Reformierakondlane Andrei Andrejev tunnistas inimese 3 lasuga tapmist vaid osaliselt
Viru maakohtus 29. märtsil alanud protsessil tunnistas Ida-Virumaa Alajõe volikogu eksliige Andrei Andrejev end tapmises süüdi osaliselt.
Kogu ERR-i uudise jooksul ei selgunud, millise erakonna nimekirjas see Andrei Andrejev siis volikogusse sai. Pole ka üllatav, sest pärast väikest uurimist andmebaasides selgus, et ta oli Eesti Reformierakonnas.
Mis te arvate, kas ERR-i uudistes mainitakse tema erakondlikku kuuluvust? EI, veelkord ei.
Süüdistuse järgi tekkis purjus Andrejevil mullu 11. juunil kell 21.30 Sillamäel Kesk tänaval asuvas kaupluses tüli purjus 29-aastase Andreiga ning viimane andis volikogulasele otse müügisaalis peksa.
Kauplusest väljudes otsustas reformierakondlane Andrei Andrejev aga peksjat karistada ning tulistas ta oma seaduslikust revolvrist kolme lasuga surnuks.
Lisasin selles teises lõigus ka erakondliku viite, sest muidu tavatsevad ajakirjanikud seda teha ennekõike keskerakonna liikmete puhul.
ERR ehk Eesti Reformierakonna Ringhääling ei maininud inimese kolme lasuga mõrvanud Andrei Andrejevi erakondlikku kuulumist Reformierakonda
Kogu Marek Kuul´i tekst oli aga selline.
http://uudised.err.ee/index.php?06198805
Lisame siia juurde veel väljavõtte Vabariigi Valimiskomisjoni lehelt 2005. kohaliku omavalitsuse volikogude valimistest ja Ida-Virumaa Alajõe vallast, kus on Andrei Andrejevi erakondlik kuuluvus – Reformierakond.
Tavaliselt on Reformierakond oma mustade tegudega liikmed kiirkorras välja arvanud. Näiteks meenub vanuritelt asju ja kinnisvara välja petnud Liis Haavel (kirjutatud ka siin blogis, kasutage otsingut tekstide leidmiseks) ja Euroopa Liidu liikumise kassast ligi miljoni varastanud Anna-Maria Galojan.
Selle postitusega näitasin, et Eesti meedia vaikib maha Reformierakonda kuulujate mustad teod ja võimendab opositsiooni, seejuures eriti Keskerakonna, liikmete tegemisi. Näiteks Töötukassa juhi Meelis Paveli juhtum oli selle ehe näide. Igal aastal korraldatakse musti riigihankeid ehk need ei ole Riigihangete registri järgi isegi mitte fikseeritud, sest jäävad alla 300 000 krooni oste suurusjärgus 30 000 000 000 krooni ehk 30 miljardit krooni. See on umbes 1/3 riigi eelarvest.
Nimelt korraldati mullu kokku 5729 hanget, millest nö igati jälgitavaid hankeid oli vaid 1668. Ülejäänud hangete rahakasutusest ei ole avalikkusel kuigivõrd aimu.
Nimelt korraldati mullu hankeid 44,6 miljardi krooni eest. Seda summat võib meelevaldselt võrrelda näiteks sotsiaalministeeriumi eelmise aasta eelarvega.
Neist tervenisti 31-32 miljardit krooni on pime raha.Nende menetlusviiside puhul peab avalikkus, maksumaksja, SKP tegelik tootja hoolega vaeva nägema, enne, kui tal õnnestub sotti saada, kuidas ja kes hankel konkureerisid; millised olid nö kaotajate pakkumised või kes kuulusid näites hanke komisjoni ehk tegid lõpliku otsuse võitja osas.
Ja need on hanked, mis ületavad 10 000 euro piirmäära. Hangete kohta, mis jäävad alla 10 000eurose piirmäära, ei oma keegi tõepoolest vähimatki aimu. Nende kohta ei pea riigihangete ametile lihtsalt aruannet esitama. Ja Eesti olevat vaene riik.
http://www.ap3.ee/opinion/2010/02/27/ARVAMUS_Miljardid_haihtusid_ohe
Seega kui ametkond ostab kaupa või tellib teenust alla 10 ooo € ehk umbes 165 000 krooni jääva summa, siis ei pea ta isegi Riigihangete ametis oma ostust teatama. Rääkimata osalejatest, võitja valimise kriteeriumitest, kõrvale jäetud pakkumistest ja otsuse teinud ametnikest.
Ma näen siin ühte järjekordset lubadust loodavale parteile: Kõik avaliku sektori poolt makstud summad alates 10 000 kroonist ehk 625 € tuleb internetis avaldada: kuupäeva, müüja, ostja ja tehingu kirjeldusena. Kui selle juurde kuulus leping, siis ka selle koopia. See käiks ka tagasiulatuvalt aastani 2007. Muidugi raamatupidamise dokumente tuleb säilitada lausa 7 aastat aga asja ei maksa ka päris äärmusteni viia. Ilmselt saaks selleks tööks palgata ka mõnikümmend raamatupidajat ja andmetöötlejat. Iseasi, kas reformierakond ei laseks seda jälle põhja nagu juhtus kunagi justiitsministri kohal olnud Ken-Marti Vaher´i korruptsiooni mõõdikutega, mis lõpetasid Juhan Partsi juhitud valitsuse eksistentsi.