“Meie Mees” Aivar Riisalu alustas valimiskampaaniat

25. juulil alustas Riigikogu liige ja keskerakondlane Aivar Riisalu omanimelise blogi pidamist. Või vähemalt on selle blogi kirjutaja väitnud, et tema on Aivar Riisalu. Meenub ka meedia hõiskamine võlts Jaan Kundla blogi kirjutiste teemadel.

Ettevaatlikuks autorluse suhtes teeb mind palve kirjutada gmaili postkasti, kuigi Riigikogu liikmena võiks Aivarile kirjutada @riigikogu.ee peale.

Miks ma olen skeptiline isiku autentsuse ja blogi suhtes? Ma kahtlen tõsiselt tema arvutialases pädevuses. Pigem on ta leidnud mõne tulevas valimismeeskonna liikme-kaastöötaja, kes siis blogi täidab. Sellele viitaks ka neutraalse riisalu.blogi@ meiliaadressi (isegi mitte aivar.riisalu@) kasutamine ja mitte ametlikule tööaadressile kirjutamine. Ma olen üsna veendunud, et isegi kõige sügavamalt Keskerakonda vihkavale ajakirjanikule ei tuleks pähe argumente, miks Riigikogu liige ei võiks paluda oma blogi puudutavaid meile tema ametlikule aadressile saata. Seega mina ei usu Aivari poolt blogi kirjutamist niikaua kui seda pole saates “Kaua võib” uue hooajal osades, näiteks blogspoti süsteemis statistika puudumise üle kurtmise episoodis või ei hakka suhtlus toimuma mõnel kindlalt Aivar Riisaluga seostatava meiliaadressi kaudu.

Kindlasti oli blogi alustamise põhjuste hulgas peale ahvatluse olla “popp ja noortepärane” ka teadvustus blogide suurest kajastatavusest ajakirjanduses. Seda eriti suvisel uudistevaesel ajal kui leht või kodulehe pind vajab tekstiga täitmist ja selleks pole ühtegi teist nii kerget viisi kui toksida sisse mõne poliitiku blogi aadress ja sealt leiduvaid postitusi natuke redigeerida ja toimetada. Veelgi parem kui vastandada näiteks Taavi Rõivase ja Mart Laari blogide sissekandeid.

Tuleva aasta kahtedele valimistele mõeldes on Riisalu tegevus igatahes samm õiges suunas. Blogi annab vahendi valijatega otsesuhtluseks ja seda sõltumata küsija või lugeja geograafilisest asukohast või nädalapäevast ja kellaajast. Veelgi parem kui blogi leiab tsiteerimist ka massitarbe meediast ehk ajalehtedes, raadios ja teles. Näiteks Vikerraadio tegi Marianne Mikkoga Hiina teemalise intervjuu, sest ajakirjanik oli lugenud tema blogist poliitiku tegemistest.

Isegi kui Aivar ei mõelnud kampaania peale, siis suvetuuri kajastamiseks ja reklaamiks on ka tegemist hea algatusega.