Teatan maksumaksja aja väärkasutusest ETV-s
Eilne Aktuaalne Kaamera ja lugu mürgituse saanud koerast. Tegemist oli vaid spekulatsiooniga, et koer sõi midagi mürgist. Samuti oli kuulujutu tasamel teade, et samast piirkonnast on olnud ka teisi juhtumeid. Muidugi üks koera omanik sai teles kuulsust ja seda need noored Rate.ee põlvkondlased väärtustavad üle kõige aga sellega ei kaasnenud mitte mingit infot teistele sadadele tuhandetele vaatajatele üle riigi. Jätke loomade lood Kanal 2 Rentsli Reporterile, sest seal on see Heiki Valner, kes ilmselgelt väärtustab looma rohkem kui suhtlemist inimestega. Vähemalt on tema tehtud lood enamalt jaolt loomade varjupaiga seotud. Isegi selle Tartu kodutu ja kileonnis elanud mehe raha tuli kanda MTÜ-le, mis nime poolest tegeles loomadega.
Ühesõnaga nägin 17. novembril ETV-s halba ajakirjandust, kus puudus uudisväärtus, ei olnud faktidel tuginevat lugu ja üleüldse jättis asi amatööri mulje. Just selliste tavaliste lugude pärast ei jõuagi ühiskond mingite innovatiivsete mõteteni, sest eestlaste maailm keerleb vaid hulkuvate loomade ja varjupaikade ümber.
Näiteks võõrkeele oskaja oleks võinud teada saada, et Soomes kasutavad tuhanded jahimehed koerte juures kõrgtehnoloogilist ja nende omamaist leiutist: koera positsioneerivat kaelarihma. Sellega saavad jahimehed leida oma jahikoera asukoha mobiiltelefoni abil. See on küll juba leiutatud aga äkki annaks teha väiksem versioon sellest näiteks kassile, et ükski linnas ringi jalutav kõuts ei jääks enam teadmata kadunuks, sest omanik saab alati jälgida tema asukohta.
Kännykän ruudulla on kartta, jolla liikkuu sininen neliö. Karjalankarhukoira Mooses on jäljittämässä hirveä, ja sen isäntä Jorma Isoheiko seuraa puhelimestaan koiransa liikkeitä.
Mooseksen kaulassa oleva paikannuspanta auttaa isäntää löytämään koiransa ja hirvet kaukaakin.
Tapio Serenius pantoja valmistavasta Nordic Radio Finlandista kertoo, että paikannuspannat tulivat markkinoille vuosituhannen alkuvuosina ja että viime vuosina niiden käyttö on yleistynyt selvästi.
Paikannuspannat ovat alun perin suomalainen keksintö. Sereniuksen mukaan ne ovat levinneet laajalti myös muihin Pohjoismaihin mutta eivät vielä juurikaan muualle maailmaan.
Uusimmat pannat ovat hänen mukaansa niin pieniä ja kevyitä, että ne sopivat myös pienille koirille ja isoille kissoille.
“Yhä useampi pitää lemmikkiään perheenjäsenenä, ja sen myötä ihmiset ovat myös aiempaa enempää huolissaan lemmikeistään. Panta tuo turvallisuutta, sillä sen avulla saa karanneen lemmikin takaisin”.
Pihapiirissä ulkoilevaa koiraa voi vahtia pannan avulla. Kännykän paikannusohjelmaan määritellään alue, jolla koira saa liikkua vapaasti, ja puhelin hälyttää, jos eläin menee alueen ulkopuolelle.
See oli näide sellest, et kehv ajakirjandus ei tekita vaatajates ühtegi uut mõtet. Ta kordab juba varem olemas olevaid tõekspidamisi ja infot. Meil peaks praegu vist olema ka innovatsiooni aasta ja ETV teadusklipid AK-s läheksid justkui selle alla aga need on väga vähesed ja väga harvad erandid. Keskmine uudisväärtuse tase on endiselt inimeste veendumuste üle kordamine.
Hea, et umbkeelsed televaatajad on ilmselt rahul ka AK-s koera lugude näitamisega ja laiema silmaringiga ning võõrkeele oskajad saavad endale ka huvitavat infot otsida. Ainult sellisel juhul tuleks ERR-i rahastamine viia loamaksu põhiseks, et sealt mitte midagi saavad inimesed ei eraldaks ka oma maksudest läbi riigikassa sellise jutuveski töös hoidmiseks rahasid.
Vaidlen siin vastu. Meie riigis vajavad tähelepanu ka loomaõigused ning kui keegi suvatseb visata metsa mürki, mis meie lemmikloomi ohustab, siis selline tegu väärib tähelepanu nii AK-s kui mujal. Selge see, et inimene on uudistes prioriteet, kuid tsiviliseeritud ühiskonnas mõistetakse tähelepanu pöörata ka nõrgemate õigustele, kes ise end kaitsta ei pruugi saada. Väga tore, et ajakirjanikud tahavad ja saavad sellele tähelepanu pöörata!!
Eva-Liisa Ristsoo, Kennel Edenbridge omanik