Iga sõdur-okupandi surm kindlustab meie rahulikku elu

Ma tunnistan, et olen muutmas oma seisukohta Iraagi sõja ja Afganistani okupatsiooni kohta. Varem arvasin, et sõda ja vallutus on Eestile halb. See toob meile vihkajaid. Nüüd ütlen, saatke rohkem sõdur-okupante Afganistani surema, seda rahulikum on Eestis.

Ma olin umbes 6-7 aastat tagasi tunnistajaks, kuidas meedia vahendusel köeti ülesse järjekordset USA sõda ühe maailma riigi vastu. Ma räägin Iraagist ja tema juhist Saddam Husseinist. Siis käis Colin Powell ÜRO-s esinemas ja näitas katseklaasi, mille see olevat sarnased massihävituse relvad kui neid teati omavat Iraagil (jutt käis siberi katkust). Tagantjärgi teame, et kõik luureinfo oli vale, Tony Blair ja tema valitsus põhjustas isegi ühe relvaeksperdi enesetapu (olid jätnud mulje temast kui valetajast) ja sõja käigus on surma saanud kümneid tuhandeid Iraagi tsiviilisikut.

Tookordsed liidrid veensid maailma, et ilma Saddam Husseinita oleks maailm turvalisem. Tagantjärele teame, et nii ei ole see läinud. Iraak on lagunemas vaenutsevate etnoste vahel, riiki saabuvad usu nimel võitlejad, et seal tappa uskmatuid ameeriklasi ja ei kohku tagasi selle käigus ka kõrvalseisjate tapmisest.

Poliitikud eirasid inimeste proteste. Londoni tänavatel protestis Iraagi sõja kavandamise ja vallapäästmise vastu miljon inimest. Samuti oli protest Tallinnas, kus sodiks peksti USA saatkonna auto. See oli minu mälu järgi esimene protest Eestis, kus mingi omand ehk asi lõhuti ära. Varem oli lihtsalt meelavaldustel karjutud või piima maha valatud. See sotsiaalministri ametis olnud Marju Lauristini mantli lõhki kiskumine ei lähe ka arvesse.

Samuti on mul meeles telepilt Lõuna-Koreast Seoulist, kus paarisaja tuhande protestijaga väljakul kisti ribadeks sadade ruutmeetrite suurune USA lipp.

Igatahes…

Iraagi sõda oli Afganistanis alguse saanu järgmine etapp.

See pühapäevane 2 Eesti kaitseväelase hukkumine Afganistanis on minu praeguse arvamuse järgi väga hea sündmus. Jah, omaksed leinavad, kuid nad saavad Majanduse Surma ehk masu ajal pappi. Teiseks said Afganistani võitlejad kätte maksta võõrvägedele, kes on neid juba ligi 8 aastat okupeerinud ja oma pommitamistega ning huupi tulistamistega tapnud sadu kõrvalisi inimesi, kes pole olnud Talebani toetajad. Kolmandaks ja peamiseks heaks põhjuseks on nende surmas asjaolu, et sihtmärkide saatmine kristlaste vastu võitlevasse riiki vähendab äärmuslaste soovi tulla võitlema Euroopasse. Neil pole vajadust tulla pommi Tallinna panema kui saavad selle panna oma külade vahele jääva tee perve ja lasta palgaraha eest võitlejaid põrgusse (vale eesmärgi eesti võitlejad teatavasti paradiisi ei saa, ei kristluse ja islami usu järgi). See on umbes nagu arutlus, et milleks minna võõrsile võitlema kui vastane tuleb sulle koju kätte tapale ja tema tapmine on tsiviilide vahele varjumisega kergeks tehtud (võõrsil hakkaksid hoopis talebanid selgelt silma). Pealegi on sul võimalus tappa vaid relvastatud judeo-kristlasi, mis kindlasti on ka Koraaniga paremini kooskõlas kui oleks pommi panemine Londonis, Madriidis või kusagil kolmandas kohas (Koraanis nimelt taunitakse rahumeelsete uskmatute tapmist ehk siis relvata tsiviilisikuid).

Kui rääkida veel õigest ja valest võitlusest ehk sõjast, siis parandage mind aga kas olete näinud viimastel aastatel, et sinna suunduvaid kaitseväelasi oleks käinud õnnistamas luteri kiriku vaimulik? Mina mäletan, et esimesi PASI soomukeid just nimelt pritsiti vaimuliku õnnistuste saatel aga see ei toonud meestele sõduriõnne. Veel samal aastal lasti üks neist soomukitest ribadeks ehk ristiusu kummardajaid jumal ei kaitsnud. Tuli välja, et sealsete mullade palveid kuulda võtnud jumal oli hoopis NENDE poolel. Kindlasti tuleb aru saada ka riigikiriku staatuse poole püüdleva organisatsiooni (luteri kirik) teenritest, sest ennast toitvat kätt (riigieelarve kaudu) ei saa kõrvale tõrjuda.

Sama mõtet, et Eesti kaitseväelaste tapmine võõrsil kindlustab meie kodust rahu on väljendanud teiste argumentidega nii militaristid, poliitikud kui ka ajakirjanikud. Eilses Delfi juhtkirjas:

Delfi on ka varem kinnitanud, et oleme Afganistanis garanteerimaks meie enda julgeolekut. Eesti poliitikud ütlevad sama mõtte korrektsemalt. Me mäletame 2008. aasta Gruusia-Vene sõda. Algselt arvati, et USA ei lase Venemaal Gruusiat rünnata… Ometi oli seal siiski peeti maha lühike sõda, kus sõnades seisis lõviosa maailmast Gruusia poolel, aga reaalselt appi ei mindud.

delfi 24. august 2008

Selle kõige eelneva peale võib nii mõnigi arvata, et ma ei pea meie kaitseväelastest lugu. Pean ikka, kuni nad on Eesti piiridest seespool. Minu jaoks on üllatav, et 21. sajandil leidub inimesi, kes lähevad oma hinge hukutama teiste inimeste pihta laskmisega. Sest olgem ausad, Afganistan ei ole maailmale ohtu kujutanud. Ainult pärast Talebani kukutamist on kordistunud narkootikumide kasvatamine ja heroiini tootmisest saadav raha on umbes 60 % riigi SKP-st. Ma arvan, et see oleks juba vandenõu kahtlustamine kui pidada Talebani kukutamise põhjuseks nende poolt kokku kuivatatud Lääne-Euroopa narkoturgu. Nimelt tuleb 80 või rohkem protsenti maailma heroiinist just nimelt sellest riigist. Samas olen lugenud üsna hästi kõlavaid põhjendusi, et USA võimetus tulla toime kokaiiniga on ka sealsete poliitikute tegevusetuse tulemus. Või õigemini peavad nad narkootiumidest laastatavat ühiskonda paremini võimule allutatavaks (kõik kardavad oma vara varguse pärast, võimude tegevuse kritiseerimist ja kahtlemist on vähem).

Selles kõige sõja, okupatsiooni ja surmaga seonduva juures läks minu meelest aga eilne Aktuaalne Kaamera üle piiri kui näitas korduses intervjuu katket ühe surma saanud sõdur-okupandiga:

Mina ei õrrita kunagi surma. Taoline surma saanud inimese mõtete kasutamine polnud eetiline. Olen ise teinud aastaid tagasi esmaspäeva õhtul pildi noorest ja õnnelikult naeratavast inimesest. Järgmise päeva õhtul ta tapeti. See kõik juhtus Tallinnas aga minu jaoks oli see märgiks elu haprusest ja selle tõttu ei tee ma ka võllanalja ning taunin surnud inimeste ärakasutamist meedias (olgu siis eesmärk milline iganes, vaevalt omaksed selle nägemise peale tegid midagi muud peale lisaks nutmise, sest meenutas neile veel aasta tagust head aega).

Seega päeva soovitus võiks olla, et öelge juba täna enda jaoks olulistele inimestele, et neist hoolite, sest isegi ilma välisriiki okupeerima minemiseta võivad nad homme olla Eesti krimikroonika statistika (ning Rentsli Reporteri “kangelased.” Näiteks reedel näidati seal Karivärava küla meest, kes poos ennast ülesse. Kevadel oli tema koer surnud, loomakaitsja Heiki Valner tegi sellest tookordse loo ja nüüd ka surma loo. Ma pole mitu aastat oksendanud aga Kanal 2 Rentsli Reporter tõi mind esmaspäevase korduse ajal sellele väga lähedale – koera surma üle elav 30ndates mees poob ennast ülesse).

Lisa: President Toomas Hendrik Ilves kirjutas esmaspäeval alla otsusele anda Afganistanis langenud kaitseväelastele postuumselt Kotkaristi kuldristi mõõkadega.