Juhei-ras-saa, Postimees peksab Pärnus

Pealkirja esimene fraas oli mõned aastad tagasi üsna sage hüüatus ühe praeguse riigikogulase kõnepruugis. See tähendas enamasti ebameeldivat üllatumist. Mul tuli see meelde Postimehe ja Pärnu Postimehe lugemise peale. Käib ilge madistamine, et Eesti suvepealinn ikka pärnu pori sisse ära peksta.

See on muidugi halb, et vaid 2 aastat pärast Pärnu tunnuslause väljamõtlemist läks loojakarja ka sellega hakkama saanud reklaamifirma Droom. Kuid kes oleks suutnud ette näha seda 2007. kevadist Reformierakonna edu ja aprilli mahedatel öödel korraldatud võidupidu, mis pool Tallinna südalinnast segi peksis. Tuleb välja, et alati kui on valitsuses Res Publica või mõni tema mutant ja Reformierakond, hakkab politseiniku kumminui rahva turjal tantsima. 2005 septembris said nuuti selga ja gaasi näkku eestlased Lihulas ja 2007. aprillis muukeelsed kodanikud, kes said Tallinna sadama terminalis ka näopeksu.

Kuid neil kõigil eelnevalt kirjeldatud sündmustel polnud mingit kohaliku tasandi tähtsust, et Pärnus peaks hakkama madistama. Ainus põhjus, miks Postimees ja tema kohalik mutant Pärnu Postimees järjekindlalt kohaliku linnavõimu kallal näopeksu harrastavad ongi tõsiasi, et juhtide hulka ei kuulu Res Publica “murrame läbi/maha” idee kandjad ja vaid 11 kuud on neil aega oma paremuse näitamiseks. Sellest tulenevalt ilmuvadki produtsendi Teet Roossaare kirjatükid. Tema ainus motiiv on loetavuse hoidmine ja pärnakatest lugejad on tegelikult ainult ärapanemisest huvitatud. Neil pole vahet, kes linna juhib, sest oma olukorras on alati lihtsam teisi süüdistada. Pärnu probleemid saavad alguse sellest, et sinna pole kunagi levinud ükski välismaine telejaam! See on nende maailma tajumise jätnud väga kitsaks, maailma keskpunktiks aga peetakse Rüütli tänavat.

pilt aadressilt http://www.postimees.ee/?id=50398

Ma ei hakka eriti kaugelt näiteid toomagi, eilne postimees kirjutas Res Publica poliitikute juhitava ministeeriumi rahaga laristamisest (sõna on tuletatud laari nimest, võib kirjutada ka laaristamisest)

Kaitseministeeriumi kantsler Lauri Almann maksis asutuse nõunikule Märt Piiskopile 50 000 krooni preemiat, läkitas nõunik Madis Mikko 415 000-kroonisele kursusele ning loobus Indrek Kannikult tagasi nõudmast 300 000-400 000 krooni, mis kulus riigil tema koolituseks.

http://www.postimees.ee/?id=50090

Nende näidetega võrreldes on edukalt toimiva firma juhi Vello Järvesalu 200 000 hüvitus veel isegi väike. Võtke ka arvesse, et see oli makstud enne KAPOs vintsutamist.