Eestis oli valdavalt paar-kolm telekanalit ning Kersna ja Vigla tegid saateid, mis tõid inimestelt ka kaasamõtlemist. Ma mäletan siiani seda lugu Viitna UFO kohta, mis ilmselt oli väljamõeldis. Siis oli veel Tallinnas mingi Hõbekuuse tänaval maja hoovis kahtlane objekt, mida peeti lausa UFO-de poolseks majakaks. Ma pole kuulnud ega lugenud, et see küsimus oleks saanud vastatud või sealt oleks mõni tulnukas välja tiritud. Küll mäletan seda, et mingi selgeltnägija väitis ennast ühenduses olevat sealse tulnukaga, kes oli suundumas tööjaama Kuul. Võimalik, et vahepeal on asjad mälus ka ebatäpsemaks muutunud, kuid igatahes pole enam UFO-de teema aktuaalne.

Nüüd on programme ja kanaleid sedavõrd palju, et infoväli on killustunud ja igaüks on oma nišši pugenud. Näiteks Tõelise TV ehk TTV kriitikud mainivad enamasti, et seda kanalit nad ei vaata ja juhtusid ainult seda ühte saadet nägema ning teevad siis selle põhjal üldistuse kogu programmile. Või kuulutavad kogu asja ebavajalikuks, sest sama raha võiks kusagile mujale Tallinnas panna näiteks betooni või krohvi. Selle peale ei mõelda, et Eestis on valdav enamus inimesi paiksed, kes ei käi pealinnas isegi äkki kord aastas, sest neil pole lihtsalt vajadust. Tööinimesed, pensionärid ja õpilased saavad oma asjad aetud ja elu korraldatud ka maakonnakeskusest ning pealinna tullakse harva. Selles mõttes on see justkui aken teise maailma, Eesti suurimasse omavalitsusse, kus toimuv tundub hoopis teistsuguse eluna. Näiteks Taheva valla eelarvest kulus 2009. aastal 58,5% sotsiaalse kaitse kulutusteks ( sotsiaalabi, toimetuleku toetused). See näitab kui vaeselt võidakse mõnes vallas elada kui üle poole rahadest kulub äraelamise kindlustamiseks. Tallinnas oli see näitaja 8,6% eelarvest. Muidugi võib vaielda, kas toimetuleku piiril elaval inimesel oli raha digiboksi soetamiseks või suudab ta nüüd kütte ja elektri eest maksta aga vähemalt on tal infokanal, et ka teistsugune elu on võimalik. Mis muidugi ei tähenda üleskutset Tallinna kolimiseks ja oma valla tühjaks jätmiseks, lihtsalt inimestel on ka muid vajadusi peale sooja eluaseme ja toidu ning seda täidab TTV.

Tegin plaanitust pikema vahelepõike linnatelevisiooni juurde aga viitan lihtsalt sellele, et telemaastikul on kanalite arv suurenenud ja vaatajate jaoks leitakse muid teemasid peale UFO-de. Ma usun, et mingil määral on nende kajastamisega nagu pommiähvarduste tegemisega. Kui meedia nendest räägib, siis sagenevad ka teated ähvarduste tegemisest või UFO-de nägemisest.

Reede õhtul vaatasin selget öist taevast ja mõtlesin neile kirkamatele ja natuke tuhmimatele tähtedele. Ennekõike sellele, et kui paljudel inimestel on aega üldse pilk sinna üles suunata ja mõelda tähtede liikumisele? Näiteks mina märkasin umbes kuu või rohkem tagasi, et lõunataevas on üks väga hele täht või objekt tekkinud. See püsis paigal ja järeldasin, et küllap see on mingi planeet. Võtsin appi tähekaardi ja sain selgust, et tegemist on Jupiteriga. Ma ei tunne, et saaksin seda teadmist kuidagi oma igapäevases elus kasutada aga lihtsalt teadmine, et määratlesin ühe meie tähesüsteemi planeetidest, tundus kuidagi meeldivana.

Mitte sedavõrd meelivana, et oleksin valmis külma ilma trotsima ja tähti vaatlema, lootuses midagi erakordset märgata. Ilmselt on ka Eestis neid inimesi, kelle harrastuseks on astronoomia. Vähemalt telekast nägin ühte sellist meest, kes oli omale teleskoobi ja vaatlustorni sisse seadnud vist isegi Tallinna piiresse (Nõmmele äkki). Ma tean seda, et tehisvalgus pole taeva vaatlemiseks hea ja asustatud piirkonnad on valgusreostuse tõttu keerulised vaatluse kohad aga sellegi poolest oli sellel õhtul hea korraks seisatuda, vaadata ülesse ja hakata hoomama neid valguse täpikesi.

Tulles tagasi UFO-de teema juurde, siis praeguseks tundub see olevat asendunud märksa maisemate asjadega. Ennekõike info katastroofide ja ees ootavate õnnetuste kohta (kliima soojenemine / jahenemine, võlakriis, eurokriis, töötus, jne.). Kellel olekski selle kõige kõrval aega mõelda, et äkki on meist eemal ka mõistuslik elu ja nad on siiapoole teel, et meiega ühendust võtta? Pärast inimese orbiidile lennutamist saime teada, et paradiis ei asugi planeedi Maa kohal. Mis tuletas mulle meelde ühte USA usklikku, kelle meelest pidi Piibli järgi maailmalõpp saabuma selle aasta mais ja kui seda ei juhtunud, siis teatas ta uueks kuupäevaks 21. oktoober, mis samamoodi pole teostunud.

Meil kõigil on igapäevaselt sedavõrd palju põnevat või hädavajalikku teha, et küsimus teistsuguste eluvormide või kosmose mõõtmete üle ei tulegi meelde.

Posted in blogid ja internett, inimesed, televisioon | Leave a Comment »

Soouuringud on rabas ehk käsiraamat naiste võrdõiguslusest

Posted by Virgo Kruve &emdash; 19. okt 2011

Naistel tundub olevat võrdõiguslusega mingi tõsine probleem. Nüüd on ilmunud lausa raamat “Sissejuhatus soouuringutesse,” mille autor on Raili Marling. Selle esitlusel oli vähemalt 23 naist ja 1 (!) mees.

Ma ei saa kasutamata jätta sõnademängu soo teemal. Nimelt on looduses soostumisel erinevad etapid, mis kõik viivad kõrgsoo ehk raba tekkimiseni. Varasemast madalast mülkast on tänu taimede kasvule (sookail laguneb turbaks) tekkinud hoopis ümbritsevast kõrgemale kerkinud pinnas, mis imeb endiselt hästi vett. Seda tuntaksegi rabana. Nüüd pannes siia juurde sugude uurimise lühivormi soouuringud, saamegi sarnasuse rabauuringutega. Millest tuleneb algne mõttemäng soo uurijate rappa minemisest.

Sugude võrdsus on mõttena ilus aga praeguses vormis näeb see välja rohkem naiste aruteluna. Ma olen käinud ja osalenud erinevatel üritustel aga sedavõrd samasoolist vaatepilti kui nägin selle eelpool nimetatud raamatu esitluselt, polegi vist varem tähele pannud. Kui jätta arvestamata riiklikud paraadid, kus osavõtjate ja pealtvaatajate seas on mehed enamuses aga mitte sellises ülekaalus, et moodustaksid 95,9 protsenti ja ülejäänud 4,1 protsenti oleksid naised (1 mees versus 23 naist annab sellise suhte).

Raamatu "Sissejuhatus soouuringutesse" esitlus 18. oktoobri ETV uudistes

Raamatu "Sissejuhatus soouuringutesse" esitlus 18. oktoobri ETV uudistes

Või vaade esinejast natuke kaugemal, et näha tema poolt varju jäänud kuulajaid.

Ruumi teise poole kuulajad.

Ruumi teise poole kuulajad.

Nende 2 pildi peale pole kõik kuulajad näha aga uudisloo jooksul mahtus kaadrisse vähemalt 24 inimest, kellest vaid 1 oli mees. Siiski, pükste ja seelikute järgi oli olukord tasakaalukam aga neid ma ei lugenud, sest nagu me kõik teame, siis välimus pole tähtis, vaid loeb inimese sisu (seesmine ilu).

Seda lisan ka, et teemat käsitles ajakirjanik Anne.

Niikaua kui mehed boikoteerivad seda võrdõigusluse teemat üritustelt puudumisega, ei saa rääkida ka mingisugusest teadusest. Eriti veel sellisel pehmel ja muutuval alal kui inimsuhted ja ühiskond. Näiteks matemaatikas, füüsikas, keemias ja astronoomias on mehed ülekaalus aga nende uuringute tulemused ja järeldused ei sõltu uurija soolisest kuuluvusest, vaid matemaatilistest, füüsikalistest ja keemilistest näitajatest, mis ei lase ennast mõjutada asjaolust, kas tema kohta kirjutaja kannab pükse või seelikut. Niikaua kui soouurijate seas pole mehi ja naised üritavad ka nende arusaamu kajastada, saab tegemist olla vaid vildaka käsitlusega. Umbes nagu astroloogia, mis rõhub inimeste kalduvusele mäletada positiivseid kokkulangemisi ja unustada ebatäpsused või negatiivsed asjad.

Posted in eesti meedia, inimesed, televisioon | Leave a Comment »

Tõeline TV ehk TTV

Posted by Virgo Kruve &emdash; 13. okt 2011

Ma ei saa teisiti kui pean kiitma Tallinna TV filmivalikut. Kolmapäeva õhtul oli neil üks hiinlaste elust rääkiv film, kus oli noorte armastust ja lapsevanemate tööelu. Veidi naivistlik ja kultuurilise tausta mõttes kummaline aga täiesti vaatamist väärinud film. Ma ei näinud seal vägivalda, kriminaalsust, vihkamist ega midagi muud ühiskonna pahupoolelt. Seda kõike muidugi ei eitatud aga tegevus ei toimunud ka selle ümber. Ma ei vaata televisioorit, et saada ära hirmutatud ümberringi toimuvatest õudustest või kuulda järjekordset katastroofi lugu: kliima soojenemine, terrorism, tuumarelvad pahade inimeste käes, SARS, linnu- või seaseagripp, toksiline sealiha, tulnukate sissetung, viiruse muteerumine hirmsaks tapjaks. Selle asemel on võimalus elada kaasa tavaliste inimeste elus toimuvatele sündmustele ja mille lahendamine ei nõua üleloomulikke võimeid.

Tõeline televisioon

Tõeline televisioon

Eriti meeldis mulle see koht, kus perekonnas tekkinud tüli järel karjub ema oma poegade peale ja käsib ennast üksinda jätta. Tema kõrval istuv prantslasest vahetusõpilane(neiu) ütleb talle lohutavalt, et eelmises elus oli ta ise kindlasti hiinlane, sest mõistab tema käitumisviisi. Kolme poega kasvatav ema aga ütleb selle peale eneseirooniaga, et eelmises elus oli ta eesel. Minu meelest väga hea mõttekontstruktsioon, et praegustes möödalaskmistes saab süüdistada ka eelmise elu taaka. Näiteks selle asemel, et kiruda ennast ja öelda, olen rumal/loll võib samahästi öelda, et eelmises elus olin eesel.

Mulle meenub veel ühest teisest seriaalist umbes taoline mõte, et „tuhande aasta vanune idioot, kes ei suuda ikka veel midagi õppida.“ Selle lausuja oli muidugi inimese sarnane robot ehk android, kelle jaoks tuhat aastat oli teises mõõtkavas kui meie aeg.

Arvestades elu kulgemist ringidena ja tsüklitena, polegi imestada, et sattume samadesse olukordadesse taas ja peame jälle selle lahendama. Tehes seda vanaviisi, olemegi üllatunud samast tulemusest ja siis kirume ennast selle pärast.

Eile õhtul selle filmi peale mõeldes jõudsin veel ka järeldusele, et taoline kultuuriline mitmekülgsus aitab meil endil paremini mõista teiste inimeste käitumist. Teistes erakanalites kohtab pigem Hollywoody filme, kus teistsugused inimesed ja võõrad kultuurid on need halvad sissetungijad (kurjamid), kelle vastu head inglise keele kõnelejad peavad ennast kaitsma.

Võimalik, et praegunet TTV filmide valik on kuidagi seotud Euroopa kultuuripealinna aastaga aga vähemalt kolmandat ameerikalike kommertsfilmide levitajat meil pole tõepoolest vaja.

Posted in inimesed, televisioon | Leave a Comment »

Töökoha kaotanud elektrikud korraldasid iseenda “matused”

Posted by Virgo Kruve &emdash; 1. okt 2011

Üks päev pärast Riigikogu poolt EFSF-ile 2 miljardi eurose hiigelgarantii andmist pidasid 30 üleliigseks kuulutatud Eesti Energia elektrikku oma koondamise puhul sümboolselt matused. Sellest saab lugeda Õhtulehest ja vaadata TV3 videot.

Seal on intervjueeritud mitut töötajat, kes panustasid firmasse 5 kuni 8 aastat, ühe mehe sõnul lausa kogu oma tööliselu ning nüüd nad koondati. Nad jäid alla riigifirma korraldatud hankel teenuse osutamiseks tehtud erafirmade hindadele ja ülemustel tekkis kiusatud kulude vähendamiseks nad koondada. Ma ei tea selle hindade erinevuse suurust aga ilmselt uued töökohad neid mehi ees ei ole ootamas. Võimalik, et neile pakutakse kusagil senisest madalamat palka, sest kapitalism kasutab ära tööjõu meeleheidet. Kui oled laenu võtnud, siis on igasugune palk parem kui palga puudumine ja selle tõttu laenurahaga ostetud asjadest ilma jäämine. Muidugi on ka alternatiive, näiteks vaadata mõnda teise linna või riiki. Samas olen siin varem tsiteerinud Maailmapanga juhti, kelle kevadiste sõnade järgi tuleb 2008. aastal alanud kriisist küll taastumine aga see on ilma töökohtadeta taastumine. Selles mõttes siis, et tööhõive ei kasva, kuigi SKP võib kasvada.

Mul on väga selgelt meeles umbes 2009. aasta suvel (augustis?) ETV pealt nähtud uudislõik ühe Eesti Posti postkontori sulgemisest Ida-Virumaal. Seal korraldasid kohalikud inimesed ka postkontorile matusetalituse. Kohal oli puhkpilliorkester (külamehed, nagu matustel ikka), kadunukese jaoks oli kirst ja tellitud oli ka plaat postkontori avamise ja sulgemise daatumitega. Kohalikud inimesed olid ka matuselistena riietunud, ühel naisel oli isegi must loor (silmadeni).

Elektrikud selliste detailideni ei läinud, neil olid lihtsalt mustad lindid autode külge sidumiseks. Samuti eksisid nad signaali andes matuste kombestiku vastu, sest neid korraldatakse minuteada vaikuses (pulmad on signaalitamine). Nendega hüvasti jätjad olid tavalised kaastöötajaid, mitte juhtkond. Selles väljendubki eestlaste iseloom, et niikaua kui minu töökohta ei ähvardata, ma ei lähe protestima ega proovi olukorda muuta.

Ma ei oleks üllatunud kui juba mõne aasta pärast selguks, et Eesti Energia maksab sarnaste teenuste eest ligilähedast hinda sellele, mis ta maksis oma töötajatele palkadena.

Lõpetuseks jääb ka küsimus, et mis on riigifirma eesmärk. Kas olla turul efektiivne läbi kulude kokkuhoiu(koondamise) või aidata säilitada riigis tööhõivet? Minu arvates ei ole kärpimine kriisist väljumise lahendus, sest see toob kaasa tarbimise alanemise, sellele reageerivad hinnad tõusuga (mida väiksem kogus, seda kõrgem ühiku hind) ja konkurentsivõime kaotus ongi käes.

Posted in eesti meedia, inimesed, majandus, televisioon | Leave a Comment »

Telekanal Seitse sai uue omaniku

Posted by Virgo Kruve &emdash; 29. sept 2011

Eesti Reformierakonna ringhääling andis teada, et reformikate ideoloogiajuhiks peetav Rain Rosimannus sai läbi temale kuuluva firma telekanali Seitse omanikuks. Tegemist on vaid tasulistes pakettides leviva ja ainult muusikat edastava kanaliga.

Tegelikuks allikaks osutus hoopis Õhtuleht, kus Kadri Paas on jaganud pikemalt tehingu kohta infot ja kommentaare osaliselt.

Massimeedial ja eriti televisioonil on ühiskonna mõjutamise jõud. See on sisuliselt 24/7 ligipääs inimestele, erinevalt näiteks ajalehtedest, mis saabuvad hommikul ja seejärel unustatakse. Trüki- või välireklaamiga kokku puutumiseks on piiratud aeg aga televisioon annab võimaluse sarnaselt raadioga püüda tähelepanu kiiretele sündmustele reageerimisega ja ükskõik millisel ajal. Samuti on selle sisu võimalik kiiresti uuendada või täiendada. Erinevalt internetist on inimestel ka piiratud arv valikuid(kanaleid) ehk siis kasutajad ei haju tuhandete interneti lehekülgede peale laiali. Samas on telemaastikul toimunud teatud eelistuste väljakujunemine, mis on määranud vaadatavamad kanalid ja jätnud selle Seitsme pigem niššikanaliks. Näiteks mina olen sellele sattunud vaid vahetult enne valimisi kui otsisin erinevaid valimisreklaame telest. Ma isegi ei mäleta, kas seal oli neid valimisreklaame aga muud reklaamid olid igatahes huvitavalt tehtud, märksa erinevamad kui TV3 või Kanal2 omad.

Reformierakonda kuuluva kanali enamusosaluse omanik ja programmijuhi Priit Pedanik´u (samuti reformikas) võiksid vihjata kanali poliitilisele taustale, kuid sellel pole tõsisemat alust. Nad ilmselt võimendaksid niigi oma valijaskonda ega võtaks eriti ära mõne teise partei elektoraati. Samas on tuntud omanik (eelmise Riigikogu liige!) hea võimalus kanalit reklaamida. Näiteks selle praeguse uudisega jõuti Õhtulehte, ERR-i, siia blogisse ja ilmselt veel neljandasse-viiendasse kohta. Arvestades, et pärast digitaalsele televisioonile üle minekut on meil veel ka teisi väikseid kanaleid (AloTV, Kanal11, Kanal12, TV6, Orsent, TTV ja ETV2), siis poliitilise taustaga telekanalil oleks rohkem kui paar sarnase suuruse ja vaatajate arvuga telekanalit. Sellel saab olla vaid üks realistlik tulemus: vahetult enne valimisi eelistada ühte poliitilist liikumist. Olles pikema aja jooksul kaldu ühe partei poole, tõugatakse endast eemale teiste poliitiliste eelistustega inimesed. Näiteks TTV teatas linnapea kiiruseületamisest juba päevases infos ehk tekstina ja seda õhtuses telesaates ei kajastanud. Nii jäi Delfi ajakirjanikele ekslik mulje, et sündmus jäi üldse kajastamata, sest kes ikka vaatab televisioonist tulevat teksti päevasel ajal.

Kokkuvõttes ei ennusta mina Eestile poliitilise telekanali teket, sest reklaamiraha ja vaatajaskond on selle jaoks liialt väiksed. Erakanalid TV3 ja Kanal2 osteti ka võimul olevate erakondade teenistusse läbi digipöörde järel neile madalama litsentsitasu kehtestamise.

Posted in eesti meedia, Reformierakond ja IRL salaliikmed, televisioon | Leave a Comment »

 
Follow

Get every new post delivered to your Inbox.