Mihkel Raua raamatut pole lugenud 9 inimest 10st
Tavaliselt ma ei jälgi kirjanike tegemisi ega ennast kirjanikeks pidavate muude elualade inimeste tegevust, kes ka mõne raamatu valmis kirjutanud. Siiski on kummaline olukord Mihkel Raua raamatuga, mille lugejaid 10 protsenti aga räägitakse midagi miljonilisest tulust.
Teemat võttis lahata tänane Õhtuleht, mille gallupi järgi 53 protsenti ei kavatse kunagi seda raamatut lugeda. Mina olen ka nende hulgas, sest Mihkel Raud on vaadetelt inimestest hooliv aga temas on kohati mingit radikaalsust ja sellist sotside laadset potjomkini fassaadi püstitamist (mida ta küll sellega peidab?). Pealegi mäletan kusagilt justkui infokildu, et Raua raamatust juba mitu kordustrükki tehtud ja kõik läbi müüdud. Haisev ajupesu, et ostjaid saada? Selliseid, kes juhinduvad populaarsuse järgi.
Mina olen lasknud ennast ühe korra raamatu ostmisel läbimüügi numbrist mõjutada. See oli eelmise aastavahetuse eel kui ilmus roheliste sametkaantega Raamat. Sisuliselt ainus raamat, mida inimesel peaks olema oma hinge päästmiseks vaja. Näiteks piiblit on viru tänava Apollos üsna mitmes erinevas keeles ja trükis saadaval. Aga kes ikka seda vanenenud judeo-kristliku kultuuri versiooni ostaks? Tõenäoliselt need, kelle jaoks olid endiselt riiulis Windows 2000 käsiraamatud (halloo, seda tarkvara pole uuendustega toetatud juba umbes 2004. aastast), sellise krõbeda hinnaga nagu 135 ja 150 krooni. Seevastu leidsin, et kuulsate naiste tsitaatide raamatut müüdi paar riiulit eespool vaid 75-ga ja selle ostmist ma kaalun tõsiselt. Igasugused paberile trükitud tarkvara juhendid on sama kui kirjutada raamat sellest, kuidas peaks raamatut lugema või lehti keerama. Juhendid olgu arvutis elektrooniliselt, varustatud animatsioonide ja videoga/heliga.
[polldaddy poll=1186806]
Ma ostsin Mihkel Raua “Musta pori näkku” vist kohe esimesest tiraazhist. Oli just ilmunud ja polnud veel ajaleheveergudele jõudnud.
Mihkel Raud kirjutab päris hästi, aga.. kuidas öeldagi, mihkelraualikult. Omadussõnad on sageli emmast-kummast äärmusest, “kitarrist” asemel ütleb “rocki-jumal” jne.
Karta on, et selle raamatu populaarsuse taga pole mitte soov kaasa mõista noore inimese raju puberteedi lõpule ja võib-olla ka illusioonide purunemisele, vaid soov lugeda, milline rokisaurus kellega millal keppis.
http://www.rada7.ee/?s=f&k=3&id=29978&p=0
Seletab ennast ise. Haisvat ajupesu ei kahtlustaks, Õhtulehe lugejad pole selle raamatu peamine sihtgrupp, sellest ka selline protsentide jagunemine.
Ise raamatut osta ei kavatse, küll aga kunagi raamatukogust laenutada.