Tuuli Roosmaa junni juhtum oli plagiaat?

Järgnev postitus ei räägi mitte niivõrd Tuuli Roosmaast või junnist vaid sellest, kuidas väljamõeldist esitletakse televisioonis tõeloo pähe. Ütlen ka ära, et kõigi osalejate nimed on muudetud ja junnid on väljamõeldud.

Mul ei ole õnnestunud näha mitte ühtegi Tuuli Roosmaa Saladuste nimelist saadet peale selle reklaamide, sest tõenäoliselt te teate praeguseks minu arvamust Kanal 2 Reporterist. Tuletan siis igaks juhuks meelde, et selle kanali saadete vaatamine on mulle nagu peldikus (kultuurselt väljendades wc-s) hädal käimine ehk siis paha on vaadata ja haiseb kah veel. Igatahes oli vist viimases saates juhtum ühe põikpäise junniga, mis keeldus veega alla minemast. Anu Saagimi toimetatav portaal kirjutas (28.10.2008) sellest viitega ühele youtube reklaamile, kus on üsna analoogne sündmuskäik. Pole vaja olla eriline mõttehiiglane, et pidada seda tõestuseks klišeeks saanud reklaami kohandamisest Eesti konteksti ja sellest siis “Saladuste” episoodi valmistamiseks. Kindlasti on Tuuli rahul, sest kommentaaride järgi olid näitlejate tööd isegi paremad kui selles algses reklaamis ja telekanali ekraanil oli 20-30 minuti jagu tegevust sisustatud. Eesti juhtum võis saate tegijateni jõuda ka hoopis Perekooli foorumist (22. oktoobrist), millele viitab Reena oma blogis.

Minu jaoks on peamine vastamist vajav küsimus, “kas televisioon imiteerib elu või imiteerib elu televisiooni?” Selle mõttevälgatuse leidsin Toompealt Stenbocki maja vahetust lähedusest seinale soditud graffitina.

Selle pildi järgi võiks ka parafraseerida, kas poliitika mõjutab elu või mõjutab elu poliitikat(otsuseid)? Millegi pärast mulle tundub, et poliitika Ansipi isikus püüab pigem mõjutada elu ja väita, et endiselt läheb kõik hästi ja midagi pole halvasti.