Laen olgu kroonides, raha aga eurodes
Eile tuli teade, et käesoleval aastal toimub Eestis majanduse langus 4,7 protsendi ulatuses. Iirimaa oma 6,3 protsendi langusega jõudis meist ette aga Ansipi, vabandust Näksipi, juhtimisel oleme järgi jõudmas. Majanduse päästaks krooni devalveerimine. Vene rubla on devalveeritud juba 2 korral ja Läti on saanud suure laenupaketi. Samuti on lätlased ja leedulased näinud ära majanduse olukorrast põhjustatud mässud. Kuidas ma tean, et rubla on kahel korral lühikese ajaga devalveeritud? Sest Kuku raadio teatab seda ilmse kahjutundega, et näete kui halvasti läheb veel Venemaal. See pole ka imestada kui maavarade (nafta, gaas) müügi hinnad on kukkumas ja isegi puidu ekspordile panid nad räiged tollid peale, mille sisuliselt lõpetas Soomes kümnete puidutööstuste tegevuse.
Kas märkasite meediast võrdlust Eesti ja Läti olukorra ning Argentiina kriisi vahel? Nüüd te muidugi püüate meenutada, et millal ja kui sügav oli see Lõuna-Ameerika riigi majanduskriis. Teen siis väikse ülevaate mälu järgi:
Kriis toimus 2002. aastal. Põhjuseks oli aktsiaturu kukkumine ja kinnisvara “probleemid” ning sellega koos sisetarbimise aeglustumine ja majanduslangus. Riigi tulud vähenesid ning sellest tulenevalt ei suudetud täita oma kohustusi IMF-ilt saadud laenude tagasi maksmisel. Hätta sattunud riik otsustas inimeste dollarite hoiused natsionaliseerida või õigemini konverteerida need peesodeks aga sellise kursiga, et dollari eest said umbes 10 sendi väärtuses peesosid. Argentiinlastel oli sama tugev usk oma peesosse kui eestlastel oli see rublasse ja siin käibinud Soome marga rolli täitis neil seal USA dollar. Seega oli inimeste valuuta hoiuste sellise kursiga riigile omastamine justkui vargus päise päeva ajal aga selle pani toime riik – terrori jõudu omav süsteem. Nüüd aastaid hiljem on selgunud, et selline hoiuste ära võtmine oli seaduste vastane aga inimestele pole seda kaduma läinud raha sellegi poolest hüvitatud. Igatahes hakkasid ka inimesed tänavatel mässama ja käisid pankade ustele metallist pottide ja taldrikutega tagumas, mis tõmbas mõnevõrra rohkem tähelepanu kui lihtsalt sildiga seismine. Kuid riik tegutses üleilmsete pankade (HSBC) huvides ja lasi neil riigist valuutat ka välja viia. Sedasama, mis inimesed olid oma kontodele paigutanud.
Eesti õppetunnid Argentiina majanduskriisist võiksid olla:
* riik ei suuda vastu seista globaliseerunud korporatsioonide survele (HSBC Argentiinas, Swedbank Eestis) ja võib nende huve eelistada inimeste (hoiustajate) huvidele.
* riik võib olla sunnitud täitma IMF-i või Euroopa Keskpanga tingimus, mis võivad olla riigile kahjulikud. Argentiinas võeti inimestelt valuuta, et maksta välislaene. Eestis võidakse devalveerida kroon, et vähendada tööjõu kulusid ja saada tagasi odava maa eelised, mis tooksid jälle siia välisinvestoreid, nagu sellest unistavad parempoolsed populistid.
* Ärge hoiustage valuutat pankadesse, sest see võidakse konverteerida kroonideks, mis on oma väärtuse siis juba kaotanud. Usaldage ainult sularaha valuutas hoidmist või soetage midagi püsivama väärtusega, mis ei vananeks, aeguks, rikneks ega läheks moest ja mida oleks võimalik hiljem ära müüa.
* Kui toimub krooni devalveerimine, siis eurodes võetud laenud suurenevad selle tõttu. Näiteks Islandil olid enamus laenud võetud mõnes teises valuutas ja nüüd on nende inimeste võlg kahekordistunud.
* Devalveerimine võib päästa riigi majanduse langusest ja tuua tõusu, kuid selleks võetakse reservid hoiustajate ja säästjate arvelt. Nemad maksavad kinni
Kokkuvõtte. Devalveerimise tõenäosust on majanduslangus ja kriisi lähenemine suurendanud. Selle juhtumisel on ainus mõistlik säästude säilitamise viis sularahas valuuta(euro, mitte dollar). Laen olgu pigem kroonides ja mitte eurodes või dollarites, sest sellisel juhul kaotab väärtust ka teie võetud laen, mis valuuta puhul aga suureneks. Näiteks kui devalveeritakse kursiga 1 euro = 21 krooni, siis peaksite eurodes laenu tagasi maksma 34 protsenti rohkem. Islandi krooni devalveerumisest lugege näiteks Kalev Meedia lehelt.
PS. Jaapani tööstus kukkus novembris 8,5 protsenti! Mina ei oska ette kujutada kui kümnendik tööstuse toodangust jääb järsku ära. Täna hommikul BBC majandusuudistes aga teade, et autotootja Toyota sulges 12 tehast, sest pole lihtsalt tellimusi.
Loe lisaks Inno “unenägu” sest Lätis pannakse devalveerimise jutu eest lausa vangi aga unenäod pole esialgu veel karistatavad:
Tark Mees Taskus: Balti riikide valuutad devalveeritakse korraga aprillis
[polldaddy poll=1291079]