Virgo Kruve veebikodu ja blogi

Tähelepanekuid, mõtteid ja pilte 21. sajandi Eesti elust.

Archive for the ‘toidutööstus’ Category

Ämm lööb maha kui seemneid söön

Posted by Virgo Kruve &emdash; 12. veebr 2012

ACTA on see märksõna, mille peale Ansipil viskab kaane pealt ära. Tagantjärgi vaadates läks ta välja oma tavapärasele käitumisele, et naeruvääristan küsimuse esitajat aga välja kukkus nii, et ärritas kõiki, kes pole kindlalt ACTA poolt.

Isegi neid, kes ACTA-st polnud midagi kuulnud, võisid tunda ennast seemnesööjana. Kui siiani mõnitas ta opositsiooni, siis seekord oli isegi tema valijate selge ründamine.

"Ämm lööb maha kui seemneid söön" võiks olla Andrus Ansipi kehakeele tõlge 8. veebruari Riigikogu infotunnist, kus ta ütles: "ACTA teeb selle asja ära! Teate, see, kes midagi taolist väidab, see on seemneid söönud ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame."

"Ämm lööb maha kui seemneid söön" võiks olla Andrus Ansipi kehakeele tõlge 8. veebruari Riigikogu infotunnist, kus ta ütles: "ACTA teeb selle asja ära! Teate, see, kes midagi taolist väidab, see on seemneid söönud ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame."

Mida rohkem ma selle peale mõtlen, seda enam tundub, et Andrus Ansip on seemnesööjate riigi peaminister, kes ühtäkki võttis endale õigus hakata heade ja halbade seemnete tundjaks. ACTA võis olla halb ja mõru seeme aga sellisel kujul välja öelduna vihastas see kõiki peale tema pereliikmete ja partei lähikondsete.

Posted in blogid ja internett, inimesed, poliitika, Reformierakond ja IRL salaliikmed, toidutööstus | Leave a Comment »

Beebitoidus oli hallitus, mis osutus vähki tekitavaks mürgiks

Posted by Virgo Kruve &emdash; 10. nov 2011

Rootsi Raadio andis teada firma Semper väikelastele mõeldud toodete müügilt ärakorjamisest, sest mitme toote partiist leiti jälgi vähki tekitavale mürgile. Firma kõneisik teatas, et leitud kogused olid vaid “jäljed” ning allpool ohtlikuks peetavat normi aga toidu ohutuse eest vastutavate ametnike meelest pole ühe kõige mürgisema aflatoksiini  (vähki tekitava) ühendi puhul olemas “ohutut piiri.”

Toodete tagasi kutsumisest teatades rääkis firma Semper vaid toidust leitud hallitusest ega ei maininud mürgise ühendi leidmist.

The fruit bars concerned are Småfolk fruity stix bananas and dates and Småfolk oat stix apple and raspberry.

http://sverigesradio.se/sida/artikel.aspx?programid=2054&artikel=4788617

Ohtlikuks osutunud tooted on Småfolk banaanid, datlid, õunad ja vaarikad.

Tegemist tundub olevat loodusest pärineva mürgiga, mille allikaks on teatud hallituse liigid, mis teatud tingimuste korral võivad saastada nii põllukultuure kui ka loomade söödaks kasutatavaid taimi http://en.wikipedia.org/wiki/Aflatoxin Kehasse jõudnud mürk kahjustab maksa. Pärast selle lugemist tunduvad kuumutatud toidud kuidagi ohutumad kui pähklid, päevalille seemned või müsli.

Toidutööstuse juures on kõige olulisem küsimus, et kas mürgise toidu avastamine (pestitsiid iiri sealihas, plastik Hiina piimapulbris, jne) näitab tõhusamat kontrolli ja selle tõttu paremat toitu või hoopiski toidu muutumist lihtsalt kaubaks, kus tootja-müüja pole huvitatud lõpptarbija saatusest. Kui noor inimene sureb maksavähki, siis ilmselt oleks väga raske tõestada mingi kindla toiduaine kaudu mürgituse saamist. See teebki asja keeruliseks, et väikeste müüdavate koguste kaudu mürgitamine ilmneb alles kunagi tulevikus. Mis viib minu varasema käitumisreeglini, et osta ja süüa tasub ainult seda toitu, mille koostisest saab ka silmaga peale vaadates aru. Kui see on lihtsalt umbmäärase olekuga toit, siis parem jätta ostmata.

Posted in inimesed, majandus, toidutööstus | Leave a Comment »

Vorsti sarnased võltstooted ehk lihamaitseline tärklis

Posted by Virgo Kruve &emdash; 12. juuli 2011

Meie riigis on kõik vaba, isegi tarbija petmine. Võtame näiteks poes müüdavad vorsti ja viineri sarnased võltstooted, mis ürinevad sarnaneda kunagiste liharikkamate toodetega aga tegelikult on nad pigem lihamaitselised tärklisetooted.

Mul ei ole midagi lihamassi kasutamise vastu toidutööstuse poolt, sest tapetud loomad ei koosne ainult puhtast ja isuäratavast lihast (mida tegelikult on väiksem osa) ning ka ülejäänud osad tuleb ära kasutada. Küll aga olen selle vastu, et taolised vähemväärtuslikud ained konkureerivad turul võrdselt kvaliteetsema lihaga tehtud toodetega. Tänapäeva tarbija ostab hinda ja ei ole raske oletada, kumma kasuks tema valik langeb.

Miks siis meie ühiskonnas on soositud võltstoodete valmistamine, mis jätavad tarbijale mulje vorstist ja viinerist, kuigi tegelikult on seal liha osa vähemus, mis pealegi võib olla töötlemisel eemaldatud lihajäägid ehk mitte “vana hea” liha? Esimene vastus on kindlasti kapitalism ja mentaliteet turu kõikvõimsusest. Teine vastus võiks olla täpsustav, et meie kultuuriruumis on kõik tarbijad üksikvõitlejad ehk nad ei ole ühinenud ja seetõttu saavad toidutööstused nendele pakkuda järjest madalama kvaliteediga tooteid, mida nimetatakse nende endiste nimedega. Ausam oleks öelda, et tänapäeva vorst ei ole enam sama mis oli see 15-20 aastat tagasi ja sellel peaks olema ka mingi teine nimetus. See võimaldaks tarbijal eristada turul ehtsaid tooteid ja võltstooteid, mida valmistatakse kunagiste toodete koopiatena aga mis ei ole enam need tooted.

Teen ettepaneku kõigile lihatoodetele, milles liha sisaldus on väiksem kui 50 protsenti, nime ette panna eesliide “koopia”. Näiteks siis koopiavorst, koopiaviiner või midagi kolmandat. Kaalusin ka variante eesliitest “tehis” või “järgitehtud” aga need ei tundunud suupärastena.

Minu eelnevad mõtted oli reageering Talleggi äridirektori arvamusele “Lihamas ei ole kräpp, lihamass on ka liha“, et “mehhaaniliselt eraldatud lihamass” on tegelikult ka liha. Ei ole ju, see on lihamass ja nii tuleks ka pakendile kirja panna.

Posted in inimesed, majandus, toidutööstus | Leave a Comment »

Ravimitööstus polegi kolibakteri levikust kasu saanud

Posted by Virgo Kruve &emdash; 5. juuni 2011

Praeguseks on Saksamaalt alguse saanud kolibakteri rüüsteretk inimkonna vastu nõudnud 18 inimese elu ja umbes 1700 on haigestunud. Näpuga osutatakse ühele Lüübeki restoranile, milles olevat käinud kakskümmend haigestunud inimest. Heaküll, käisid ja jäid haigeks aga kuidas see levis rohkem kui 1650 inimeseni?

Mina kahtlustan, et tegemist on bioloogilise relva kasutamisega. Äkki isegi Talebani pooldajate korraldatud kättemaksuga, et Saksamaa osaleb Afganistani okupeerimisel (nad on seal vist kaotanud umbes 50 sõdurit).

Samuti on meediast jäänud meelde, et bakteri vastu antibiootikumidega ei saa kui need on juba kord inimese organismi jõudnud. Jääb üle ainult ennetamine läbi korralikult toidu kuumutamise (keetmine, praadimine) ja käte pesemise.

Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et tegemist on varem tundmatu tüvega. Muidugi võib olla, et see väike bakter ei jäänud lihtsalt teadlastele varem katseklaasis ette, sest taolisi väikseid eluvorme on kordades rohkem kui inimtööjõudu nende uurimiseks. Samas võib olla ka seagripi sarnaselt, et tegemist oli teadlaste võimaliku osalusega, nagu kahtlustati Mehhikos haiguse puhkemisel ühes farmis juhtunud sündmusi. Ilmselt ei mäleta enam paljud, kuidas 2009. aasta kevadel hakkas ülesse kerima uus paanika, et tuleb seagripp, mis on ülimalt nakkav ja inimesi tappev gripivorm ja soovitati ennast vaktsineerida. Muidugi teenis meditsiinitööstus selle pealt korraliku kasumi, vähemalt 2 miljardit (2 000 000 000) eurot.

Olengi mõelnud, et miks nüüd ravimitööstus ei teata, et „Tamiflu“ (asendatud mõne teise nimega) aitab selle kolibakteri saamise vastu. Ah, õigus küll, oli juttu, et bakterite vastu ei vaktsineerita aga nad oleksid ikkagi võinud proovida seda üldsusele maha müüa. Äkki oleksime isegi nii ajupestud olnud ja seda ostnud. Näiteks mäletan ühes oma blogis robotite postitatud spämmi, et “tamiflu koertele ja tamiflu kassidele”, mis ilmselt oli mõeldud ogaratele loomaomanikele, kes äkki oleksid ka oma lemmiklooma lasnud vaktsineerida, sest nad armastavad neid ega soovi nende haigestumist gripp. Tarbimisühiskond on juba jõudnud selleni, et mõned on unustanud bioloogia algtõed, et haigused on liigi põhised ja inimese-koera haigused on erinevad ega kandu lemmikloomalt peremehele või vastupidi ning LOODAVAD tekitada nõudlust tühjalt kohalt. Näiteks pakkudes turul gripivaktsiini lemmikloomadele koertele ja kassidele. Aga puurilinnud? Ja kalad? Ärge neid ära unustage ja äkki annab lindudele müüa gripi vastaseid maske.

Muidugi võib ka olla, et 2010. aastal USA meditsiinitööstuses toimunud 50 000 töökoha koondamine on oma jälje jätnud. Nende inimeste töö ei saanud mitte otsa, vaid nende töökohad liikusid arengumaadesse, ennekõike Hiinasse, sest seal on odavam töökohti pidada.

Posted in inimesed, majandus, paanika, toidutööstus | Leave a Comment »

Hispaania kurgid polegi saastunud aga 17 inimest on surnud

Posted by Virgo Kruve &emdash; 1. juuni 2011

Tänaseks on Saksamaa võimud ametlikult teatanud, et praeguseni 17 inimese elu ja rohkem kui 1500 haigeks teinud haiguspuhang ei saanud algust Hispaaniast pärinevatest kurkidest, tomatist või lehtsalatist. Tapva nakkusega toidu saastumise koht pole endiselt teada.

Muidugi teatasid riigid esimese reaktsioonina, et tarbija ostku ainult kodumaist ja need Hispaania tooted on kahtlase päritoluga. Ma kuulsin soomlaste televisioonis väidet, et “ilmselt saastusid kurgid bakteritega pärast kanalisatsioonist pärineva veega kastmist, sest neil seal Lõuna-Hispaanias on ju vett vähe.” Samuti sain teada, et suurem osa Soomes müüdavatest kurkidest ongi tõepoolest nende enda maal kasvatatud. Huvitav küll, mis nipiga õnnestub neil meist märksa põhjapool asudes ka päikseküllaste riikide konkurentsi trotsida.

Hispaania tootjad on hinnanguliselt saanud kahju 200 miljonit eurot. Need on ilmselt otsesed kahjud müümata jäänud toodangust. Hoopis suurem on aga riigi ja tootjate mainele tekitatud kahju. Mitmed eelnevad päevad järjest räägiti ju ainult Hispaaniast kui saastunud kurkide, tomatite ja lehtsalatite eksportijast. Isegi Eesti televisioonis manitseti, et peske juur- ja puuvilju enne söömist, Hispaania omad jätke parem ostmata. Mis sellest, et meil pole ühtegi juhtumit, väriseme ja kardame ka sakslastega koos. Muidugi oli asjakohane soovitus hügieeni meeles pidada aga tegelikult pole ju teada, millisel viisil need toiduained saastusid kui need üldse olidki lähtekohaks. Eriti põnev on Saksamaa põllumajandusministri selgitav jutt:

“Hundreds of tests have been done and the responsible agencies… have determined that most of the patients who have been sickened ate cucumbers, tomatoes and leaf lettuce and primarily in northern Germany,” German Agriculture Minister Ilse Aigner said.

Tõlge: “Võeti sadu proove ja vastutavad agentuurid… on teinud kindlaks, et ENAMIK haigeks jäänud patsiente sõid kurki, tomatit ja lehtsalatit ning PEAMISELT Põhja-Saksamaal,” ültes Saksamaa põllumajandusminister Ilse Aigner

Allikas:

http://www.bbc.co.uk/go/rss/int/news/-/news/world-europe-13613487

Kas panite tähele sõnu enamik ja peamiselt? Minu jaoks oleks kindel seos olnud vaid siis kui KÕIK haiged tarvitasid neid. Niipalju kui ma aru saan, siis tegemist ei ole aevastamise või õhu kaudu leviva viirusega ja seda antakse edasi kontakti või saastunud toiduga. Äkki peaks hoopiski uurima mõne piimatoote tarvitamist ja selguks, et hoopis see oli põhjustajaks? Ma küll ei tea aga oletan, et nimetatud kurk, tomat ja lehtsalat on nende toidulaual sama sagedased kui meil leib ja kartul. Piim või liha tunduvad mulle palju tõenäolisemate allikatena, sest meenutame kasvõi veiste hullulehma tõbe, Iirimaa dioksiiniga saastunud sealiha või Läänemere saastunud kalu(samuti dioksiin). Muidugi ei saa meenutamata jätta ka puu- ning juurviljades esinevat mürgiste jääkide leidumise võimalust aga enamasti taimede kaudu haigused inimesele ei levi. Meile on ohtlikud ikka lindude ja loomadega seonduvad haigused, viimaste aastate paanikatest SARS (H5N1),  linnugripp ja seagripp (H1N1).

Posted in inimesed, paanika, toidutööstus | Leave a Comment »

Euroopa Liidul on plaan ookeani kalavarud erastada

Posted by Virgo Kruve &emdash; 18. mai 2011

12. mai BBC annab teada Euroopa Komisjoni kavast reformida ühenduse kalatööstust ja anda edaspidi kalalaevale garanteeritud püügiõigus vähemalt 15 aastaks. Kava tuleb arutusele juulis ja võib jõustuda 2013. aastal.

http://www.bbc.co.uk/go/rss/int/news/-/news/

science-environment-13361822

Ühine kalanduspoliitika on 28 aastat vana ja kavandatud hoidma püügi jätkusuutlikes piirides aga sageli on seda kritiseeritud vastupidise tegemises. Peamine reformi siht on raisku mineva kala vähendamine, sest praegu läheb pool püügist merre tagasi kas ületatud kvoodi või alamõõdulise saagi tõttu. Ükski kalamees ei saa öelda, et ta püüab vaid seda ühte kalaliiki ja teised jätab püüdmata. Kui erinevad liigid sattuvad koos ühte võrku, siis praegu lõpetatakse püük esimese liigi kvoodini jõudmisel. Ülejääk ja soovimatud kalaliigid visatakse merre tagasi. Ettepaneku järgi tuleks kalameestel kogu saak kaldale tuua ja kvooti mitte puudutavat kala enam merre tagasi ei lastaks.

Kaptenid saaksid rahvuslikust kvoodist omale osa, mille ulatuses nende laev tohib püüda ja mida nad saavad ka teistele üle anda ning mille kehtivus on 15 aastat. Sisuliselt siis litsents teatud hulga tonni kala püüdmiseks.  Üle 12 meetri pikkustele alustele tahetakse see teha kohustuslikuks. Kolme aasta tagune uuring küll näitas, et individuaalsed püügikvoodid vähendasid poole võrra kalade populatsiooni kokkukukkumise riski aga sellel on ka sotsiaalselt soovimatuid tagajärgi. Litsentsid võivad vähendada kalurite tööhõivet, sest need sattuvad väiksema arvu operaatorite kätte.

Posted in inimesed, majandus, toidutööstus | Leave a Comment »

Reformikate lubadus, mis andis vastupidise tulemuse

Posted by Virgo Kruve &emdash; 20. märts 2011

Leidsin failide hulgast järgmise Reformierakonna reklaami, millega 2003. aastal kutsuti inimesi Euroopa Liiduga liitumise referendumil jah ütlema. Lubaduse järgi olevat Euroopa Liidus tarbija kulutused toidule 1/10 aga Eestis lausa neljandik. Sõnum kõlas: “Vali jõukam tulevik! Ütle jah Euroopa Liidule! Keskmine eestimaalane kulutab täna neljandiku oma sissetulekust toidule, EL kodanik ainult 10 %.”

Reformierakonna ajakiri Reformikiri kiitis Euroopa Liiduga liitumist madalate toidu hindadega. Tegelikkus ei saa sellest enam kaugemal olla.

Reformierakonna ajakiri Reformikiri kiitis Euroopa Liiduga liitumist madalate toidu hindadega. Tegelikkus ei saa sellest enam kaugemal olla.

Mhm, me oleme olnud ligikaudu 6 aastat Euroopa Liidus aga toidukorvi maksumus sissetulekust on isegi kasvanud suuremaks kui neljandik.

Esmalt Statistikaameti tabel elatusmiinimumist (€)

Ühe liikmega leibkonna arvestuslik elatusmiinimum 2004. kuni 2009. Allikas: Statistikaamet

Ühe liikmega leibkonna arvestuslik elatusmiinimum 2004. kuni 2009. Allikas: Statistikaamet

Tähelepanu tuleb pöörata, et kahe viimase avaldatud aasta andmed on ligilähedaselt samad ega kajasta ilmselt tegelikkust. Mina mäletan, et 2007. aastal algas juba suurem toiduainete hinnatõus ja pole põhjust uskuda, et hiljem oleks see lõppenud või tagasi läinud.

Minimaalne toidukorv 2004. kuni 2009. eurodes. Allikas Statistikaamet

Minimaalne toidukorv 2004. kuni 2009. eurodes. Allikas Statistikaamet

2004. aastal oli elatusmiinimum 117 € ja toidukorv 48,7 € (41,6 %) ja 2009. aastal vastavalt 170 € ja 75,2 € (44,2 %). Sellega on tõestatud, et minimaalse toidukorvi suurus võib olla 41 kuni 44 protsenti. Enam pole juttugi, et 25 %.

Mida oleks saanud Reformierakond teha, et toidu hind ei oleks sedavõrd palju tõusnud? Kui ma ei eksi, siis kõigis meist rikkamates riikides on toidule kehtestatud madalam käibemaks aga ansiplased on sellele vastu olnud. Mina küll saan aru, miks inimesed lähevad Soome, kus toidule kehtib madalm käibemaks, teenitud tulu maksustatakse astmeliselt ja valitsuses on Keskerakond sh peaminister.

Posted in inimesed, majandus, toidutööstus | Leave a Comment »

Järjekordne toiduahela mürgistus dioksiinidega

Posted by Virgo Kruve &emdash; 6. jaan 2011

Toit on muutunud tööstusliku tootmise objektiks ja selle kasumite maksimeerimiseks on lubatud kõik vahendid. Viimane teade Saksamaal saastunud linnusöödast oli ootuspärane.

Meenutame varasemaid uudiseid dioksiinide leidmisest Läänemere kaladest või Iirimaa sealihast. Samuti Hiinas piimapulbri sisse melamiini (plastiku koostisosa) teadlikust lisamisest. Niikaua kui toidu tootja on rohkem huvitatud oma toote ära müümisest kui selle tarbija tervisest, ei hakka olukord paranema.

The hazardous chemical dioxin, linked to the development of cancer in humans, was discovered in eggs and poultry in several German states last week. It is believed to have been introduced in animal feed contaminated with industrial fats.

Up to 3,000 tons of an animal feed additive were found to contain traces of dioxin, according to a report from the German Agriculture Ministry

http://www.dw-world.de/dw/article/0,,14752483,00.html

Lühike tõlge sellele viidatud tekstile: inimestel vähki tekitav keemiline dioksiin leiti kanamunadest ja lihast mitmel Saksamaa liidumaal. Usutakse, et see sattus loomade toidu sisse tööstuslike õlidega saastumise järel. Dioksiini jälgedega loomasööta on leitud 3000 tonni.

Kokku võis dioksiiniga olla saastatud kuni 150 000 tonni sööta. Skandaali tulemusel on suletud 1000 linnufarmi ja 8000 kana tapetud.

Saastatud kanamunad (136 000) on jõudnud Hollandisse, kuhu neid eksporditi detsembris.

Posted in inimesed, majandus, toidutööstus | Leave a Comment »

Somaalia piraadid võitlevad rikka Euroopa röövpüügi laevadega

Posted by Virgo Kruve &emdash; 1. sept 2010

Meie meedias on kajastatud Somaalia rannikul kala- ja kaubalaevu kimbutavaid piraate kui kurjategijaid. Tegelikult, võivad nad lihtsalt võidelda 300 miljoni väärtuses tuunikala röövpüügi ja mürgiste jäätmete merre uputamise vastu. Ka Eesti meremees oli nende käes vangis. Mina ei ole meedias kuulnud ühegi “piraadi” arvamusi. Seega, me teame meremeeste, poliitikute ja sõjaväelaste seisukohta antud küsimuses. Konflikti ühe osapoole kajastust. Juhtumisi on see sama meie omaga ja nii oleme veendunud, et oleme õigluse poolel. Kuid äkki ikkagi ei ole?

Hoopis teise vaatenurga sain lühilaine Hispaania ingliskeelset raadiot  kuulates. See oli juba augusti alguses aga võtsin vaevaks ja otsisin internetist ka saate salvestuse ülesse.

http://www.rtve.es/resources/TE_SEMIF01/podcast/mp3/4/5/1280303275854.mp3

Selle salvestuse esimesed 25 minutit ongi järgneva ümberjutuste aluseks.

Alacrana traaleri vallutanud piraadid väitsid, et Hispaania laev oli ebaseaduslikult püüdmas tuunikala Somaalia vetes.

Piraadid nõudsid oma 2 varem vahistatud kaaslase tagasitoomist Somaaliasse ja vabastamist.

Laeva meeskonna omaksed ei teadnud kelle poole pöörduda, sest ametnikud olid välistanud lunaraha maksmise. Ometigi saavutasid teised piirkonnas kalastavad laevaomanikud täiendavaid garantiisid. Kuigi küsiti sõjaväe toetust, siis seda ei saadud ja selle asemel nõustus riik maksma 50 % erafirmade turvameeste palkamise kuludest. Nende relvastusse kuuluvad ka automaadid ja nii saidki traallaevad palgasõduritest armee. Ometigi pole meremehed veel rahul ja soovivad pardale ka raskerelvi (granaadiheitjad, raketid) mida olevat piraatide poolt kasutatud.

Juhtum ühe teise traaleriga, mis oli kahel korral palgasõdurite abiga piraatide rünnakud (210 miili kaugusel rannikust) tagasi tõrjunud aga keeldus endiselt piirkonnast lahkumast. Piirkonna laevadele oli antud nädala jooksul 21 hoiatust!

Somaalia enda kalatööstus on kõige rohkem kannatanud piraatidega võitlemise tõttu, sest nende väikseid aluseid peetakse piraatide omadeks ja tõrjutakse kalastusvetest eemale (Euroopa laevade poolt). Teisalt on kalastamine vähem tulus tegevus kui piraatlus. Ühe pealiku sõnul ongi see isemajandav kohalik tööstusharu, kus iga eduka operatsiooni järel ostetakse paremaid relvi ja kiiremaid paate.

Rikkad riigid Hispaania, Prantsusmaa ja Jaapan riisuvad vaese Somaalia loodusvara – kala. Kui vaadata nende riikide tegevust muudes meredes, siis nad lõpetavad alles siis kui viimane tuunikala on välja püütud.

Algselt viidatud traaler Alacrana oli teadete järgi väljaspool EL-i määratud turvalist kalastuspiirkonda ja seda eesmärgiga saada suuremat saaki. Rohkem saaki tähendab rohkem raha ja kedagi ei huvita ülepüügi tagajärjed või meeskonna käekäik. Hoolimatus loodusvarade vastu.

Somaalia on nurjunud riik alates 1991. aastast ja seal ei ole lootustki kalastuskvootide kehtestamiseks ja see teeb mere ahvatlevaks Euroopa kalalaevadele, mis teenivad India ookeani regioonis püügiga 6 miljardit eurot aastas. Sõjaväe kasutamine traalerite kaitsmiseks on kulukas ja ebefektiivne. Ainuüks Hispaania kulutab aastas 72 miljonit € operatsioonile Atalanta (Belgia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Kreeka, Hollandi, Hispaania ja Rootsi sõjalevade ühised patrullimised Somaalia rannikul piraatluse lõpetamiseks). Palgasõdurite kasutamine laevadel teeb olukorra rahaliselt ja inimelude ohustamisena isegi hullemaks.

Hispaania kaitseminister on rääkinud igikestvast merel patrullimisest kui ei saada kontrollialla Somaalia sadamaid ega lõpetata sealt laevade väljumist.

Alacrana oli 48 päeva vangis ning kartsid oma elude pärast, sest vangistajate olud olid ka halvad.

Piraatlus on Somaalias hiljutine nähtus, see algas möödunud sajandi keskpaigas kui ilmusid võõrad laevad (Euroopast) kala püüdma, aastas 300 miljoni dollari väärtuses ning hakati rannikuvette uputama mürgiseid jäätmeid. Kohalikus ajakirjanduses on sellest probleemist pikalt räägitud. Lisaks jäätmete uputamisele on erinevad organisatsioonid tuvastanud ka traalidel keelatud püügivahendite kasutamise. 2004. aasta tsunaami ajal jõudis isegi varasemast suurem hulk mürgitünne randa(isegi tuumajäätmeid) ja selle toimepanijateks peetakse Itaalia maffiat, kes rikastub jäätmete “matmisega” (tegelikult merre uputamisega).

2006. aasta ÜRO raport kirjeldas Somaalia rannikumerd kui “kõigile vaba” röövimiseks. Teises raportis nimetati merest püütava toidu väärtuseks 300 miljonit aastas. Sajad traallaevad on seal ebaseaduslikult tegutsenud nüüd juba kaks kümnendit ja teevad seda isegi teiste riikide (mitte päritolumaa) lippude all, et reeglitest mööda hiilida.

Reuteri teatel on tuunikala varud 2 viimase aastaga märgatavalt vähenenud. Põhjusi võib olla 2: ülepüük Prantsuse ja Hispaania laevastike poolt või klimaatiline soojenemine, mis surub kalad sügavamale traalide ülatusest.

Käesoleva aasta aprillis oli piraatide käes vangis 18 kala- ja kaubalaeva meeskonnad.

Ümberjutustuse lõpp.

Leidsin siia juurde ka ühe teise teksti ja toon sealt lõike.

By Agustín Velloso Santisteban

03 November, 2009

PRISON PREFERABLE TO FREEDOM?

Perhaps Spanish fishers could forgive Somalis for not knowing the differences between the foreigners who approach their coasts in order to take away their fisheries, from those who land in order to impose a political regime, and both from those who just choose to dump their nuclear waste in the sea bed.

According to the United Nations Development Programme (UNDP), Somali fishermen live in one of the world’s poorest countries. Life expectancy is approximately 48 years. Around 60 per cent of the population is illiterate, while there is no compulsory basic education law. Close to 36 per cent of infants are underweight. There are half a million refugees and another million internally displaced. Hundred of thousands undergo similar living conditions. Almost everything is scarce, especially human rights.

GOOD PIRATE, BAD PIRATE

Perhaps Somalis could forgive Spanish fishers for not knowing the difference between illegally fishing in Somalia and in Norway, and not knowing the different ways each people has to protect their riches.

In 2005 a Norwegian Navy vessel seized a Galician boat illegally fishing halibut. The Navy communiqué says that ‘during the inspection we found out that the boat had big amounts of halibut hidden in its hold’. It also informs that ‘we ordered the boat to sail to Tromso (a north-western city), but the Spanish captain refused to comply with.’

Perhaps one could forgive the Norwegians for being so insistent. The very next day (20 November) they seized another Spanish fishing boat: ‘The Garoya is the second fishing boat captured in two days. It has been reported that it kept in the hold more than 100 tonnes of halibut, just like the Monte Meixueiro seized yesterday. Its captain has been charged with providing wrong information to the fishing authorities and tampering the books.’

www.countercurrents.org/velloso031109.htm

Selles viidatud artikli lõigus toodi näiteid, et somaallased ei pruugi eristada kaugelt kalalaevu ja mürgiseid jäätmeid uputama tulevaid laevu. Samuti arvestades riigis valitsevat ebastabiilsust, võib Euroopalik vangla olla isegi neile parem.  Oodatav eluiga on 48 aastat, 60 protsenti kirjaoskamatud. Riigist on põgenenud 500 000 inimest ja miljon on sisepõgenikud.

Teises lõigus tuuakse näide Hispaania kalalaeva röövpüügist Norra vetes, kus selle riigi sõjalaeva korraldusi eirati ja valetati püügud saagi ja koguste kohta.

Kasutasin Google vahemälu, sest see konkreetne server ja lehekülg ei olnud kättesaadav. Võimalik, et see võeti üleüldse maha. Igatahes mul on kogu teksti koopia kui keegi tahab rohkem lugeda.

Kui edaspidi kuulete Somaalia nälgivatest inimestest, siis mõelge, et äkki tuleb just teie hiljuti söödud kala just nende maailma vaeseimate inimeste toidulault.

Somaalia on sedavõrd katkine riik, et selle kohta puudub Economisti taskuteatmikus isegi riigist rääkiv info või lehekülg (olemas 69 riiki). Niipalju on lõpus märgitud, et rahvastik 10,3 miljonit ja SKP inimese kohta 470 $ ning mediaanvanus 17,9. Eesti näitajad: 1,3 miljonit, 14500 $ ja 38,9 aastat.

Posted in inimesed, majandus, poliitika, toidutööstus | Leave a Comment »

Varsti kaob toodetelt selle valmistaja nimi

Posted by Virgo Kruve &emdash; 4. aug 2010

Mina ei ole Kuubal käinud aga nägin dokfilmis “Surplus – Terrorised into Being Consumers” (Ületootmine – terroriseeritud tarbima) ühte teemakohast näidet. Seal on müügil ainult 1 sorti hambapasta. Selle pakend on ilma kirjadeta, sest kõik teavad sisu. Pole enam vajadust peale trükkida isegi toote nime Perla (Pärl).

Filmis "Surplus - terrorised into being consumers" on kaader Kuuba hambapasta Perla tuubist, mis on ilma kirjadeta. Kaader videost http://www.youtube.com/watch?v=bQWP7P2TIEQ

Filmis "Surplus - terrorised into Being Consumers" on kaader Kuuba hambapasta Perla tuubist, mis on ilma kirjadeta. (Tõlge inglise keelest: Me kutsume seda hambapasta. Selle nimi on Perla. Igaüks teab seda.) Kaader videost http://www.youtube.com/watch?v=bQWP7P2TIEQ

Kõik selle dokfilmi osad on kättesaadavad ülal toodud aadressi ja kasutaja kuparanto konto kaudu. Filmile on olemas ka eestikeelne tõlge subclub.ee lehel. Kust saada aga dokfilm? Selle peate ise lahendama, siin ma vihjeid ei anna. Kuid tagasi teemasse.

Selle eelneva näitaga tahtsin tuua näite ka meie elust 5 või 10 aasta pärast kui laseme toimuda praegusel kaubanduskettide algatusel. Selle nimeks on margitoode või omatoode. See tähendab, et näiteks piima, kohupiima, vorsti või ükskõik millise teise toiduaine pakendile on trükitud selle konkreetse kaupluseketi logo ja pakendil on kiri, et valmistatud ka selle sama kaupluseketi tellimusel aga tegelik valmistaja on nimetu. Mitte kusagil pakendil ei ole kirjas, et milline osaühing või aktsiaselts selle toote pakendas või kust pärineb tooraine. Näiteks mina leidsin paar kuud tagasi hakkliha pakendilt, et see oli tellitud Eestist, pakendatud Poolas ja liha pärines Suurbritanniast. Kui hakata mõtlema, siis Inglismaalt liha vedamine Eestisse pidi tekitama üsna märgatavalt transpordikulu. See on võimalik ainult selle tõttu, et liha ja loomade kasvatajale makstakse umbes 10 kuni 15 % toote lõpphinnast. Ülejäänud 85 protsendi eest siis veetaksegi toodet ühest Euroopa äärest teise.

Teine näide on mul kohupiima pakendi kohta. Kui selle alumise pildi suuremaks klikite, näete ka kirju lugeda. Kuid seal on kiri, et:

Toodetud Eestis A-Selver AS-i (Pärnu mnt 238, tel. +372 6673800, 11624 Tallinn) tellimusel. [järgneb sama info vene keeles].

Margitoode Selver kohupiim ilma tootja nimeta. Foto Virgo Kruve

Margitoode Selver kohupiim ilma tootja nimeta. Foto Virgo Kruve

Mina tahaks vähemalt linna täpsusega teada, kus on toode valmistatud.

Mis on sellise arengu tulemuseks kui poeketid viivad läbi tootjate nimede eemaldamise toodetelt? Ennekõike lõigatakse läbi tootja ja tarbija vaheline ühendus. Eesmärgiks ongi, et tarbija ei teaks toote valmistajat. Sellisel juhul saab poekett, antud juhul siis Selver, hiljem vahetada temale piima, kohupiima, liha, vorsti või ükskõik millist toiduainet tarnivaid tootjaid.

Esialgu võetakse tootjalt proovipartii. Hiljem öeldakse, et siin on meie markeeringuga toodete pakendamise materjal ja kui tahad oma toodet (liha, piima, ….) üleüldse kusagile müüa, siis pead selle panema meie pakendisse ja ainult siis võtame selle müüki. Taolise sundvaliku ette ei ole veel tootjad jõudnud aga margitoodete ehk omatoodete levikuga on see paratamatu.

Kõige kurvem selle juures on asjaolu, et kauplusekett omandab võimu tarbija ostukäitumise üle. Tarbija ei saa enam eelistada ühte tootjat teisele. Tema eest teeb valiku ära poekett. Selveri ostjuht määrab, millise rasvaprotsendiga on piim või millise lisamaitsega kohupiim (miks peaks olema üldse vanilli maitsega kohupiim, mis on läänes odava saasta tunnus?) ja kas lihal on kondid sees (ribi) või on see tailiha.

Kui Selver oleks kevadel oma eesti liha müügilt korjamise ära jätnud ja teinud seda näiteks aastal 2013. siis ilmselt selleks ajaks ei olekski enam vahet olnud, sest tarbija ei olekski teadnud, kelle käest Selver liha tellis. Praegu oli poeketi ainus viga liigne kiirustamine. Nad arvasid, et margitoode on juba tarbija poolt omaks võetud, et inimesi ei huvita nende toote päritolu. Näiteks 2008. suvel oli Rimi reklaam, kus ühes kaadris oli lehma udar ja selle küljes lüpsimasin, siis näidati piimapakki, teises kaadris oli sama udar ja lüpsimasin ning nüüd näidati Rimi sildiga piimapakki. Selle järel tuli kiri, et sama toode aga üks nimi (täpset sõnastust ei mäleta).

Sõnum kaubanduskettidelt on ühene. Me tahame müüa vaid oma nime ja logo kandvaid tooteid, sest siis saame ise valida meile toote tarnija ja tarbija lülitada ostuotsuste tegemisest välja. Väga raske on protestida kui sa ei tea, kes on sinu konkreetse toote teinud.

Kui Kuuba on loobunud hambapasta tuubile sildi trükkimisest ilmselt konkurentsi puudumisest, siis Eesti kapitalistlik majandus üritab jõuda täpselt samasuguse tulemuseni, et tootel ei oleks selle valmistaja nime.

Posted in inimesed, majandus, toidutööstus | Leave a Comment »

 
Follow

Get every new post delivered to your Inbox.