Bush murraks Iraaniga oma hambad
Siiani pole ma väga päevapoliitika teemadel kirjutanud, kuid Poola sõlmitud leping USA raketikilbile võiks väärida esimest käsitlust. Ajendi sain Inno ja Irja arvamusest, et see samm võib olla USA-Iraani konflikti algatajaks.
järgnev on siis minu kommentaar, kuid arhiveerimise hõlbustamiseks lisan ka enda blogisse.
Vaatasin ka mina seda allakirjutamist kontsertpianisti(Rice) ja poolaka vahel. Mulle tundus see pigem valimiskampaaniast haaratud USA siseriikliku sammuna, kus püütakse kindlustada miljonite poola immigrantide hääled sõjakate neokonservatiivide taha.
Mina ei usu Bushi poolt kolmanda sõja alustamist. Afganistanis oli lihtne, kuid nagu Rumsfeld ütles, polnud seal piisavalt väärtuslikke pommitamise sihtmärke. Alles eile tapeti 10 NATO sõdurit-prantslast ja see oli okupantidele kõige suurem ühekordne inimkaotus alates oktoobrist 2001!
Siis mindi Iraaki ja esimestel päevadel lasti sadu lõppema hakkava kasutusajaga Tomahawk rakette a 2 miljonit dollarit tüki hinnaga, Bagdadi objektidesse, mis olid telekaamerate vaateväljas. Iraagi taastamise käigus on kõrvale läinud BBC Panorama saate kohaselt lausa 23 miljardit dollarit ja pole näha, et rohkem asjakohaselt kulutatud raha oleks tulemusi hakanud andma. 2003. oli nafta hind ca 30 dollarit ja praegu 115 (alles hiljuti 150) ning saudid kaaluvad oma raha lahtisidumist dollari kursiga, sest neil pole nõrgemaks muutuva rahaga midagi teha. Saddamile lõppes ka halvasti katse oma naftat mõne dollarisst erineva valuuta eest müüma hakata.
Kui olla nüüd natuke paranoiline, siis augustis 2001. olid USAs suured elektrikatkestused, sest korporatsioonid müüsid elektrit sinna osariiki, kus hind oli parajasti kõrgem. See tõi kaasa tervete San Fransico linnaosade pimenemise, sest seal ei saanud piisavalt head hinda. ENRONi korporatsioon pankrotistus! Vaid kuu hiljem oli see WTC juhtum, mille plaanimisest oli eelinfo, kuid asja väga ei takistatudki. Selle asemel võeti loosung “With us or against Us” ja mindi ristisõjale Lähis-Ida regiooni. See on nende humanitaarabi saava Iisraeli tagahoovi, kus oli vaja võimusuhteid ümber jaga või nafta hinda reguleerida, et saudide tulud ikka suureneksid.
Aastal 2008 on USA majandus jällegi kehvasti elamas. Fanny Mae, Freddy mac, Societe General (FRA), HSBC kahjumid annavad tunnistust kinnisvaraturu ja aktsiaturu probleemidest. Selles mõttes poleks paari õhurünnaku korraldamine Iraani mõnele objektile ja siis lennukikandjal loosungi Mission Accomplished (Iraagi puhul 1. mai 2003) all sõjategevuse edukast lõpetamisest kuulutamisega majanduselt tähelepanu kõrvale juhtimine midagi erakordset.
Isegi Eesti reformierakonna, sotside ja isamaarüüstajate valitsus tegeleb viimased 13 päeva Gruusia teema ja mitte probleemides eelarvega (krokodillid sõid laulus mainitud kahvlite asemel hoopis laste koolilõuna ära!).
Mulle meeldis filmi Fahrenheit 9/11 lõpus toodud tsitaat:
George Orwell kirjutas kord, et pole vahet kas sõda on tõeline või mitte. Võit pole võimalik. Sõda ei peeta selle võitmiseks vaid selle jätkumiseks. Hierarhiline ühiskond on võimalik vaid vaesuse ja ükskõiksuse alusel. Printsiibis on sõja ponnistused alati kavandatud ühiskonna vaesuse piiril hoidmiseks. Sõda peetakse valitseva grupi poolt omaenda alamate vastu ja selle objektiks ei ole võit Euraasias või Ida-Aasias vaid hoidmaks ühiskonna struktuuri muutumatuna.