IRL-i pedofiil Kaur Hanson ja Ott Lumi õnne otsingutel Hollandis
Tsiteerin väikest katkendit Res Publica peasekretäri Ott Lumi blogist 3. veebruarist 2007. kui oli jäänud 1 kuu Riigikogu valimisteni. IRL-i loosung nendel oligi: “Õnne ei ole rahas”
Nimelt võtsime koos vana kolleegi ja poliitikakujundaja Kaur Hansoniga ette käigu maailma õnneuuringute ühte olulisemasse keskusesse, Rotterdami Ülikooli, kus asub professor Ruut Veenhoveni juhitav Õnneuuringute Keskus, mis koondab õnnega seotud statistikat üle maailma ja väljastab iga-aastast õnneindeksit. Enne Rotterdami tegime vahepeatused ka Brüsselis ja Haagis, millest tehtud jäädvustusi saab näha allpool.
Läksime Veenhoveniga kohtuma eesmärgiga saada täiendavaid ideid õnne teemaga edasi liikumiseks. Loomulikult selgus, et me pole ainsad Euroopa poliitikakujundajad, kes viimasel ajal Veenhoveni uksele on koputanud.
ÕNN ja lapsed: Tuleb tõdeda, et õnne uuringud näitavad, et õnne tase kahaneb selgelt, kui peresse sünnib laps kuigi võiks ju eeldada, et laps pakub just rahulolu. Ennekõike vähendab laps just naiste õnnetaset. See ei tähenda muidugi seda, et laste saamine teeb õnnetuks. See tähendab seda, et poliitikakujundajad peavad võtma arvesse, millist koormust lapsevanemaks olemine inimesele asetab ning sellest tulenevaid probleeme üritama igati poliitiliste hoobadega tasakaalustada. Muide puudutasime Veenhoveniga ka laste valimisõiguse ideed ja ta toetas seda väga.
Rääkisime ka võimalusest ja vajadusest luua Eestis õnneuuringute instituut, mis hakkaks meil õnnega seotud andmeid korjama ja analüüsima. Saime temapoolse nõusoleku nõu ja jõuga sellele kaasa aidata. Taust on see, et üha rohkem Euroopa riike võtab õnnega seotud statistilisi näitajaid oma uuringute agendasse.
Loodan, et need ideed pakuvad huvitavat mõtteainet. Muide avastasin tänasest Postimehest intervjuu Rein Taageperaga, kes puudutab ka paljusid aspekte, mida me Veenhoveniga käsitlesime. Soovitan lugeda http://www.postimees.ee/030207/esileht/ak/242811.php
Kuna jutt läks pikaks, siis vaadake pilte. Nagu näete, siis leidsin aega tõsta õnnetunnet ka praktiliselt, mitte ainult teoreetiliselt.
Õhtusöögil Brüsselis koos heade sõprade Hendrik Hololei (Euroopa Komisjon), Aldis Kukise (Läti europarlamentäär) ja Kaur Hansoniga (IRL). Mingil põhjusel on minu vasak silm suletud positsioonis:)Blogi koopia http://www.isamaaliit.com/20070203_2439/onneotsingutel-rotterdamis/
Polegi midagi eriti lisada. Isegi natuke kurvaks teeb, et pedofiilist sõbra pärast pidi Ott Lumi Riigikogust lahkuma. Muidugi ettekäänded olid teised aga kui parlamendi koha peal käid pedofiiliga lähedalt läbi ja ühistel reisidel (ilmselt sissekanne ei kirjutanud ka kõigest reisi peal tehtust, eriti mitte Kaur Hansoni tegevustest) siis paratamatult jääb ka sulle see külge.
Tagantjärgi olen ka rahul, et kunagi aastaid tagasi alustasin poliitikute blogide sissekannete arhiveerimisega eraldi aadressidele, sest praeguseks on Ott Lumi on kodulehe ottlumi.ee sulgenud ja me polekski teada saanud nende toredast reisist koos Kaur Hansoniga Hollandisse, mis on tuntud oma vabade inimsuhete poolest.
Kes tahab rohkem lugeda internetist ära kustutatud Ott Lumi blogi sissekandeid, siis 90 koopiat neist asuvad aadressil:
http://www.isamaaliit.com/category/ott-lumi-blogi/
Kui te küsite, miks on vajalik interneti blogisid eraldi aadressile arhiveerida, siis vastus on lihtne. Niikaua kui ainuke originaal asub autori kontrolli all oleval pinnal võib ta selle ka kustutada ja kogu maailm jääks sellest siis ilma. Praegusel juhul on vähemalt tekstidest koopia säilinud ka teisel aadressil, mida Ott Lumi kustutama ei pääse aga pildid on maailma jaoks jäädavalt kadunud. Muidugi on väike võimalus, et neist on mul ka koopia talletatud aga igal juhul ei ole see veel avalikkusele kättesaadavas rubriigis.
Ainus võimalus poliitikas tegutsejaid vastutama panna ja oma sõnade järgi käituma sundida ongi nende väljaütlemisi jäädvustada ja vajadusel neile osutada, sest muidu võivad nad selle ebatõeseks kuulutada ja hakata vastu vaidlema.
Mind on hakanud huvitama, et kas Õnnepank kui projekt võiks olla samamoodi IRL-i inimeste algatus kui oli Minu Eesti projekt? Selle viimase nimeline Minu Eesti MTÜ kuulus Pärnus tegutsevale volikogu IRL-i liikmele Raul Sarrandile, kaubamärk endisele Res Publica liikme Urmo Kübara juhitud MTÜ-le ja ettevõtmist rahastas 20 miljoniga KÜSK-i abil regionaalminister Siim-Valmar Kiisler, kes on ka ise IRL-i inimene.
Või äkki on kampaaniad “Ära löö last, vaid pepuseksi temaga”, õnnepank ja Minu Eesti kõik ühest ja samast reklaamifirmast? Sellest pedofiilia eest 10 aastaks vangi mõistetud Kaur Hansoni büroost, mis teatavasti tegi ka IRL-i 2007. valimiskampaaniat?