Raamatu ilmutanud blogija on OUT
Ma muidugi saan aru, et jõulude eel tahavad kõik kasumi jagamisest osa saada ja teevad siis oma blogidest ka raamatuid aga see on väga läbinähtav. Heaküll, juulikuus ilmuva raamatu üle ma ei ilguks, sest siis peab sõnumi müümiseks ka sisu olema. Enne rabi Jeesuse pühi on aga inimesed kõik justkui “kohustatud” midagi kinkima ja aastas pole teist sellist aega kui enne jõule, mil ostetakse halbu raamatuid kellelgi teisele lugemiseks. Enamasti vabandatakse seda parimate kavatsustega aga kehva raamatu kinkimine ei vabanda eelnevate kuude suhtlemisest hoidumist, helistamata või kirjutamata jätmist.
Toome mõned näited. Milana blogi avastasin ma enda jaoks ilmselt 2007. ja järgmise aasta olin üsna sage lugeja. Tõsi, ma ei kirjutanud sinna kommentaare. Isegi omajagu põnev oli sealt leitud “fänni” Roberti(?) tegevuse ja blogi jälgimine. See oli mingi Hispaanias elav ärikas, kellest ei saanudki aru, et kas oli tal rikas fantaasia või lihtsalt sorav jutt. Igatahes mõlemad neist kadusid lugemist väärivate loendist juba ammu enne käesolevat aastat. Esimene neist pigem liiga pikkade vahede ja teine, kes seda teab mis põhjustel.
Igatahes selle aasta lõpus on Milana või tema blogide tekstidest kirjutanud toimetaja raamatu. Mitu korda on EPL pannud ka selle lehekülje suurused reklaamid koos ühe alkoholi reklaamiga. Viimaseks tülgastuse piisaks oli aga foto EPL-is raamatu esitlusest, kus 5 sihvaka modelli vahel oli mingi väike jupats, ilmselt siis seesama Milana. See oli täielik OUT märk äriprojektile.
Milana foto Rene Suurkaev ja artikkel Nutikalt turule toodud chick-flick
Kui vaadata nüüd tema blogi, siis adblock leiab sealt 1 bänneri ja 2 “ads” ehk jällegi reklaami pilti. Kui ma tahaks lugeda mõnest modellist, siis pigem sellisest, keda võin alustada puhtalt lehelt.
Blogija poolt raamatu kirjutamine on ilmselt halastusprojekt neile kehvikutele, kes ei ole jõudnud endale arvutit osta ega tasuda interneti kuutasu eest. Pealegi on blogi kirjutamine ajakriitiline tegevus ehk siis seda kirjutatakse väga väikse ajalise nihkega ajas ega jäeta isegi mitte kuu aega hiljem avastamiseks, sest enamus neist sündmustest on selleks ajaks juba ajalooks saanud.
Samasse ritta võib veel panna Hundioru Nirti, kelle blogis välja paistev sõnavara sarnaneb range režiimiga erikooli kasvandikule ega paku mitte mingit emotsionaalset valgustumist. Ma üldse ei imesta, et tal on oma lugejaskond, sest peldiku seintele kirjutati juba Rooma impeeriumis mõtteid ja kindlasti oli ka neil oma lugejaskond (kelle aju erutus neist impulssidest). Labase lobaga naine pole aga kindlasti põnev lugemine. Epp Petrone kirjutas 11. detsembril: “Lõpuks on valmis ja poes saadaval ka Nirti esimene romaan “Ja anna meile andeks meie võlad…” Kohustuslik igale Nirti-fännile!” Nojah, enda tööde kiitmine on teadagi mis.
Lisaks:
Õhtulehe blogija Airi esitles raamatut – Õhtuleht
Raimo Ülavere: Oktoobri lõpus ilmub minu sulest (õigem oleks öelda näppude alt) raamat “Tagasi Mängu” alapealkirjaga “Kuidas coaching aitab sul tugevama juhina platsile tulla. Võitma.”. Raamatus olevad mitmed ideed ja mõtted ning peatükid said alguse ning tõuke just siit blogist.
Lisame siia väikse kiitusega vähemalt Aarne Toompark´i, kes jättis oma raamatu elektrooniliseks ja seega kõigile interneti kasutajatele vabalt lugemiseks. http://toompark.pri.ee/aarne/minu-raamat-on-valmis/
Lõpetuseks tuleb ära mainda Suss Inno ja Hiireke Irja*, kelle “Tüdrukute klubi” on küll suures osas välja mõeldud aga ilmselgelt kordab blogis punase joonena läbivat ja ära tuntavat joont Ingrid Tähismaa isikust.(* kirjastuse nimi on Suss ja Hiireke aga ilmselt leiab sarnasusi ka autori ja omanikuga).
Muidugi ei tasu ära unustada raamatu kirjutajate vankrile hüpanud Liis Lass´i panust “raamatute” tootmisse aga see on juba järgmine lugu. Börsil on ütlemine, et kui juuksur ja taksojuht hakkavad aktsiate hindadest rääkima, siis tuleb lähiajal suurem langus, sest väärtpaberid on sattunud asjaga mitte kursis olijate kätte ja turule on tekkinud mull. Samuti pumpasid blogijad oma tekstide massidele tiražeerimisega veelgi rohkem õhku juba niigi lõhkemise äärel olevale kirjastamise turule.
* Käesolev 2009. oli IN aasta. Täpsemalt siis innovatsiooni aasta. Selle vastandiks ongi OUT ehk elektroonilise meedia sisu viimine tagasi eelmise põlvkonna andmekandjale: raamatusse.
Mina ostsin Milana raamatu ja lugesin selle ka läbi. See on olnud üks parimaid raamatuid, mida lõppeval aastal olen lugenud. Ja uskuge mind, ma loen raamatuid. Lugedes seda päevikut/elulugu, saan ma autori soovist aru püsida anonüümsena. Tänan Milanat, kui Sa seda loed — ja soovin, et Sa kirjutaks veel! Viimase raamatu ainus puudus oli see, et sai liiga kiiresti läbi….
Las jääb igale tasemele oma lugemisvara. Kosutav on ju lugeda samal kõrgusel oleva inimese arvamusi jne. Blogimaailmas on üks seltskond, kes üksteist haibivad ja toetavad, ülejäänuid nõmedikeks pidades. Kas tasub samale tasemele laskuda?
Pingback: New entry! Virgo Kruuve ja Lenna Kuurmaa | Milana Raamat
* Käesolev 2009. oli IN aasta. Täpsemalt siis innovatsiooni aasta. Selle vastandiks ongi OUT ehk elektroonilise meedia sisu viimine tagasi eelmise põlvkonna andmekandjale: raamatusse.
heh, Kruve ei tea, et Milanast on vägagi innovatiivne iphone versioon. Lausa esimene ilukirjandus iphonel üldse. Ei tea, mis hapu tableti Kruve on ära söönud?!
– – –
Virgo tuletab meelde, et juba möödunud aastal tehti ka esimene reklaam mobiiltelefoni videona. See nägi välja nii, et mobiiliga filmiti video, pakiti telefon karpi, viidi kulleriga olulisele kliendile vaatamiseks (antud näiteks ajakirjanikule) ja mõni aeg hiljem tuli kuller seda jällegi tagasi küsima.
Sõnumi edastamiseks täiendavate kanalite kasutamine ei muuda seda kuidagi väärtuslikumaks!
Kust see minu tsitaat on võetud, see pole igatahes minu tsitaat, kontrolli oma allikaid :).
Meie kirjastuse twitteri puhul on nurgas öeldud, et säutsujaid on mitu.
Üldiselt arvan, et raamatuid ei saa jagada blogijate raamatuteks ja mitteblogijate raamatuteks… Aga sellegipoolest on huvitav ülevaade!
Epp Petrone (ja kavatsen Milana päevikud osta, pole veel jõudnud)