majandus

Digitaalne televisioon oli huvitav eksperiment aga kukkus läbi

Möödunud aasta augustis lülitas Soome välja analoogsaatjad ja läks üle digitaalsele televisioonile. Hinnanguliselt jäi uude süsteemi tulemata 20 000 perekonda, kes ei soetanud uut tehnikat.

Eestis on hetkel digilevi vastuvõtu tingimustega 45 000 majapidamist. Seda võib tunduda piisavalt aga tegelikult on see protsendiliselt vaid kuni veerand kõigist vaatajatest.

„Sellegipoolest vaatab ligi 118 000 peret veel õhu kaudu levivat vana ja oma aja ära elanud analoogtelevisiooni, mis veidi rohkem kui aasta pärast Eestis välja lülitatakse,“ ütles Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel. „Soovitan juba sel suvel soojade ilmade saabudes digiboks hankida ning kontrollida, kas kodune katuseantenn sobib digilevi vastuvõtmiseks või on vaja teha väikeseid kohendustöid. Nii hoitakse ära see, et järgmisel suvel digipöörde lõpus kaob kodumaiste telekanalite pilt ootamatult teleriekraanilt.“

http://kiip.wordpress.com/2009/04/26/45-000-eesti-peret-digilevis/

Ilmselt pärines Jüri Piheli tsitaat mõnest viitamata jäänud pressiteatest aga eelnevalt toodud aadressil on veelgi huvitavaid andmeid (mis võivad tõesed olla isegi ilma nende allikate ära nimetamiseta) just nimelt selle digitv kohta.

Mina ise elan kaabeltelevisiooni ajastus ega plaanigi tegelikult digitaalsele telele üle minna. Põhjuseid selleks on mitmeid.

Esiteks ei ole mul digitaalse vastuvõtuga salvestamise DVD seadet. Praegused on analoogsignaali jaoks. Ma ei kavatse hakata käsitsi digiboxil kanaleid sisse lülitama ja siis selle pilti läbi scart juhtme plaadile talletama. Aga see hilisemaks vaatamiseks talletamise võimalus on minu jaoks ülimalt oluline esiteks aja parema kasutamise mõttes ehk siis vaatan vastavalt oma plaanile ja mitte ei sea oma elu ja tegemisi telekava järgi. Samuti ka arhiivi mõttes, sest 5-7 aasta jooksul lähevad isegi teleuudiste kurioosumid väga heaks.

Teiseks on digitaalse televisiooni pildi standard 720×569 pikslit (ligilähedaselt mälu järgi) mis on vaid mõnevõrra parem kui VHS ja analoogtv pilt 600×480 pikslit. Minu praegune monitor on 1024×768 pikslit ja ma ei näe põhjust vahetada sellest paistev suurem interneti pilt hoopis väiksema pildi vastu. Pealegi on internetil ammu olemas need funktsioonid, millest digitv võib ainult unistada. Suhtlus ei ole vaataja jaoks passiivne, ta saab ka ise sisu tekitada ning talle on avatud sisuliselt kogu maailma infokanalid ja mitte ainult 7 kohalikku kanalit.

Kolmandaks on digitaalne tv järjekordne tehnoloogiline katse autoriõiguste kaitseks, kuid tegelikult parasiteerivate organisatsioonide huvides ja pole selle tõttu eriti järgimist vääriv. Selle levi on märksa komplitseeritum kui analoogtele signaalil. Sellega ei saa olla veidi kehvemat pilti vaid see kas on või siis on väga kehvalt. Pealegi vajab see saatjaga otsenähtavust ja märksa paremat antenni kui analoogsignaal. Vaata ka esimest põhjust.

Neljandaks olen ma otsustanud televiisori välja lülitada ja oma elu sisse lülitada. Seega pole mul üsna pea enam telerit ega pea ka mõtlema, kas olen digitaalseks üleminekuks valmis.

Viiendaks on telereklaame väga raske välja filtreerida, mis internetis on tänu adblock filtritele väga lihtsalt teostatav.

Kokkuvõttes näen rohkem põhjusi loobuda seoses standardi muutumisega senise ühesuunalisest infokanalist ja lülitadagi oma telekas välja ning (interneti) elu hoopis uuel sagedusel sisse.

2 thoughts on “Digitaalne televisioon oli huvitav eksperiment aga kukkus läbi

  • Digi-tv vaataja

    Kui ikka asjast mitte tuhkagi ei tea, siis ei maksaks sõna võtta. Siin esitatud väidetest praktiliselt kõik on valed.
    Eneseharimiseks soovitaks külastada nt foorumit http://www.digi-tv.ee/ ja saad vastuse kõikidele küsimustele ning enamgi veel – avastad täiesti uue maailma.

    Edu!

    10 a staažiga digi-tv kasutaja

    Reply
  • hahaa, seda foorumit lugedes sain ainult oma skepsisele kinnitust. Kõik need signaali kättesaamise jamad ja teooriad, et kohati halvenev telepilt on seotud puulehtedele sadanud vihmaga (märjad, ei lase signaali läbi) kuni selleni välja, kus keegi pani oma 1000+ kroonise uue digiboxi järelmüüki, sest tema vanemad olid keeldunud vana antenni välja vahetamast ja sellega digitaalne telepilt ei tulnud.
    Muideks, mul on 2005. sügisest soetatud arvutile MPEG2 USB-digitüüner, mille võimalustest olin toona Saksamaal täiesti vaimustuses aga Eestis pole sellega nüüd midagi teha (meil on MPEG4) ning lisaks pole ma mingi umbkeelne, et piirduksin vaid maakeelse televisiooniga. Mul on vaja näha mõnda euroopa telejaama ja selle saamiseks näen võimalust pigem sat-tv kui digi-tv vahendusel. Kui Eestis oleks levimas EuroNews või BBC siis ehk isegi mõtleksin digilevi märgisega seadme soetamisele. Samuti nimetan Elioni pakutavat digi-tvd pigem arenenud p2p võrguks kui mingiks televisiooniks.

    Reply

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga