Olen praegu kadedust ja pettumust täis
Nii, raamatute ostmise juures ei tohiks kasutada interneti poode. Muidu saate ka teada, nagu mina täna sain, et 2006. aastal ostetud raamat on praegu odavam. Nüüd saab 1 toonase raamatu eest mitte 2 ega 4, vaid lausa 15 sama raamatut. Hinna langus 93,33 %!
Ma olen kade neile, kes nüüd saava osta 15 krooniga raamatu, mille eest mina maksin 3 aastat tagasi 225 krooni (raamat ilmus 2004.). Kuid pettunud selle pärast, et minul on see siiani vaid 1/5 ulatuses loetud ja pärast sellist pettumist hinnas (loe: väärtuses) ei ole üldsegi kindel, et suudan ennast motiveerima ülejäänud 120 lehekülje ringis läbi lugema, sest “kulutada oma ainsa elu tosin tundi vaid 15 kroonise raamatu lugemiseks” on isegi masu ajal vaba aja ebamõistlik kasutamine.
Ma saan aru, et headel aegadel tootsid kirjastused liiga palju raamatuid ja sisse tuli ka rämpsu aga hinna kukkumine 15 korda ehk 93,33 protsenti on ikka sedavõrd demoraliseeriv, et ma ei vaata kohe mitmel kuul enam kallimate kui saja krooniste raamatute poole.
Ah jaa, ma ostsin ka inglise keelse koraani, Oxford University Press trükis ja hind vaid 103 krooni. Eestikeelse versiooni eest tuleb veel praegugi välja käi umbes 5 korda suurem summa ehk umbes 575 krooni ringis. Muidugi meie omakeelne trükis on kõvade kaantega ja rohkelt vaba lehepinda sisaldav (värsid on kahes tulbas, suura lõpud tehtud ühetasaseks ja jäetud selle tõttu palju vaba ruumi lehtedele. Inglise oma on juturaamatu stiilis pehmete kaantega, vasakust äärest paremani välja aga ka suura lõpus vabaks jäetud ruumiga.) ning tema ainus väärtus on kommentaarid ja märkused, mis aitasid tõesti paremini aru saada. Aga sellegi poolest on raamatute turul veel väga palju õhku sees ja lähiajal ei kavatse ma küll ühegi Eesti raamatu eest välja käia rohkem kui 2 koidulat. Tegelikult peaks hoopis raamatukogu kaardi välja otsima. Panin blogi statistikas tähele otsingut “tea kirjastus võlgades,” mida oli eile otsitud 2 korral. Muidugi otsiti täna sama palju ka sõna “devalveerimine” aga ilmselt on see kõigest majanduse teemadel kirjutamise teemade omavaheline segunemine ega tähenda Tea kirjastuse raamatute devalveerumist. (selle odavnenud raamatu tegi Fontes).
Lisandus: Olen ikka isekate mõtetega. Samas olukorras on ju buumi ajal kinnisvara soetajad, kes näevad praegu oma vara väärtuse langust 20-30 protsenti. Ilmselt on neil märksa raskem igal hommikul ärgates mõelda, et järgmised kümnendid maksavad nad paarsada tuhat liigset raha, sest võtsid “headel aegadel halva laenu”. Samuti on selle juures teisejärguline, kas fikseerid oma laenu intressi Euribori suhtes või mitte, sest üle maksad selle karbi nii ehk teisiti.