See on Kerli. Ta on kindlasti kõige ilusam Norra koolitüdruk, kelle pilti olen näinud. Nüüd on ta veelgi ilusam, sest sai India templis oma jumalale annetanud kehviku pikad juuksed, mida Euroopa salongides suure raha eest naistele pähe kleebitakse.
Kerli ja tema uued juuksepikendused. Pikkuse vahe on vasakul pool veel märgatav. Pilt: http://kerlinorras.blogspot.com/2009/07/oh-my-hair.html
Ta ise ütles, et tellis 100 kinnitust interneti vahendusel ja lasi tuttaval juuksuril need otsa kleepida. Mina olen kuulnud Tallinna salongide hinnaks aga 4000-5000 krooni. Muidugi võib eeldada, et meil on Venemaa juuksed ja mitte kaugelt Indiast toodud, sest sealsed juuksed tulevad ju hinnaga 250 kuni 550 dollarit kilo eest. Just, kuni 6300 krooni kilo juuste eest. Ma arvan, et sellest kilost saavad oma juuksed umbes kakskümmend naist kui mitte rohkem, seega arvestage vaheltkasu ise kokku.
Kuid selgitame natuke lähemalt Indiast tulevate (Kerli tellis need internetist) juuste tausta 22. veebruaril 2009 YLE 1 pealt näidatud
YLE 1 dokfilm 22. veebruar 2009 kuidas India vaeste juuksed müüakse rikastele salongides pähe kleepimiseks. Foto: kava.ee
dokfilmi abil.
India templi esindaja ja eurooplasest juuste hulgikaupmees arutavad, et partii saab endale kõrgeima hinna pakkuja. Foto ja kõik järgmised samast dokfilmist.Juuksed korjatakse India templites ja kaupmees toob need Itaaliasse (rikastesse riikidesse)Juuste sorteerimine juuksepikenduste tarbeksItaalia kaupmees ostis 400 kilo juukseid… (kilo juuksepikendusi maksab 250 dollarit)… see maksis 100 000 dollarit ehk 250 USD kilo ehk 2875 eesti krooni (sai 400 kilo juuksepikendusi)India juuste kvaliteet on esmaklassiline, kvaliteediga ollakse rahul. Juuksepikendused pannakse pesemiseks trumlisse, kus neilt pleegitatakse ka värvipigment.Juuksepikenduste pesemine, pleegitamine blondiks ja kuivatamine Itaalias (rikkas riigis)Juuksepikendused on pleegitatud ja blondi värvi juuksed läbivad sorteerimist. Endise omaniku juuksevärv on keemia abil välja pestud.Juuksepikendused ja kraasimine ehk tompude välja kammimine tihedate piide vahel. Iga selline peotäis jagatakse salongite tarbeks näpuotsa suurusteks kimpudeks. Meeldetuletus, et kilo juuste hind oli 250 kuni 550 dollarit ehk 3000 kuni 6000 eesti kroonijuuksepikendused sorteeritakse pakendamisel pikkuse järgi ja lõigatakse ühepikkuseks.Juuste sorteerimine lõikuse, tüübi, pikenduste arvu, pikkuse ja värvi kaupa ning pakkimine salongidesse juuksepikenduste soovijatele saatmiseks.India vaesed ehk kehvikute pere ei oma isegi köögilauda, süüakse põrandal. Tavaliselt on tegemist alama klassi ehk puutumatute kasti inimestega, kes ohvedavad juuksed jumalale ja tempel müüb need edasi salongile. Rikastuvad juuste töötlejad ja salongides rikastele naistele neid pähe kleepivad juuksurid.India kehvikute pere alamklass puutumatute kast. Vasakult mees, haigete silmadega poeg, naine ja nende tütar. Kõik nad ohverdavad hiljem templis oma juuksed, et oma patukoormat kergendada.Juuste ohverdamise kohta ütles laste ema, et see ei tee talle muret, sest (tütre) juuksed kasvavad ju tagasi.Varem oli ema tõekspidamine, et juuste templis ohverdamine ja maha ajamine viis ka ilu. Nüüd on templi poolt seda uskumust hakatud ümber lükkama, et ikka juukseäri saaks kesta.Mees palvetab India templile lähenedes teeäärse jumala kuju poole, kelle jaoks juuksed ohverdatakse. Üsna imelik, et objektiks on fallose kujulise ninaga pooleldi loom-inimene.Perekond on jõudnud oma juukseid ohverdama templisse, et lääne rikkad inimesed saaksid neist oma naistele juuksepikendused.Noor naine kinnitab juuste raseerimis juures, et nende ohverdamine ei olegi mingi ohverdus.Juuste annetamine templile on traditsioon. “Kui me ei täidaks tava, siis elu olisi ilma tähenduseta” lisab mees juurde.Juuste maha ajamine on justkui pattude maha pesemine. (Millin iroonia, et teised panevad need omale pähe!)Veel pikkade juustega ema vaatab oma lapse juuste ohverdamist ja unistab, et äkki leiab tema tütar rikka peigmehe ja õpib näiteks autot juhtima. Indias nimelt on auto vaid väga rikaste inimestel.India kehviku pere noor tütar on ilma juusteta jäänud ja tempel müüb need rikastele riikidele juuksepikenduste pähe panemiseks edevatele naistele.Pereema jäi viimaseks. Tundis häbi, sest polnud seda (juukseid maha ajanud) varem teinud.Sedasi ohverdavad tuhanded usklikud oma juuksedPea raseerimise jarel pandi juuksed kõrvale.India kehvik ei tea, mis tema juustega juhtub (rikastele tehakse neist juuksepikendused).India alamklassi naise peast langevad maha tema pikad naiselikud juuksed, sest neid ihalevad endale teised naised, kellel on raha nende omandamise eest maksta.Nii mõnigi kasutaks parukat aga India vaesed juuste loovutajad neid ei kasuta.Need patsid olid India kehviku peas ja muutuvad Euroopas kalliteks juuksepikendusteks.Ilma paksude juusteta “tundub pea kergemana. Mina olen kergem.”India kehvik reisib rongis tagasi oma slummiIndia raudteel on vagunitel trellid ees, sest muidu hoitakse piletiraha kokku läbi akende sisenemisega ja katsu siis neilt kehvikutelt sente (ruupiaid?) kätte saada.“Templi juuste eest makstakse kuni 550 dollarit kilo” juuksepikendused eestIndia naiste ajakirja Elle toimetaja saab “lühimad” 58 cm pikkused juuksepikendusedRikkale naisele pannakse tema oma juustele lisaks 58 cm pikkused juuksepikendused, mille paigaldamist salongis näemegi.Templis kiilaks aetud peaga India kehvik ja näljarott peab hakkama uusi juukseid kasvatama. Film Raffaele Brunetti ja Marco Leopardi.
Selline oli tegelik olukord ilutööstuse fassaadi taga. Kindlasti tunnevad naised ennast pikkade juustega ilusamana ja ma nõustun sellega. Kuid millise piirini võiks ilu nimel minna? Teise inimese juuste omastamiseni sandikopikate eest? Tuletame meelde, et vaesed ei saanud juuste annetamise eest midagi, nende pealt teenis tempel! Seega veel üks näide, et usklikud saavad petta ja neid kasutatakse ära. Ristiusu nimel on tehtud veel jälgimaid ärakasutamisi kui vaid juuste pügamine.
Mina unistan ajast kui naised ei oleks ilutööstuse konksu otsas. Kui nad oleksid rahul oma välimusega ja ei peaks kasutama geelküüsi ega ripsmepikendusi ega juuksepikendusi ega silikooni rindade täitmiseks ega rasva tuharate ümaramaks vormimiseks ega imema välja rasva reitelt või mujalt ega elama üksteisega näljutamise konkurentsis. Ilmselt olen parandamatu unistaja ja sinisilm ning kulutused salongides veelgi suurenevad. Vähemalt on majanduses termin kriisi aegade kohta: huulepulga fenomen. See tähendab, et rahaliselt rasketel aegadel jõuab naine huulepulka ikkagi osta ja teeb siis sellega ennast ilusaks.
Kes teab, äkki 30 aasta pärast on teadlaste hulgas juurdunud juba uus termin: juuksepikenduste fenomen ja sellega märgistatakse rikaste riikide kolonialismi kolmanda maailma ehk arenguriikide inimeste kallal.
Lisatud 31.03.2013
Kerli blogi on suletud. Täpset aega ei oska öelda aga uudisvoos oli viimane postitus 17. detsember 2011. Nii kipubki olema noorte inimeste elust kirjutavate blogidega, et need jäävad pooleli või kustutatakse lausa ära. Igaühe valik, kuidas oma loodud tekstidega ümber käib. Ma ei tea kui kaua kestab praegune blogi aga kättesaadavaks kavatsen selle küll jätta, sest see on osa kulutatud ajast ja nähtud vaevast (mõttetööst), mis võib kellelegi ka huvi pakkuda.
9 thoughts on “Norra nümf sai endale India kehviku juuksepikendused”
hmm aitäh.. ma ei saa eriti aru mida sa sellega nüüd siis øelda tahtsid? Jah kahju neist Inslastest. Ärge siis kohvi ka jooge sest aafrika lapsed tøøtavad seal peaaegu ilma palgata ja ilma mingite 6igustega et meie kohvi saaksime, issandjumal. World is a bitch, ja nii ongi, aga see oleks natukene imelik kui me m6tleksime k6ikide asjade peale siin, m6tle kust su riided tulevad, kes neid teevad, jalan6ud, kotid k6ik.. jah, käige alasti ja ilma meigita ja ärge jooge kohvit 😀 seda tahad øelda v? Kahjuks pean ma nüüd tøøle jooksma, aga muidu ma kirjutaks siia kindlasti 2 lehekülge oma m6tedega veel, aga seda saate kindlasti mu blogist täna 6htul lugeda.. Tervitus Kerlilt.. ” Norra nümf” ja misasja peaks see nümf veel tähendama? excuse me..
Aga hea lugu on see ju. Minul igatahes läks juuksepikenduste isu ära selle loo peale. Aegajalt on hea meelde tuletada kust asjad tulevad. Mina näiteks kujutasin ette et juuste müümise eest saavad juukseomanikud ikka natuke raha endale, aga näed, tutkit saavad. Ja jätangi pikendused ostmata. Ja kohvi võib ju osta Fair Trade märgiga, ja garderoobi ei pea iga aasta välja vahetama. Väikesi valikuid tehes saab igaüks maailma muuta.
Juuste mitte tellimisega te niikuinii neid india puutumatute kastis elavaid vaeseid ei aita. Kui tempel rahata jääb, siis jäävad need india vaesed veelgi rohkem halvemasse olukorda.
Sama kehtib ka kohvi korjavate vaeste neegrilaste kohta.
Huviatv oli seda lugeda ja kindlasti sain infot mida varem ei teadnud..
aga.. 😀
väheke kole tegu oli lihtsalt suvaline tüdruk ette võtta, kes siiski tundub päris arukas, ja teda lihtsalt tembeldama hakata… kui võib vabalt kommenteerida kõiki “nümfe” kes igalpool maailmas endale neid juuksepikendusi panevad..
kui tahtsid just seda isikut väheke mõnitada, oleksid võinud seda tema blogis teha ühe kommentaariga…
Kui see isiklik rünnak välja jätta oli minu arust väga hea lugu 😉
Ma ei tahtnud seda kindlasti persoonilooks teha, lihtsalt taoline elevus juuksepikenduste kohta tõi selle äri räpasema poole meelde. Kui mul õnnestus kallutada kedagi otsustama eetilisemalt saadud juuksepikendusi (kas vene omade eest makstakse juuste andjale?) siis on see vaid hea.
Argumendiga, et juuste mitte tellimisega midagi ei muuda, ei saa samuti nõustuda. Näiteks USA hakkas inglaste koloonia staatusest eralduma pärast “Bostoni teejoomist” ehk boikotti inglismaalt (indiast) toodud tee vastu, kus seda heideti kaubalaevalt merre.
Samuti vabanes India koloonia staatusest kui hakati boikottima nende kaupu ja ennekõike soola. Seega on tarbija boikott üsna tõhus vahend.
Mis puudutab kohvi, siis see on üks väheseid tooteid mis kallineb teekonnal tootjast kuni ostjani lausa 2000 % ehk siis 20 korda. Kohviubade kasvataja saab umbes 5 % kaupluse riiulil makstavast hinnast. Seejuures ei ole fair trade puhul asi sugugi parem, ainult tööjõu õigusi on paremini tagatud. Seega veel üks argument, et mitte üldse kofeiinist sõltuvusse sattuda ja seda jooki mitte tarbida.
Ulme ju,mida pikendusekandjad peas hoiavad…oleks siis,et pats maha ja teisele pähe. Noh,okei,korralik šampoonipesu ka enne. Aga pesumasinad,kuivatid,keemialabor 😀 pm nagu surnute elluäratamine. Enam ei taha! jõuan need 2 aastat ära oodata,millega lubatakse omade juuste pikakskasvu.
hmm aitäh.. ma ei saa eriti aru mida sa sellega nüüd siis øelda tahtsid? Jah kahju neist Inslastest. Ärge siis kohvi ka jooge sest aafrika lapsed tøøtavad seal peaaegu ilma palgata ja ilma mingite 6igustega et meie kohvi saaksime, issandjumal. World is a bitch, ja nii ongi, aga see oleks natukene imelik kui me m6tleksime k6ikide asjade peale siin, m6tle kust su riided tulevad, kes neid teevad, jalan6ud, kotid k6ik.. jah, käige alasti ja ilma meigita ja ärge jooge kohvit 😀 seda tahad øelda v? Kahjuks pean ma nüüd tøøle jooksma, aga muidu ma kirjutaks siia kindlasti 2 lehekülge oma m6tedega veel, aga seda saate kindlasti mu blogist täna 6htul lugeda.. Tervitus Kerlilt.. ” Norra nümf” ja misasja peaks see nümf veel tähendama? excuse me..
Aga hea lugu on see ju. Minul igatahes läks juuksepikenduste isu ära selle loo peale. Aegajalt on hea meelde tuletada kust asjad tulevad. Mina näiteks kujutasin ette et juuste müümise eest saavad juukseomanikud ikka natuke raha endale, aga näed, tutkit saavad. Ja jätangi pikendused ostmata. Ja kohvi võib ju osta Fair Trade märgiga, ja garderoobi ei pea iga aasta välja vahetama. Väikesi valikuid tehes saab igaüks maailma muuta.
ah sorry, kust sa seda v6tad et ma need just “temalt” v6i indiast need sain?
Juuste mitte tellimisega te niikuinii neid india puutumatute kastis elavaid vaeseid ei aita. Kui tempel rahata jääb, siis jäävad need india vaesed veelgi rohkem halvemasse olukorda.
Sama kehtib ka kohvi korjavate vaeste neegrilaste kohta.
Ka kehvik tahab teenida ja mille poolest tema juuksed vähemväärtuslikud on, kui rikaste juuksed?
Huviatv oli seda lugeda ja kindlasti sain infot mida varem ei teadnud..
aga.. 😀
väheke kole tegu oli lihtsalt suvaline tüdruk ette võtta, kes siiski tundub päris arukas, ja teda lihtsalt tembeldama hakata… kui võib vabalt kommenteerida kõiki “nümfe” kes igalpool maailmas endale neid juuksepikendusi panevad..
kui tahtsid just seda isikut väheke mõnitada, oleksid võinud seda tema blogis teha ühe kommentaariga…
Kui see isiklik rünnak välja jätta oli minu arust väga hea lugu 😉
Ma ei tahtnud seda kindlasti persoonilooks teha, lihtsalt taoline elevus juuksepikenduste kohta tõi selle äri räpasema poole meelde. Kui mul õnnestus kallutada kedagi otsustama eetilisemalt saadud juuksepikendusi (kas vene omade eest makstakse juuste andjale?) siis on see vaid hea.
Argumendiga, et juuste mitte tellimisega midagi ei muuda, ei saa samuti nõustuda. Näiteks USA hakkas inglaste koloonia staatusest eralduma pärast “Bostoni teejoomist” ehk boikotti inglismaalt (indiast) toodud tee vastu, kus seda heideti kaubalaevalt merre.
Samuti vabanes India koloonia staatusest kui hakati boikottima nende kaupu ja ennekõike soola. Seega on tarbija boikott üsna tõhus vahend.
Mis puudutab kohvi, siis see on üks väheseid tooteid mis kallineb teekonnal tootjast kuni ostjani lausa 2000 % ehk siis 20 korda. Kohviubade kasvataja saab umbes 5 % kaupluse riiulil makstavast hinnast. Seejuures ei ole fair trade puhul asi sugugi parem, ainult tööjõu õigusi on paremini tagatud. Seega veel üks argument, et mitte üldse kofeiinist sõltuvusse sattuda ja seda jooki mitte tarbida.
Ulme ju,mida pikendusekandjad peas hoiavad…oleks siis,et pats maha ja teisele pähe. Noh,okei,korralik šampoonipesu ka enne. Aga pesumasinad,kuivatid,keemialabor 😀 pm nagu surnute elluäratamine. Enam ei taha! jõuan need 2 aastat ära oodata,millega lubatakse omade juuste pikakskasvu.
Hea siis on kui on endal juukseid mis pikaks kasvavad. Viimati 10selt olid pikad juuksed ja nüüd niisugused nirud.