Lihtsalt ilus hommik

Veel viimased ilusad suve nädalad ja lähebki sügisene trall käima. Poliitikast seekord ei räägi ja kirjutan midagi hoopis teisest valdkonnast.

Nimelt hommikust. Ma ei tea kuidas on lugejate võimalused aga minul on võimalik hommikuse päikesetõusu juurde võtta väike istumisase ja jälgida lihtsalt loodust. Kuulata veel harvaks jäänud linde (punavarblane ja tema ühetooniline ning pikkade vahedega piikse meenutav häälitsus), vaadata rohu sees toimetavaid suuremaid putukaid (mingid kiletiivalised tantsivad seal eriti aktiivselt) ja otsida hommikuste kastetilkade hulgast selliseid, mis päiksekiirte murdumisel muutuvad eredalt plinkivateks valgustäppideks, mis vahetavad ülikiiresti värve. Iga väikseim rohulible kõikumine tuules toob kaasa ka värvi muutuse. Või vaadata üksteist varitsevaid ämblikke ja mõistatada, kas üks neist on pruut või siis praad.

Selline väike tähelepanek siis reedesest hommikust. Seda kastepiisa värvimuutust loomulikult fotokale ei tabanud aga kujutlege see juurde või pange järgnev pilt kasvõi arvuti taustaks. Sisuliselt pole siin midagi erilist ja tõenäoliselt leiaksite ka paremaid pilte aga minule on see sobiv, sest jääb mälestuseks ühest augusti ilusast hommikust.

ja need ämblikud