Roheline anarhia Pärnu moodi ja vaikiv Mark Soosaar
Linnas kasvavate puude uuendamine on valikute küsimus. Mulle sümpatiseerib Jüri Kuuskemaa ütlus, et maja ja puu vahel tuleb linnas eelistada maja. Puu on linnamaastiku lisandus, mille järgi inimesed ei pea oma elu sättima. Puude jaoks olgu mets.
Pärnus on pikemat aega peetud plaani väga vanade puiesteede asendamiseks nooremate puudega. Siiani on need noorendamise plaanid alati seisma pandud. Ennekõike roheliste ideede väidetavate propageerijate poolt, et puud ei ole sugugi haiged ega vanad ja küll nad veel kestavad. Nagu nägime vaid mõne päeva eest, siis natuke tugevam tuul murdis puid ja tekitas materiaalset kahju Pärnus koolimajale ja autodele. Kus nüüd on need inimesed, kes panid 2007. suvel seisma umbes 130 uue pärna istutamise vanade asemele ja rääkisid vanade alleede kaitsmisest? Mark Soosaar ennekõike, elukutseline pidur, kes on alati kõige ehitamise vastu, mida ta ise ei ole välja pakkunud: puiestee uuendamine, liuvärljaku rajamine Vaasa parki, ranna lähedale hotelli või oli see kortermaja ehitamine. Need meenuvad mulle vaid kahest viimasest aastast.
Samuti oldi Tallinnas hädas, et Nõmme tee laiendamisel võeti puid maha ja Reformierakond viskus nende kaitsele. Linnas opositsioonis olevad poliitikud ei saa tegeleda vaid haljastuse küsimusega, sest puud on haljastus, kõrhaljastus ning siin peaks maksma dendroloogide ja linnaaednike arvamus. Mäletan, et Pärnu uute puudu istutamise kava ajal kohtas linnaaednik kõige suuremat kriitikat. Ma ütleks, et pärnakad hakkavad midagi uut tahtma alles siis kui neil vana on pähe kukkunud, maha põlenud, üle ujutanud või muudmoodi ära hävinud. Isegi kõigi meelest vajaliku uue kesklina silla ehitamise on nad osanud ära pidurdada.
Ma poleks arvanud, et võiksin Kalev Vilgatsiga nõustuda vaid nädalase aja jooksul, kuid nii see on juhtunud ja tuleb tunnistada, et kuigi vastandlikel arvamustel mõnede Pärnut juhtivate poliitikute osas, vähemalt keskkonna suhtes oleme ühel meelel. Kui puud on vanad, siis tuleb need noorematega asendada. Just samamoodi kui inimene lõikab juukseid regulaarselt, võiks ka linnas olla erinevatel aegadel istutatud puid, et oleks mitmekesisust.
Viie päevaga kaks materiaalset kahju põhjustanud mahalangenud haiget puud on märk sellest, et populistlik roheline anarhia Pärnus ei saa jätkuda. Õigustatult oleme uhked selle üle, et Pärnus on kõige rohkem rohelust, et suvepealinnas leidub kõige rohkem parke, mis on kaitse all.
Üks langenud puudest vigastas läheduses pargitud autot, teine rüüstas tehnoloogiakooli fassaadi ja katuseäärt. Abilinnapea Simmo Saar tõttas rahvusringhäälingu uudistesaates kohe ütlema, et linnapoolsele kahju korvamisele ei maksa koolil lootagi. Me ei saa ju ümbritseda parke-alleesid ohulintide ega kirjadega, et vähegi tugevama tuulega on seal viibimine, läheduses elamine, parkimine ja muu inimtegevus eluohtlik.
Pärnu pargid ja alleed vajavad uuendamist, sellest pole pääsu. Sümptomaatiline on, et viimaste puuvaringute puhul on Pärnu esidendroloog Mark Soosaar olnud vait kui sukk. Meenutame siinkohal, et kui kunagi oli juhtkirjas juttu Vanapargi allee uuendamise nurjamisest, siis küsisime: kes vastutab tagajärgede eest, kui vanad ja haiged puud hakkavad langema?
Lisan täienduseks juurde, et Pärnu projektide pidurdamise järel on Mark Soosaar siirdunud Tallinna Toompeale ja tõmbab seal riigile pidurit. Ta kuulub Sotsiaaldemokraatide hulka, kes 2 aastase (alates aprill 2007.) võimul oleku jooksul suutsid Eesti majanduskasvu asendada veelgi suurema protsendilise langusega. Lausa 15,1 protsenti oli vist üks viimaseid numbreid SKT langust.
Pikantseks teeb Pärnu, pidurdamise ja Mark Soosaare juures asjaolu, et praegune linnapea Mart Viisitamm soovis enne praeguse lihtsama nime võtmist olla samuti Mark aga talle öeldi ametniku poolt, et “see on juudi nimi ja seda me teile ei anna.” Nii pidigi Markko võtma nimeks Mart. Kes teab, äkki oleks Mark oma nimekaimu sõbralikumalt suhtunud kui Marti?