Jätkub seagripiga H1N1 hirmutamine

Täna oli Vikerraadios jälle pikk saade (kella 12:34ni) kus hirmutati Eesti vallutava seagripi ohuga. Võtke ajakirjanikud oma tabletid sisse ja rahunege maha!

Igal aastal sureb hooajalise gripi tüsistuste tõttu maailmas kuni pool miljonit inimest. Asjakohase teavitamise asemel hirmutab meedia praegu inimesi „seagripi”-nimelise H1N1-viirusega, millest põhjustatud surmajuhtumeid pole veel isegi mitte paarsada.

Inimeste hirmutamine ohtlike viirustega sai alguse pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid. Kaksiktornide kokkukukkumise järel hoidsid Ameerikat hirmu all siberi katku ehk antraksit sisaldavad kirjad. Juhtumeid võis kahe käe sõrmedel üles lugeda, kuid ometigi jõudis hirm ka Euroopasse. Isegi Eestis tegeldi postiümbrikus saabuda võiva pulbri kahjutuks tegemisega. Siiani pole üheselt teada ka selle Fort Detriki uurimislaboris sõjaväe tarbeks välja töötatud Ames-tüüpi katkupisiku levitajat, sest tõenäoliselt põrkas FBI uurimine jälgedele, mis viisid CIA tegevuseni.

„Koletu” SARS
Järgmisel sügisel puhkes maailmas SARS-i nimelise gripilaadse viirusega seotud paanika. Esimene teadaolev haigusjuhtum pandi kirja Hiinas Guangdongi provintsis 16. novembril 2002. Haigega kokku puutunud arst reisis 21. veebruaril 2003 Hongkongi ja temaga kokku puutunud inimeste kaudu levis viirus veel mitmesse Aasia riiki. Lennureisijaid hakati metalliotsijaga  ülekontrollimise kõrval ka kraadima ning neilt gripisümptomeid otsima. 26. mail 2003 teatas dailipress.com viitega agentuurile AP, et üleilmne surmajuhtumite koguarv on 715 ja nakatunud on rohkem kui 8100 inimest. 23. mail sai epideemiaoht kuulutatud lõppenuks.

Tasub meenutada, et tavalise gripi tõttu suri aastas vähemalt 250 000 inimest ehk 684 inimest päevas. Miks hirmutada inimesi, kui viirus on sedavõrd hästi kontrollile ja ravile alluv ning niidab poole aasta jooksul umbes samapalju kui teised viirused ühe päevaga? Näiteks aidsi sureb aastas 3 miljonit, tuberkuloosi 2 miljonit ja malaariasse 1 miljon inimest.

„Õudne” linnugripp
2004. aastal puhkes linnugripi-paanika. Seekord oli hirmsaks märksõnaks H5N1. See pidi kohe-kohe nakatama lisaks miljonitele kodulindudele Aasias, kes tuli kasvõi ennetavalt ära tappa, ka tuhandeid inimesi. Samuti järgnesid reisijate kontrollimine lennujaamades, inimestele maskide väljajagamine ja ravimifirmade teated vaktsiinide turulepaiskamisest.

Sama gripiga hirmutati ka 2005. ja 2006. aastal.

Isegi Eesti Vabariik ostis linnugripi tõrjumiseks Tamiflu-nimelist ravimit. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitas riikidel luua ravimivaru 20-40 protsendi elanikkonna tarbeks. 30. märtsil 2006 teataski Postimees, et Eesti Vabariigil on võimaliku gripipandeemia puhuks varutud 3000 doosi gripiravimit Tamiflu, mille sobivus linnugripi tõrjeks on kaheldav.

Ainus, mida ei järgnenud ka 2007. ja 2008. aastal, oli suur hulk linnugripijuhtumeid maailmas. Siiski jätkas meedia igal lindude rändeajal linnugripiohust teavitamist.

WHO kodulehe andmetel oli 1. juunil 2009 linnugripi H5N1 tõttu surnud kogu maailmas 262 inimest ja nakatunud 432 inimest. Suurim juhtumite arv oli Indoneesias 115/141, Vietnamis 56/111, Egiptuses 27/77 ja Hiinas 25/38. Ülejäänud 11 riigi peale, kus linnugrippi esines, jäi 39 surma ja 65 nakatumist. Seda viie aasta jooksul.

„Üliohtlik” seagripp
Kuid 2009. aasta kevad sai gripiga hirmutajatele ometigi läbimurdeliseks, sest seekord on haigustekitaja seotud inimesele bioloogiliselt märksa lähedasema liigiga – koduseaga. Taaskord kordub tsükkel, mis meedias juba maha mängitud: iga nädal tuuakse „rindeteateid” ohtliku viiruse levikust. Esimene juhtum leidis aset Californias (USA) 30. märtsil.

Isegi Eesti saab ennast tähtsana tunda, sest jõudis ju ka meile üsna mitu inimest, kes olid selle eksootilise viiruse kandjad. Kuid taaskord tehakse kuritegelikku paanikat, sest viirus levib aeglaselt  ja allub ravimitele hästi.

Ometigi kuulutas WHO 11. juunil seagripi A(H1N1) ametlikult pandeemiaks, kuigi sellega sai seostada vaid 141 inimese surma.

Õnneks ei ole majanduskriisis vaevlev Eesti veel sama „innukas” kui Hispaania, kes oma 4 miljoni töötu ja kiratseva majanduse kõrvalt leidis raha 10 miljoni inimese tarbeks Tamiflu’d  osta.

Kokkuvõttes – ei tasu uskuda gripipaanika levitajaid. Nemad õigustavad sellega vaid riiklikke tellimusi ravimitootjale. Samuti varjutavad nad sellega majanduskriisi teemade käsitlemist.

Kuri ajalugu
Möödunud sajandil oli kolm gripipandeemiat, mis siiski tapsid miljoneid:

* 1918-1919 – hispaania gripi nime all tuntud viirus H1N1. Levis peaaegu kõikjal maailmas ja põhjustas 40-50 miljoni inimese surma. Valdavalt surid noored, parimas tööeas inimesed. Esimesed juhtumid avastati  sõjaväelaagris Kansases (USA), aga pandeemia puhkes alles siis, kui haigus levis Esimese maailmasõja ajal Hispaaniasse. Tuntakse ka nime all Must Lesk.

* 1957-1958 – Aasias levinud H2N2-gripp surmas umbes 4 miljonit inimest. Avastati esimesena Hiinas.

* 1968-1969 – Hongkongiga seostatud H3N2-tüüpi viirus. Arvatavasti suri selle tagajärjel 1-2 miljonit inimest.

Ilmus artiklina http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=12854 ja sinna juurde ka teade neljanda juhtumi avastamisest Eestis.