Elektrišoki relv Taser on tapnud 8 aastaga 350 inimest
EuroNews annab teada, et Taser´ite valmistaja tunnistab väikest võimalust tulistatavale südamerikke tekitamiseks. Anti isegi soovitus vältida rindu tulistamist. Aastatel 2001-8 tappis taser rohkem kui 350 inimest ja neist 90 % olid ise relvastamata.
Seega oli tegemist politsei või turvameeste poolse ebaproportsionaalse jõu kasutamisega. Siiani on seda reklaamitud kui mitte surmavat relva kuigi vastupidiseid näiteid on ka meedias olnud. Näiteks meenub Kanada lennujaamas juhtunu kui umbkeelne tšehh või slovakk ei pääsenud 9 tunni jooksul piirikontrollist läbi, läks närvi ja pika lennu ning ootamise järel nõrgestatud organism ei kannatanud taolist taser´i kasutamist välja ja mees suri.
Politsei poolt on inimesi tapetud ka valeinfo alusel. Näiteks Londoni metroos lasti maha rongile kiirustav Menendez, kes aeti segi ühe tagaotsitavaga. Kevadel Londonis G20 kohtumisel suri protestijate ligiduses keskealine mees, keda politseinikud olid selja tagant rünnanud ja pikali surunud. Seejuures ei olnudki ta protestijate hulgas, vaid kõndis lihtsalt tänaval nendest mööda. Ta elas ka selles piirkonnas. Algse info järgi väideti, et protestijad loopisid isegi kokku kukkunud meest aidata püüdvaid politseinike pudelite ja muu kättejuhtuvaga. Ometigi:
7. aprilli Guardian avaldas video, kus selgus politseinike toime pandud tapmise ajaline käik.
[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=HECMVdl-9SQ]
http://www.guardian.co.uk/uk/2009/apr/07/video-g20-police-assault
Videol on näha tühjal tänaval lähenevat politseinike rühma. Ian Tomlinson kõnnib neist eemale, tema ja politsei vahel ei ole vestlust, mõlemad käed on taskus, teda lüüakse selja tagant politsei nuiaga ja tõugatakse pikali, jääb tänavale istuma ja sõneleb oma tõukajaga, teised politseinikud vaatavad kõrvalt, üks möödujatest (võimalik, et protestijatest) aitab teda ja viimast korda näeme teda kaadris mööda kõndimas. Vahetult pärast seda vajub tänaval kokku ja sureb. Polegi vist vahet kuidas protestijad selle peale politseiga suhtlema hakkasid ja kas loobiti nende poole midagi. Lihtsalt see näitas, et politsei võib inimese tappa ka vaid selja tagant rünnates ja tänavale pikali lükates. Arveke nüüd, kas neile riigi esindajatele on esitatud süüdistust surma põhjustamises. Mina ei ole selle kohta ühtegi infokildu leidnud. Samuti ei esitatud mõrva süüdistust selle immigrandi metroos maha lasknud politseinike vastu vaid nad lahkusid kõigest töölt. Tõsi, nende vastu esitasid hagi tapetu lähedased aga see oli tsiviilhagi ehk siis asja ei uuritud kui tahtliku mõrva juhtumit.
Seega on riik legaliseerinud ettekavatsetud tapmise, sest taolistel juhtumitel ei rakendata seaduses sätestatud karistusi.
Kui rääkida veel politsei vägivallast, siis Genua 2001. globliaseerumise vastastel protestidel tappis Itaalia politsei ka nende auto pihta tulekustuti visanud mehe. Karabinjeerid lasid esmalt talle kuuli või paar pähe ja siis tagurdasid autoga temast ka üle, et ikka kindel oleks. Silvio Berlusconi isegi õigustas taolist käitumist ja teo kordasaatjad pääsesid isegi süüdistusteta (vähemalt ei mäleta ma selle kohta midagi lugenud või kuulnud olevat). Parempoolset maailmavaadet edendav (Eestis IRL ja Reformierakond) poliitik Silvio Berlusconi sõnas tookord:
Need, kes tulid siia rahumeelselt protestima, ei ole saanud seda teha teatud isikute pooleldi elukutselise pühendumise tõttu vägivallale.
Tsitaat filmist Surplus: Terrorized Into being Consumers (Ületootmine: terroriseeritud tarbima)
Vaadake eriti tähelepanelikult 4:00 kuni 4:17 vahemikku selle filmi algusest, sest seal on näha selle politsei poolt mõrvatud protestija keha (ta kahjustas politseinike autot aga vastukaaluks maksis oma eluga)
[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=5AEiwOM4fAY]
Sisuliselt oli see hinnang politsei poolsele vägivallale, sest lõhutud aken, põlenud mööbel, auto või kauplus ei ole vägivald (selle objektiks on inimesed), vaid omandi kahjustamine.
Tuleks vahet teha inimeselt inimesele suunatud vägivalla vahel ja katsetel võrdsustada asjade rikkumine ja kahjustamine inimese vastase rünnakuga. Selle viimasega tegeleb ka Eesti Riigikogus niinimetatud pronksiööde seaduseelnõu. Sisuliselt tõmmatakse sellega võrdusmärk kaasinimese peksmise ja elutu asja rikkumise vahele. Pole midagi öelda kui parempoolsete inimeste suurim rõõm ja hirm on nende omanduses olevatest asjadest ehk omandist ja sellele antakse inimesega võrdsed õigused. Muide, kas teate, millal muutusid juriidilised isikud eraisikutega võrdseteks ehk neil on seaduse alusel õigused ja kohustused, kuigi tegelikult eksisteerivad nad paberil Äriregistri riiulis ja teostavad ennast läbi inimeste? See oli 19. sajandi USAs kui oli lõppemas mustade orjade vabaks laskmine ja neile inimõiguste andmine võrdsel alusel valgete inimestega.
Selle varjus said ka eraisikute kapitali hoidmiseks ja suurendamiseks loodud korporatsioonid (äriühing) endale inimesega võrdsed õigused. Tänapäevaks on korporatsioonid kasvanud isegi suuremaks kui rahvusriigid. Näiteks Itaalia toidutööstus Parmalat pankrotistus sellel sajandil 20 miljardi euro suuruse puudujäägi tõttu (ilmselt enamus varastati juhtide poolt). Võrdluseks, Eesti Vabariigi järgmise aasta eelarve on 81 miljardit krooni või umbes 5 miljardit eurot. Soome riigil 49,9 miljardit eurot.
Pole siis imestada kui pankurite ja kapitalistide vara kaitsmiseks jagatakse politseile relvad kätte, et surma hirm hoiaks protestijaid omandi hävitamisest eemal. Tuli muidugi surma teemaline postitus: alguses video peatselt surevast mehest ja lõpetuseks päris verise laiba liigutamine, kuid mõnikord võiks mõelda ka riigi suhtest oma kodanikku.
Muidu avastamegi ühel päeval, et riik on hakanud jälgima sinu telefoni kõnesid (logifailid 6+ kuud), kogu interneti liiklust (logifailid 24 kuud), kohtleb sind sõrmejälgi võttes kui kriminaali (KMA büroos), paneb sinu dokumenti elektroonilise kiibi (bionäitudega passid) ja lisaks nõuab konflikti korral Sinult elust loobumist, et riigi omand, asjad ja maa saaksid vaenlase eest kaitstud. Ah õigus küll, selline riik ongi juba loodud: Eesli Vabariik!