päeva- Delfi omanikul uus voodisoojendaja

Klikkisin ära elu24.ee seatud peibutava pealkirja, et “Hans H. Luik hülgas oma raseda abikaasa.” Artikkel refereeris Naistelehe intervjuud Sellega, kes rääkis 6 aastat kestnud abielu lõppemisest, kodust välja kolimisse ja armukese Kristiina sisse kolimisest. Tegelikult oli Hans Luige (47) poolt see igati mõistlik käik, sest palju seda antud elukest siis eesti mehele ikka on veel alles jäänud. Kirjutasin paar päeva tagas eesti meeste elueast ja pensioniraha kogumise mõttetusest ning seal näitena toodud mehed lahkusid ka siit ilmast üsna varsti pärast viiega algava vanuse saabumist. Praegu jõuaks veel ära näha Eesti Ekspress Grupp aktsiate tulevase pärija mineku esimesse klassi, enne kui  tuleb kõrvad pea alla panna.

Kui hakata mõtlema Selle ja Hansu peale, siis esimese asjana meenub kohe nende märgatav pikkuse vahe. Olen neid kohanud aastaid tagasi tänaval ühte Toompea hoonet takseerimas, kuid see oli enne kinnisvarabuumi ja sellest pole eriti midagi rääkida. Küll aga tuleb Delfi, Maalehe ja Eesti Ekspressi kui kontserni suurimate väljaannete töötajatel mõelda, kas nende hulgast umbes 30 inimese koondamine oli ikkagi vaid halvenenud reklaamituru tulemus või näiteks Luige logisema hakanud peresuhte tagajärg. Ma nimelt usun, et väga suur osa mehe töövõimest ja saavutustest on seotud kodus valitseva olukorraga. Kui seal käib üks maade jagamine ja üksteise kallal verbaalne mõõgavõitlus, siis see kandub ka töökohale kaasa.

Ma olen kuulnud Tokroda ühte loengut, kus ta väitis lausa, et kõik mehe elus saavutatu on seotud tema ümber olnud naistega (ema, abikaasa). See mõttekäik oleks igasugustele “suhte spetsialistidele” väga põnev arutlusteema ja võitlevad feministid hõiskaksid ka selle üle. Ometigi arvan, et statistika järgi keskmiselt 7 aastat kestva abielu puhul saavad takistuseks muud aspektid. Näiteks järgnevad:

* Mida sügavamalt tunned teist inimest, seda valusamalt võid talle halvasti öelda. Välja öeldud sõnu aga enam tagasi ei võta ja ajapikku hakkab see kuhjuma ning lõpuks hakataksegi otsima partneris vigu ja puudujääke.

* Mehed on nagu väiksed lapsed, kes tüdinevad kiiresti mänguasjast/naisest ja vajavad pidevalt fantaasia ergutamist ja uusi asju. Naised seevastu lepivad pigem vana ja harjumuspärasega. Ükski mees ei lähe tagasi vanale töökohale!

* Mehele pole midagi huvitavamat kui uus väljakutse! Olgu selleks siis mingi asja lahendamine või soetamine. Naised käivad ka enamasti soetatavate asjade alla, sest lahendavad tavaelu probleeme paremini kui mehed (kodu hoidmine). Lisaks pole suhte algul raske naist kontrolli all hoida aga katsu seda teha 5 aastat hiljem kui ta teab sinu kohta praktiliselt kõike. Isegi seda, kas sa norskad öösiti või mida sa enne koju saabumist jõid või sõid.

* Naise elutöö ja pärand on laps. Aga mehel? Elame ju vaid ühe korra ja miks mitte siis võimalikult palju “läbi elada?” Pealegi ütlevad ju juudid: surilinal pole taskuid. Siit ilmast asju kaasa ei võta, heal juhul ainult hinges kogetud tundeid.

* Materiaalselt kindlustatud meestel on ka rohkem suhteid, sest nad tõmbavad naisi rohkem ligi. Nad on naise aju jaoks justkui lauake-kata-end restoran, kuhu võib olla raske sisse pääseda, sest enamus kohti on juba hõivatud(teiste naiste poolt) aga kord sisse saanuna võid kindel olla, et täis kõht jääb sulle elu lõpuni (ka lapsele). Hans Luik andis Sellele ja ühistele lastele elamiseks uue maja.

Sedasi arvasin ma siis tänasel reedesel päeval kui väljas paistab päike nädala jooksul alles teisel päeval.

Lõppu tuleb ära mainida, kuigi see seostub vaid kuusnurkade teemaga, et ka Luik on saanud valgetähe III klassi ordeni. Kes on minu blogi lugenud siis tõenäoliselt teab, et see on valge kuusnurk, mida paelaga saab kaelas kanda. Teised Valgetähe teenetemärgi ordenid aga ongi rinda pandavad ordenid.