Rämpsu postitav robot oskab lausa eesti keelt ja muretseb Venemaa valimiste pärast.

Nimetatud tekst oli kirjutatud hoopis Living.ee nuhkimise kohta ja pole kindlasti olnud sobilik valimiste võltsimisest rääkimiseks.

Ma teadsin siiani, et õnnenumber peab uuesti välja tulema 6 põhinumbri loosimisel ja eile oli selline olukord, et õnnenumber 23 tuli välja ka kolmanda põhinumbrina aga … ilmselt pole lotoforma töötajad reeglitest teadlikud.

Esmalt siis pilt firma lehest neljapäeva lõunal, mis lubab 28. detsembril veelgi suurema õnnenumbri loosimist.

Õnnenumber 23 tuli välja aga Eesti Loto lubab kasvavat õnnenumbriga loosimist ja järgmiseks nädalaks

Sellejärel loeme reeglitest, kus on kirjas:

Kui Õnnenumbri pall on ka kuue põhinumbri võidupalli hulgas, siis saab jackpoti võitja lisaks ka kogu selleks ajaks kogunenud Õnnenumbri lisavõidu. Kui Õnnenumbrit ühel nädalal ei võideta, lisandub kogunenud summa sarnaselt jackpotiga järgmise loosimise Õnnenumbri võidufondile.

https://www.eestiloto.ee/osi/info/faq/games.html

ja see tekst ka pildina:

Viking õnnenumbri loosimise reeglid

Parandus: lotofirmal on täiesti õigus, et õnnenumbriga võit jäi välja loosimata, sest ükski mängija ei arvanud õigesti kuute numbrit ära. Seda ma ei märganud ja eeldasin, et küllap tuli kombinatsioon välja.

Ilmselt kirjutan vahepeal toimunud sündmustest nüüd veel tagantjärgi, koos hiljem lisandunud infoga.

Lugejate arvule vahepealne postituste puudumine märgatavat mõju ei avaldanud aga detsember tuleb ilmselt veerandi võrra madalam kui november. Ilmselt see on vahe püsilugejate ja otsingu abil blogi külastajate vahel.

Viimase kolmekümne päeva külastused counter.zone.ee andmetel (alates 28. november oli kirjutamises paus)

21/Dets./11    138    0.09%
20/Dets./11    106    0.07%
19/Dets./11    118    0.08%
18/Dets./11    106    0.07%
17/Dets./11    64    0.04%
16/Dets./11    93    0.06%
15/Dets./11    104    0.07%
14/Dets./11    143    0.09%
13/Dets./11    121    0.08%
12/Dets./11    141    0.09%
11/Dets./11    121    0.08%
10/Dets./11    90    0.06%
09/Dets./11    125    0.08%
08/Dets./11    104    0.07%
07/Dets./11    146    0.1%
06/Dets./11    113    0.07%
05/Dets./11    126    0.08%
04/Dets./11    97    0.06%
03/Dets./11    91    0.06%
02/Dets./11    83    0.05%
01/Dets./11    119    0.08%
30/Nov./11    139    0.09%
29/Nov./11    122    0.08%
28/Nov./11    136    0.09%
27/Nov./11    124    0.08%
26/Nov./11    126    0.08%
25/Nov./11    155    0.1%
24/Nov./11    367    0.24%
23/Nov./11    442    0.29%
22/Nov./11    146    0.1%

Kredex laenuga majade soojustamine on mõttetu, sest kütte pealt ei saavutata kokkuhoidu, mis oleks suurem kui maja soojustamiseks võetud laenu tagasi maksmiseks võetud summad.

Nende graafikute järgi on küttele kuluv summa väiksem. Kui palju täpselt, ei ole võimalik graafiku põhjal öelda. Tegelikult polegi mingit tavalist kokkuhoidu võimalik välja tuua, sest kõik majad on omamoodi erinevad, isegi kui need on ehitatud samade tüüpprojektide järgi.

Mind häirib renoveeritud eluaseme tulbas laenumakse osa. See tähendab, et oled võtnud rahalise kohustuse panga ees. Kui peaks tulema majanduskriis ja inimestel jäävad küttearved maksmata, sest pole raha, siis ähvardab neid lisaks kütte välja lülitamisele ka panga nõu maksete viivitamise eest. Minu meelest see on ohtlik lisarisk. Praegu ilma soojustuseta on vaid küttearvete maksmise küsimus. Halvim, mis saab maksetega hätta jäämisel juhtuda, on ilmselt kütte vähendamine või täielik sulgemine. See on küll probleem aga mitte nii tõsiste tagajärgedega kui pangale laenumakse võlgu jäämisega.

Eelmisel nädalal oli üks Vikerraadio Reporteritunni saade, kus oli juttu Tallinna kortermajadest. Üks esinejatest oli Hardo Aasmäe, kes vahepeal väitis lausa, et neid vanu kortermajasid ei olegi mõtet soojustada, sest tulemus on tagasihoidlik ja tegelikult tuleks majad maha lõhkuda ning kaasaegsete materjalidega uuesti ehitada. Mulle tundub see loogilise mõttena. Samas olen teadlik, et see tähendab elanike paigutamist ehituse aegseks ajaks mingitele asenduspindadele. Samuti tähendab see suuremas mahus ehitustöid. Ilmselt firmad oleksid selle üle rõõmsad ja pangad annaksid ka raha. Või kas ikka annaksid? Ma ei tea. Panga seisukohalt võib see tunduda ju imelik, et praegu väärtust omav maja lõhutakse maha, elanikud võtavad uue laenu (ilmselt siis ehitatava maja tagatisel) ja kolivad uude majja elama.

Mõtlesin just praegu nende peale, kes võtsid näiteks 2006. aastal eluasemelaenu 20 aasta peale oma korterile. Ainuüksi sellised laenud teevad üsna kindlalt vana maja lõhkumise ja uue asemele ehitamise kokkuleppeni jõudmise võimatuks. Kuidas peaks pank nende puhul käituma? Käsitlema maha lõhutud paneelidest karpi endiselt kui vara või nõudma endiselt selle lepingu järgset laenuga tasumist?

Kõige tõenäolisem on selline asi, et need kortermajad hakkavad alla käima ja lõpuks jäävad elanikest üldse tühjaks ning alles siis lõhutakse need maha ja äkki ehitatakse midagi asemele. Kuni selle ajani kolivad jõukamad elama parematesse majadesse ja müüvad oma korterid või üürivad need välja.

Aadressilt e-seif.ee saab iga eraisik vaadata tema kohta maksehäirete registrisse päringuid teinud firmasid. Minu puhul oli selleks Living.ee OÜ, kellelt ma pole midagi ostnud ja kes kasutas Krediidiinfo andmebaasi, sest olin paljastanud nende pankrotistumise skeemi.

Kindlasti on imelik, et EMT tegi iga kuu 5-7 päringut minu maksukäitumise kohta. Mul ei ole olnud ühtegi järelmaksuga soetatud toodet ja selle küsimusega, miks nad minu järgi iga kuu sedavõrd palju päringuid tegid, kavatsen veel edasi tegeleda.

See living.ee OÜ päringu Virgo Kruve maksehäirete kohta näitab, et nad olid valmis asja isiklikule tasandile viima. Ma ei saa väita, et päringu teostaja oli just Ove Siiro aga tema oli see, kes oma nime all samadel päevadel mind ähvardas.

Ta ei leidnud sealt midagi, mida oleks saanud kasutada aga mina leidsin selle toimumise mitu aastat hiljem ja kasutan seda veelkord, et kirjutada pankroti läbi teinud Langersen OÜ varade (interneti domeen living.ee) sattumisest hoopis teise firma Akerston Grupp OÜ kätte ja selle hilisemast ümbernimetamisest Living.ee OÜ-ks.

Ühtlasi lisan juurde, et Living.ee OÜ maksud on endiselt tasumata. Võrreldes varasema sissekandega on neid muidugi vähemaks jäänud aga asjaolu, et nad on terve 2011 aasta olnud maksudega hädas, näitab ikkagi probleeme.

.

Living.ee OÜ maksuvõlad 30. november 2011 seisuga.

Kes luges seda esimest korda, siis otsige internetist “Akerston Grupp OÜ” ja “Langersen OÜ pankrott” ning saate rohkem teada, mis toimus 2009. aasta suvel enne Virgo Kruve maksehäirete vastu huvi tundm hakkamist. Ma pole selle peale varem mõelnud aga artiklite kirjutamisel tundub olevat puhas makseajalugu hädavajalik, sest muidu võib miljoni kroonise maksuvõlaga pääsenud ettevõtja anda üsna isikliku vastulöögi.

Peamine tähelepanek on kaotajate kohta, kes kuni valimisteni olid võimul. See puudutab sotsiaaldemokraate. Vaadake seda pilti nende lehest ja öelge, kas teie valiksite selle mehe poolt.

psoe.es esileht 20. november 2011

Mina igatahes ei hääletaks, sest see poliitik on lausa inetu. Lisaks veel hirmsalt seljas istuv pintsak ja täiesti sisutühi poos. Osaliselt on selle mulje süü ka juhusel, sest videokaadrit pildiks ei valitud teadlikult aga mina vähemalt videot ei hakkaks vaatama. Kõlab küll hirmsalt, et poliitiku välimus mõjutab tema häältesaaki aga ometigi on selle kohta lihtne leida näiteid. Võtame kasvõi Kaja Kallase, kes tuli umbes 3 kuud enne valimisi, naeratas kelmikalt ja sai valituks.

Hispaania puhul oli muidugi põhjuseks majanduslikult kehv olukord aga ka seda annab ilusa kandidaadiga pehmendada (Eesti näited Reformierakonnast).

Minu silmad jäid veebis pidama sellisel Suurbritannias tegutseval kiirlaenude pakkujal kui txtloan.co.uk kes on põhimõtteliselt SMS-laenude pakkuja meie mõistes. Nad pakuvad 15 päeva pikkuseks perioodiks 100£, mille intress on 17% ehk tagasi tuleb maksta 117£. See teeb aastaseks intressiks 414 protsenti. Vapustav teenimise võimalus, eriti koos laenude tasumisel viivitamisega kaasnevate röövellike sanktsioonidega. Vaid 47 päeva jooksul alates laenu võtmisest tuleb 100£ võtnud inimesel tasuda juba 247£. Täpne tabel nende lehelt näeb välja selline:

We provide short term loans for 15 days.

The credit cycle works as follows:

Day 1 – you receive a loan of £100. A repayment reminder is sent before the loan term elapses.
Day 16 – We collect £117, however, if the funds are not available;
Day 17 – a 1st reminder is sent and a £25 administration fee is added and interest accrues at the rate of £1.13 per day until your loan is repaid in full. The loan totals £143.13.
Day 27 – a 2nd reminder is sent and a £25 administration fee is added and interest continues to accrue at the rate of £1.13 per day until your loan is repaid in full. The loan totals £179.47.
Day 45 – the loan totals £199.87
Day 46 – the loan is passed to our Collection Partner which incurs an additional £47 administration fee. The loan totals £247

We try to collect your outstanding debt on a regular basis.

You may have to pay additional charges to the debt collection agency.

Failure to repay a loan will damage your credit record and may result in legal action.

Please do not apply if you do not think you can repay the loan on the Repayment Date.

https://txtloan.co.uk/faq

Juba 1 päev pärast raha tagasi küsimist esitavad nad 25£ suuruse haldustasu ja küsivad iga viivitatud päeva eest intressiks 1,13£. Selle järel saadetakse 10 päeva hiljem teine meeldetuletus, mis maksab samuti 25£ ja küsitakse 1,13£ viivist päevas. Selleks ajaks on üldsumma jõudnud juba 179 naelsterlingi. 30 päeva pärast laenu tagastamise tähtpäeva antakse nõue edasi võlgade sissenõudjatele, kelle teenustena lisatakse 47£. Selleks ajaks on laen kokku 247£, millest vaid 100£ oli laenatud ja 147£ teenustasude ja intressidena.

SMS-kiirlaen tundub justkui narkomaani käitumisena. Saad lühiajaliselt oma rahalisi muresid leevendada (narkomaan “paremasse maailma”) aga siis avastad ennast aina kuhjuvate kohustustega silmitsi olles aina sügavamale langemas.

Ühe ilmse vale leidsin ka nende lehelt, mis on viidatud eelnevas tsitaadis:

Will a loan from TxtLoan affect my credit history?
Yes, it can improve your credit score but similarly if you default on the loan it may also impact your score negatively.

Küsitakse, kas TxtLoan võib mõjutada taotleja krediitide ajalugu ning vastatakse, et see võib parandada krediidireitingut. Ma arvan, et see on otsene vale, sest pangad vaatavad kontode väljavõtteid ja kui näevad, et inimene on võtnud kiirlaene, siis neil tekkib kahtlusi. Kasvõi selline, et miks see inimene ei küsinud umbes 26% pankade pakutavat tarbimislaenu ja otsustas võtta 414 protsenti maksva kiirlaenu.

Mulle tundub, et inimesed lähevad kiirlaenude teele, sest korralikud krediidiasutused ei anna neile madalama intressiga laene. See ongi ühe osa ühiskonna käest omandi ja varanduste ära võtmine. Kujutage ette näiteks olukorda, et perekond omas tööd ja võttis eluasemelaenu. Nüüd on majanduses olukord halvenenud ja nende palka on vähendatud või nad on näiteks jäänud töökohast ilma. Korralikud krediidiasutused võivad küll pakkuda maksepuhkust või ainult intresside maksmist aga tavaliselt on need lühiajalised lahendused ega sobi näiteks üle aasta kestva töötuse olukorra jaoks. Pangalaenude süsteem ei olegi kavandatud ilma töökohata inimesele. See lause tuli natuke ebatäpne. Pangalaenude süsteemis algavad inimese probleemid töökoha kaotamise esimest päevast. See on täpselt nagu kiirlaenu tagasimaksega viivitamine 1 päeva võrra. Ma ei ole päris täpselt uurinud aga oletan, et eluaseme laen võib ka hapuks minna 2-3 kuu jooksul kui inimesel pole olnud võimalik makseid teha (pole leidnud piisavalt sissetulekut ja puuduvad säästud).

Sellises olukorras, kus kaalul on aastakümneteks võetud kodulaen, lähevadki inimesed viimases hädas ka taoliste 414 protsendiliste kiirlaenude võtmisele, sest see annab neile 15 päeva ajapikendust. Inimese loomuses on uskuda, et järgneva 15 päeva jooksul maailmas muutub midagi paremaks ja ma saan asjad korda. Tegelikult seda ei juhtu ning lootma jäämine lõppeb veelgi halvemate tagasjärgedega. Tean seda ise, et väga raske on senist elatustaset korrigeerida ja tahaks nii väga jätkata harjumuspärase eluga. Ma arvan, et kõik ei saa olla kinnisvara omanikud ja kui selleks pole inimesel piisavalt sissetulekuid, siis võib ka üürnikuna elada. Eestis ongi selline omandi kummardamine, et kindlasti tahetakse päris oma kinnisvara aga see on ka inimese valikuid takistav asjaolu. Näiteks ei lase see vahetada elu- ja töökohta, sest siis tuleks sõita töökoha vahet või leida ka sinna elamispind. Selle järel makstakse juba kahes kohas elamise eest. Muidugi on lihtne minul siin kirjutada, võib nii mõnigi lugeja öelda. Tal on ka õigus, sest ma olen tõepoolest jätnud kodulaenu võtmata ning ka kiirlaenudest olen ennast eemale hoidnud. Tõsi küll, ühe tegin taotluse aga jätsin läbi tegemata isiku tuvastamise protseduuri, mida nõutakse Eestis alates 2008. aastast. Ma pakuksin ka Suurbritanniale taoliste txtloan.co.uk taoliste röövlite tegevuse piiramiseks, et igal esmakordsel taotlejal tuleks ilmuda dokumentidega nende kontorisse või postkontorisse “isikut tuvastama.” Näiteks minu puhul mõjus see hädapidurina, mis jättis laenu võtmise pooleli. Ilma selle kohustuseta minna ennast identifitseerima, oleksin ka mina võinud võtta headel aegadel mõne laenu, mis oleks pärast läinud väga halvaks/valusaks kätte ära. Nagu öeldakse: kõik halvad laenud võetakse headel aegadel.

Tallinna börsi aktsiate liikumise indeks 10 aasta peale (2001.-2011) näitab, et tõusudele järgnevad langused ning vaid väiksed paranemised. Kui arvestada juurde inflatsioon, siis võiksid indeksid tõesti ainult üles minna. Graafik http://www.nasdaqomxbaltic.com lehelt

Praegu pole aktsiate soetamiseks enam nii head ajad kui 2008. aasta suvel, sest mina ei julge järgmiseks kaheks aastaks tõusu ennustada. Pigem püsib või langeb, sest halbu uudiseid on rohkem tulemas kui häid.

Minul ei ole aktsiaid. Mul ei ole ka pensionifonde aga ometigi näen sellel aktsiate indeksil mõju väga suurele osale ühiskonnast. Seda tunnevad esmalt need, kellel on II või III pensionifondi liitumine tehtud. Praeguseks on ilmselt suurem osa vahepeal saadud kasumitest muutunud kahjumiteks ning inimeste raha on praegu vähem kui sisse makstud summad. Võib täie kindlusega väita, et pensionikindlustus ei too kasvu ja tõenäoliselt ka mitte raha väärtuse säilimist (inflatsiooni võrra kasvamine) ning hoopis kahaneb aastate jooksul, sest teenustasud ning finantsturgude kõikumised võtavad oma ohvreid.

Börsil mütsi pähe tõmbamisest. Seda tehakse väikeste investoritega, kellel pole kunagi nii täielikku informatsiooni kui suurematel osalistel. Mina mäletan veel seda õhinat, millega läksid börsile Tallink, Olympic, Arco Vara või Ekspress Grupp. Kõik need aktsiad on pärast IPO-t (esimene aktsiate emissioon) langenud, lausa nii palju, et praegu on mõned neist mitu korda odavamad. Vähemalt hinna järgi vaadatuna, sest võimalikke aktsiate juurde emiteerimisi ei ole ma sedavõrd täpselt jälginud. Tekkib isegi küsimus, kas esmase hinna määramisel mitte ei liialdatud teadlikult, et investorite käest rahad kätte saada ja siis näiteks lühikeseks müümistega languse pealt veel ka kasumit teenida.

Riigikogu korruptsioonivastane komisjon kontrollis esmaspäeval valitsuse liikmete ja presidendi majandushuvide deklaratsioone, millest leidus palju näpuvigu./…/
„Inimene on märkinud kõik oma varad, kuid kinnisturegistri numbris on eksitud ühe numbriga,“ tõi Anvelt näite. Sel juhul ei saa Anvelti sõnul juttu olla tahtlikust eksimusest, sest kinnistu nimi ja asukoht on märgitud õigesti.

Allikas. 9. novembri ÄP http://www.ap3.ee/?PublicationId=c07a2ffa-6ff9-4d81-8015-c36a8a0a5d15

Ma märkasin seda kajastust alles paar päeva tagasi ja oleks huvitav teada, et kui see komisjon koguneb uuesti 21. novembril, et kas nad siis saavad veelkord arutada presidendi deklaratsiooni, sest nüüd ei ole enam küsimus 1 tähe ja 1 numbri võrra valesti kirjutatud talu nimes ja numbris, vaid hoopiski kajastamata jäetud ligi 2 miljoni kroonises hüpoteegis. Samuti peaks president Toomas Hendrik Ilves komisjonile tõendama, et ta ei ole saanud Erma kinnistu pealt hoonestusõiguse tasu, milleks tal on tegelikult lepingu järgi kohustus.

Praegusele sotsile Anveltile veel teadmiseks, et Ärma talu on tegelikult Evelin Ilvesele kuuluv kinnisvara ja Toomas Ilvesele kuulub vaid Erma nimeline 80 hektariline maatükk. Me võime muidugi vaielda, et kas talu tähendab ka maad, sest minu arvates eeldab see hoonete omamist aga hüpoteekide kajastamata jätmisega võrreldes on see ikkagi väike tõlgendamise küsimus.

Tegelikult ma olen realist ja arvan, et Ilvese varjatu laene ei hakata uurima.

Muidugi jääb imelik mulje nüüd sellest komisjonist, sest sellel kolmapäeval olin toonud välja presidendi deklaratsioonist selliseid eksimusi, mida nemad ei olnud tõenäoliselt kontrollinud ega ka avastanud. Kas tõesti peab korruptsiooni järele valvajatele iga asja ette ütlema ja lahti seletama? Näib küll sedaviisi.

Maksumaksja neelas alla teie ülefinantseeritud klaasristi Vabaduse väljakul Tallinnas, küll ta meie alafinantseeritud üldhariduse ka alla neelab.

Tsitaat oli Lauri Leesi arvamusloost “Ma kardan teid, Tartu haridusameti juht!” 19. novembri Delfis. www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/lauri-leesi-ma-kardan-teid-tartu-haridusameti-juht.d?id=61831676

Kas Jaak Aaviksoo on pädev haridusministriks? Selline oli minu mulje artikli lugemisest isegi sellele vaatamata, et suurem osa tekstist käis ühe ametnikud (Riho Raave) arvamusartikli kohta, mis rääkis gümnaasiumite vähendamise plaani. Ministeeriumil on kavas alles jätta vaid 25 protsenti praegustest gümnaasiumitest, kahanemine 220 pealt 54 peale. See on ju paras veresaun õpetajate suhtes, sest 166 kooli õpetajad muutuvad ebavajalikuks.

Ma pole süvenenud selle koolireformi põhjustesse (ilmselt laste arvu vähenemine ja koolimajade ülapidamise kulutuste vähendamine) aga lugeda kavast vähendada keskhariduse kättesaadavust, tundub mulle hirmus. Siiski ütlen, et ma ei ole üllatunud. Selle valitsusliidu eesmärk ongi ju valitseda vaeste ja rumalate riiki ja seda eesmärki hakkab 9 klassiline Eesti igati täitma. Valdav osa noortest leiab ennast selle järel ju madala palgaga töökohtadelt, mis ei eelda kesk- ega kõrgharidust. Me ilmselt ei tahagi saada innovaatiliseks riigiks, sest meie ellu astuvate inimeste keskmine haridus on väiksem kui veel näiteks praegu.

Ma soovin, et Jaak Aaviksoo kuritahtlik kava ühiskonda rumalamaks teha saaks peatatud. Eurostati järgi on Euroopa Liidu keskmisel mehel ja naisel keskharidus ja Eesti ei saa selles suhtes langust lubada. Tema suurim ebaõnnestumine kaitseministri ametis on Eesti rahval ilmselt teadmata, sest seda varjavad riigikaitselised huvid. Me teame, et Vabadussõja klaasrist läks vähemalt poole kallimaks kui Aaviksoo poolt alla kirjutatud lepingu summa, mis oli 65 miljonit krooni. Mineviku kogemuste põhjal võib oletada, et ka selle gümnaasiumite reformiga saadav tulemus on poole väiksem või lausa vastupidine.

Haridusministeeriumi gümnaasiumivõrgu reformikava tuleb peatada, sest muidu vajume koolidega sohu. Ministri nimena kasutan edaspidi aga Jaak Koolisoo, et iseloomustada tema võetud suundumust.

Täiendus. Lisasin sellele artiklile ka oma kommentaari twitteri konto alt(minu esimene õnnestunud twitteri kasutus, juhhuu).

Eesti on teel rumalate riigiks. Eurostati järgi on Euroopa Liidu keskmisel inimesel ka keskharidus, mitte 9 klassiline. See praegune kava gümnaasiumite arvu kärpida ei tee rahvast kindlasti targemaks, sest hariduse saajaid jääb vähemaks. Kas te kujutaksite ette igal koolipäeva hommikul 70 kilomeetri sõitmist, et vaid jõuda gümnaasiumisse? Mina näiteks ei kujutaks aga ma tean vähemalt 4 inimest, kes seda suutsid ja käisid maakonnakeskuses koolis. Mida nad edaspidi teeksid kui gümnaasiume oleks alles vaid 25 protsenti?
Ministri eesmärk võib olla koolimajade või õpetajate palkade pealt kokku hoida aga see tähendab ka meie omariikluse hääbumist. Näiteks jaapanlaste majandusime ei tulnud kapitalismist ja liberalismist (kuigi neil oli ka mõju), vaid naistele avanenud võimalusest saada kõrgharidust (keisri ajal seda polnud). Isegi kui kõrgharidusega naised jäid tööturult eemale, siis kodusena andsid nad oma lastele teadmised edasi ja iga põlvkond oli eelmisest targem. Nüüd tahab minister Jaak Koolisoo vähendada iga uue põlvkonna keskmist haridustaset. Ilmselt leiti, et vähema haridusega inimesed saavad rohkem aru, kuivõrd ilus on see klaasist ristisammas, mis ei maksnud 65 miljonit krooni, nagu allkirjastas lepingu kaitseminister Aaviksoo, vaid vähemalt poole rohkem.
Haridusministeeriumis ei mõelda inimestele hariduse andmisele, vaid sellele takistuste tegemiseks. Need ajad kui Eesti trump oli madal palk, ei tule enam kunagi tagasi ja tööturul pole kohta põhiharidusega noortele. Kui meil pole noortele töökohti anda, siis anname neile vähemalt keskhariduse ja kõrghariduse (nagu Jaapanis), sest need on konkurentsivõimelise ühiskonna tunnused.

Sellel nädalal ametisse asunud uuele valitsusele on see esimene väljakutse, et kuidas parandada maksude laekumist ja seeläbi aidata katta riigivalitsemise kulutusi.

Meie järgmise aasta eelarve arutelul tõstatas ka Aivar Riisalu küsimuse maksude kogumisest Eestis. Ta tõi näite, et kütuseäris kulus käibemaksu pettustele piiri panemiseks ligikaudu 2 aastat rääkimist ja alles siis jõustus seadusemuudatus, mis nõudis hulgimüüjatelt garantiisid. Kuni selle ajani jäi riigil hinnanguliselt kuni miljard krooni aastas saamata, sest kütust vahendanud firmad lõpetasid käibemaksu tasumise kuupäevaks oma tegevuse, sest kütus oli eelnevalt juba ma müüdud ja enam polnud kellegi käest maksuraha küsida. Ilmselt liberaalse riigi haigus, et firmat on lihtne asutada aga selle tõttu pole kurjade kavatsuste korral ka raske seda hüljata.

Eile olid mitmetes suuremates linnades (NY, London, Rooma, Ateena) protestid raha võimu vastu. See pole enam OWS liikumine, vaid laiemalt kapitalismi vastasus. Nägin teleuudistest ka protestijaid sümboolse kirstuga, milles oli Demokraatia. Üsna tabav sõnum, et raha on demokraatia kirstu sisse pannud ja praegu toimuvad selle matused. Võtame kasvõi inimeste õiguste piiramised ja nende järele nuhkimised riigi struktuuride poolt.

Poliitiku lahkumine sai meedias kõigiti kajastatud ja mul on raske siia veel midagi juurde lisada. Kui siis seda, et veel üks eesti mees, kes ei elanud pensionile saamise vanuseni.

Mul on kaks tugevamat mälestust. Esimene on presidendi kampaania ajast kui Kanal2 eetris toimus kandidaatide debatt ja ma olin seal vaatlejana, et kuidas nägi välja kaamerate tagune häälte vastuvõtmise  süsteem. Tookord oli veel sedasi, et stuudiosse helistamise võttis inimene telefoni ja arvutiga polnud seda automatiseeritud. Mina siis nägin rohkem seda, kuidas Tulviste ja Kreitzbergi pooldajate kõnesid võeti 5-6 neiu poolt vastu ja iga kõne järel vajutati arvuti klaviatuurile, et hääl läheks arvesse. See väitlus on mul ilmselt kusagil VHS-il veel ka olemas. Mikser oli vist ka seal, sest pärast mäletan nagu temaga vestlemist. Kui Rüütel poleks võitnud, siis äkki oleks mul ka midagi olulisemat meenutada, sest praegusel juhul kes ikka tahab kaotusest rääkida. Minu jaoks oli see siiski väärtuslik võimalus.

Teine mälestus on Tartu kongressilt, kus emotsioone oli ootamatult rohkelt aga seda me täna ei meenuta. Panen hoopis vvk.ee lehelt tabeli tema kandideerimistest, sest rahva usalduse pälvis ta 4 korda parlamendi valimistel ja 4 korda omavalitsuste valimisel. See on väga pikk poliitiline teekond, millest oleks saanud kasvõi raamatu kirjutada.

Peeter Kreitzberg kandideerimised: 4 korda Tallinna volikogus ja 4 korda Riigikogus. Allikas vvk.ee

.

Kadri Simson
Aitäh! Ma palun muudatusettepanekut number 5, mis puudutab igale lapsele lasteaiakoha programmi taastamist, hääletada.

Aseesimees Laine Randjärv
Palun, Sven Sester!

Sven Sester
Aitäh! Ma siiski tuleks korra selle teema juurde veel kord tagasi. Kui meil varasemates parlamendi debattides on see teema üleval olnud ja mina mäletan küll seda, et saab panna hääletusele vaid konkreetse muudatusettepaneku ja mitte pidada pikemaid dialooge või traktaate sel teemal, milleks see muudatusettepanek on ette nähtud, jne. Kui see nüüd tõesti nii on, siis paluks koosoleku juhatajal kutsuda korrale muudatusettepaneku tegijad. Kui minu informatsioon ikkagi on õige. Olge kena!

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Enne kui ma Kadri Simsonile annan sõna järgmiseks repliigiks, ma vastan küsimusele. Ma võtan omaks selle, et ei olnud piisavalt informatsiooni läbi vaieldud küsimusest eelmistes Riigikogu koosseisudes, ja tunnistan seda, et ei olnud teadlik täpselt kodukorras olevast sõnastusest. Seega otsustan, et ei ole lubatud pikemalt kirjeldada muudatusettepanekute sisu. Ma palun kõigil, kes soovivad panna neid hääletusele, nimetada muudatusettepaneku numbrt. Kui see on läbi vaieldud, siis see on otsus ja siin ei ole mõtet seda edasi arutada. Kas Kadri Simson võttis tagasi oma repliigi? Jah, selge. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Mihhail Stalnuhhin
Ma ei tea, kus ja kes on seda läbi vaielnud. Mul on käes “Õigusaktid Riigikogu liikmele 2011″. Siin on konkreetne § 106 “Muudatusettepanekute hääletamine”. Näidake mulle siin seda kohta, mis keelab põgusalt tutvustada seda, mille vastu või poolt te hääletate! Mis ei ole keelatud, on lubatud. Lõpetage see jama juba!

Aseesimees Laine Randjärv
Kui teil on pretensioon, siis palun esitage see kirjalikult. Niisuguseid debatte me ei hakka siin läbi viima. Palun, Igor Gräzin!

Igor Gräzin
Ma arvan, et koosoleku juhataja peaks tähelepanu juhtima sellele, et näiteks nii nagu kolleeg Stalnuhhin tegi, otseselt juriidilisi valeväiteid esitada ei tohi. See oli juriidiline vale.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun Kadri Simson!

Kadri Simson
Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Pikema põhjenduse Keskerakonna muudatusettepanekutest, ka selle kohta, miks riik peaks lasteaedadele raha tagasi andma, esitasin ma oma kõnes, mis toimus läbirääkimiste käigus. Praegusel hetkel panin ma hääletusele konkreetse muudatusettepaneku, öeldes, et konkreetne muudatusettepanek taastab riikliku programmi “Igale lapsele lasteaiakoht”. See oli konkreetse ettepaneku viiesõnaline kokkuvõte ilma üleskutseta, et need, kes vajutavad punast, hääletavad riikliku programmi “Igale lapsele lasteaiakoht” vastu, ja kes rohelist, taastavad selle programmi, mis taastab igale lapsele lasteaiakoha. (Aplaus.)

Aseesimees Laine Randjärv
Head kolleegid! Juhataja võtab 10-minutilise vaheaja. (Aplaus.)
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv
Kell on 19.54 ja me jätkame oma istungiga. Head kolleegid, kodukorraseadus ütleb, et muudatusettepanekud saab panna hääletusele, kuid siiski ei võimalda see pikemat sõnavõttu. Ja seetõttu ma palun piirduda ühe konkreetse ettepanekuga, ühe konkreetse lausega. Ja selgituseks: Kadri Simsoni kõige esimene lause ja ettepanek oli korrektne, 1. muudatusettepaneku juures. Jääme selle seisukoha juurde praegu ja läheme rahulikult edasi. Panen hääletusele 5. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused Poolt hääletas 46, vastu 53 rahvasaadikut, erapooletuid ei olnud. Seega ettepanek ei leidnud toetust.

Allikas: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=17&date=1321437900

Minu meelest on pärast Wikileaksi kõigi memode üldsusele lekkimist kadunud ära ka nende infomonopol ning põhjus nende tegevust toetada. Ma ei ole vist varem blogis seda teemat kajastanud, kuidas Wikileaksi serveris hoiti ühele Suurbritannia lehele mõeldud koopiat kõigist memodest ja see fail sattus koopiana ühe sakslase kätte, kes mõnevõrra hiljem läks Assangega tülli. Nüüd tulebki see põnev koht. Nimelt olid andmed kaitstud parooliga aga serveri koopia omanik seda ei teadnud. Küll aga leidus üks ajalehe töötaja, kes oli selle oma raamatusse kirja pannud. Kusagil paar kuud tagasi jõutigi selleni, et varem krüpteerituna olnud andmed saadi raamatust pärineva parooliga lahti ja seega ligipääs autentsetele allikatele.

Minul on ka see mahukas fail kätte saadud ja mõnevõrra olen selle sisu ka lugenud aga siiani pole võimalust olnud sellest kirjutada. Arvestades, et ajalehed ja blogijad sellega väga süsteemselt ei tegele enam, näen isegi põhjust see uuesti käsile võtta. Nüüd peaks võrdlema ka wikileaksi lehel avaldatud infot selle originaalidega, sest nagu olen aru saanud, siis Wikileaks eemaldas sealt USA diplomaatidega koostööd teinud isikute nimesid, kes originaalides on ära nimetatud.

Tänu Wikileaksi töötajate tülli minekule ja inimeste poolt andmete serverisse unustamisele, ongi maailmas nüüd liikumas toimetamata andmed. Muidugi on poolteist gigabaiti palju andmeid, mida läbi töötada aga see on ilmselt põnevam kui arheoloogide poolt keskaegsete lampkastide sõelumine. Esiteks on võimalik kasutada märksõnade otsingut ja teiseks on see tubane töö. Kui väljas töötavad arheoloogid, siis wikileaksi failis infoloogid, kes samasuguse hoolikusega rekonstrueerivad kultuurkihti talletunud infot.

/…/Toomas Hendrik Ilves on talle kuuluvale Erma kinnistule seadnud esimese hüpoteegi 08.02.2001 summas 200 000 krooni Soomes asuva Merita Bank Plc. kasuks. Intressimäär on 15% aastas, kõrvalnõuete suurus 40 000 krooni. Kümme aastat tagasi välisministri ametis olnud Ilves märkis 17.12.2001 täidetud majandushuvide deklaratsioonis andmetena varaliste kohustuste kohta, et tal on võetud laen Nordea Pangast summas 173 433 krooni. Hüpoteegid kuuluvad deklaratsioonis järgmisse punkti, kuhu Ilves on kirjutanud „Ei ole”. Järelikult esitas välisminister Ilves teadvalt valeandmeid Erma hüpoteegi kohta.

Teine hüpoteek on seatud 11.09.2003 kinnistamisavalduse alusel summas 308 000 krooni Soomes asuva Nordea Bank Finland Plc. kasuks.

Samale pangale on seatud ka kolmas hüpoteek, mis on sõlmitud 18.02.2005 asjaõiguslepingu alusel summas üks miljon seitsesada kaheksakümmend tuhat krooni (1 780 000) ja sisse kantud 1.03.2005 kohtunikuabi S. Jõela poolt. Kokku on Erma kinnistule seatud kolm hüpoteeki kogusummas 2 288 000 krooni./…/

Kogu artikkel http://www.virgokruve.com/781/president-ilvese-salalaenud/

Lisaks deklaratsioonis märkimata jäetud hüpoteekidele, mis on laenudest erineva numbriga punkti all, pole president teatanud ka Erma hoonete eest tasu saamisest, milleks tal on hoonestusõiguse lepingu alusel õigus ja Evelin Ilvese firmal OÜ Ermamaa maksmise kohustus. See võib tähendada, et Evelini firma pole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi või siis on Toomas jätnud selle oma deklaratsiooni märkimata.

Kogu artiklit ma ei hakka ümber kirjutama ja viitan lihtsalt tsitaadi juures toodud lingile. Samuti võin seda öelda, et tegelen asjaga edasi ehk teema ei piirdu siiani kirjutatuga. Lõpuks polegi vist väga suur vahe, et kas presidendil on kohustusi 8,33 miljonit krooni või 10,61 miljonit krooni (sh 2,28 avalikustamata jäetud Erma hüpoteegid). Kuid see on küll oluline kui pannakse kirja endale kuuluv maa(tulude ja vara poolele) aga jäetakse avalikustamata sellele seatud kohustused või selle pealt teenitud tulu.

Igaks juhuks kirjutan, et ma usun Eestis sõnavabaduse kehtimisse ja loodetavasti ei tulda sõnumitoojale selle eest kallale, et ma kergitasin natuke katet Võla-Ilvese tehingutelt. Eestil on küll ainult 1 ametis olev president aga ka see peab täitma korruptsioonivastase seaduse nõudeid oma deklaratsioonide esitamisel.

Tartus toimuvast 37,5 protsendilisest lasteaedade hoiutasude tõusust olen ka varem kirjutanud. Pärnus on sarnane plaan ja selle vastu on lapsevanemad alustanud allkirjade kogumist.

Jane Mets ütles, et teatud mõttes on hinnatõus õiglane, nende lapsevanemate suhtes, kes linna lasteaeda kohta pole saanud ja peab lapsele kas hoidja palkama või lapse lastehoidu panema.

Abilinnapea sõnul maksab koht lapsehoius näiteks 180 eurot kuus, linna lasteaias on vanema maksimaalne osalustasu ligi 42 eurot kuus.

http://uudised.err.ee/index.php?06239094

Selgituseks, et Jane Mets on Reformierakonna abilinnapea. Seega õigustas Pärnu reformierakondlane lasteaedade kulude tõstmist, Tartus tegid reformikad selle juba ära ja Tallinna reformikad võitlevad justkui lasteaedade eest sellega, et on Tallinna TV vastu.

See tuleb ka juurde lisada, et ERRi artiklis muidugi ei mainitud Jane Metsa kuulumist riiki juhtivasse erakonda.

13. novembril oli reformikas Paul-Eerik Rummo (Lääne-Virumaa saadik Riigikogus).

6. novembril olid muusikud Anu ja Kadri Tali, kes on sündinud 18.06.1972 ja kuuluvad mõlemad Isamaa ja Res Publica liitu. Kadri alates 9.1.1994 ja Anu Tali alates 11.11.2004.

30. oktoobril oli Indrek Hirv, kes ilmselt on seesama, kes kuulus veel 2007. aastani SDE-sse, kuid kes kindlasti pole opositsiooni poliitikuna tuntud.

23. oktoobril oli Tunne Kelam, kes on IRL-i esindaja Euroopa Parlamendis.

16. oktoobril oli Anna Levandi, kes on IRL-i liige juba 2002. aastast.

Enne seda olid parteitud esinejad.

9. oktoobril oli Feliks Kark, kes ei ole parteis.

2. oktoobril oli Veronika Portsmuth, kes sai tuntuks suvel ETV kanalil toimunud täringu veeretamise mängu võitjana. Ilus naine, pole midagi kritiseerida.

25. septembril oli Ivan Makarov, kelle nimeline on Rahvaliidus aga see võib olla ka nimekaim.

18. septembril oli Raivo Tafenau, parteitu.

11. septembril oli Rein Maran, parteitu.

4. septembril oli Andres Valkonen, parteitu.

Facebook profiili pildi pettus, mis teatab kellegi tuttava fotol märkimisest ja toob tekstis ka lingi mõnele teisele serverile. Autori ekraanitõmmis

Profiilipildi kirjelduse tõlge: “Niisiis, olen tõesti igavlemas, vajuta lingile minu piltide vaatamiseks. Nad võivad soovida kontrollida sinu vanust aga see on lihtne http://myfresh-profile.com/profile/46205″

Klikkisin sissekande üleval paremal nurgas ja teatasin sellest kui spämmist. Ma ei vajutanud sellele lingile, et täielikult veenduda oma kahtlustes. Selle asemel vaatasin domeeni omanikku. Selgus, et see domeen oli registreeritud alles 6. novembril ehk umbes 8 päeva tagasi.

Pettuseks kasutatud domeen myfresh-profile.com on registreeritud umbes 8 päeva tagasi, selle omanikud on varjatud. Need on ilmsed ohu märgid: lühike registreering ja varjatud omanik.

Hiljuti registreerimine on samuti pettustele iseloomulik märk, sest kurjamitel pole aega oodata ja asuvad kohe oma tegusid korraldama. Siiski proovisin külastada domeeni üldaadressi ja brauser teatas, et ta ei suuda sellist serverit leida.

Serveri IP järgi oleks pidanud vastavaks serveriks olema hot.hot-fotos.com ja mitte ns1.foto-page.com

Mis ma nüüd veel panin tähele, siis see on sidekriipsu(-) kasutamine nendes aadressides. Enamasti on kõik lahedad domeeninimed juba aastaid tagasi ära võetud ja petistel või kurjamitel tuleb leida viis nende sarnase aadressi registreerimiseks. Eestis oli vahepeal kombeks panna lõppu number 24. Maailmas pannakse nimedele vahele sidekriips(-) ehk siis myfresh-profile.com või hot-fotos.com või foto-page.com.

Lõpetuseks peab vist olema tänulik emakeelena eesti keele kõnelemise eest, sest see võimaldab avastada suurema osa välismaal korraldatud küberpettustest, sest nende korraldajad ei räägi eesti keelt (praeguse näite puhul kirjutavad inglise keeles) või kasutavad masintõlget (lotovõidu teate pettused) ja on selle tõttu kergesti avastatavad. Kui lähete näoraamatut külastama, siis võtke kindlasti oma aju kaasa, sest instinktide põhiselt käitudes võite üsna kindlasti oma arvuti nakatada ja selle tulemused võivad ennast tunda anda veel kaua. Kergemal juhul toimub lihtsalt arvutist info lekkimine (näiteks pildid, mida te pole veel maailmaga jaganud saavad avalikuks) ja raskemal juhtumil lekkite ka pangakontolt raha.

Süsteemses mõttes ei muuda Berlusconi lahkumine ja kellegi uue nimetamine mitte kui midagi. Ma võrdleksin seda pärast jäämäega kokku põrkamist Titanicu kapteni välja vahetamisega. Berlusconi oli poliitikas 17 aastat ja praeguste probleemide alged pärinevad sellest perioodist.

2008. aasta finantskriisi järel suurenes riikide võlakoormus, sest tulud vähenesid kiiremini kui varasemalt kavandatud ja poliitikute lubatud kulutused. Näiteks 2008. aastal oli Itaalia võlakoormus 105,8% SKP-st aga 2009. aastal juba 114,6% (andmed Moody´s).

Itaalia jaoks oli võlamäele otsa sõitmine juba mitu aastat tagasi, nüüd on hakatud seda avalikult ka arutama ja finantsturgudel spekuleeritakse olukorra halvenemisega. Piltlikult öeldes käib panuste tegemine sellele, et millal Itaalia vajub vee alla ja võla lained löövad tema kohal kokku.

Sellises olukorras vahetati siis kapten välja. Talle anti justkui päästepaat, et saaks lahkuda uppuvalt Titanicult. Kas pole mitte vääritu käitumine? Tema saab nüüd ennast päästa, sest katastroofi viimased vaatused toimuvad kellegi teise vastutuse ajal.

Berlusconit ei oleks pidanud ka ametis hoidma aga praegune vabatahtlik lahkumine on talle justkui amnestia andmine. Tema tehtud poliitiliste otsustega ei kaasne talle mingit vastutust. See just ärritabki mind kõige rohkem selle juures, et ebaõnnestunud poliitik sai kerge pääsetee. Ta on piisavalt rikas, et sellest mitte tunda majanduslikku tagasilööki ja oma edevust saab ta ka teda toetava meedia vahendusel välja elada ehk peaministri ametit polegi talle nii väga vaja. Õigupoolest on tal ainus tõsisem probleem nüüd võimalikel kohtuprotsessidel, sest nüüd ta ei ole enam peaminister, vaid teistega võrdne ning kohtuvõim ei pruugi enam nii halastav olla.