kRIMInaalselt madalad hinnad = tootjate kahjumid
Rimi üks reklaamlauseid kõlas: kRIMInaalselt madalad hinnad. Nüüd selgus selle sisu: tootjale surutakse peale sundleping, trahvitakse kauba pakendilt, kõik tööstused saavad Rimi poeketiga kahjumit, Rimi PR isik eitab töötamist ainsas kRIMInaalses poeketis. Selliselt võiks kokku võtta tänase Terevisiooni intervjuu Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna spetsialist Martin Vilen´iga.
Oma toodete kRIMInaalselt madalate hindadega poeketti müügile saamiseks tuleb nõustuda nende koostatud lepinguga ja see tähtajaks alla kirjutada. Kui teiste poekettidega on võimalik läbirääkimisi pidada, siis Rimi seda ei võimalda. Tsiteerin katkendeid intervjuust.
Rimi valmistab lepingu ette, saadab tootjale ja tootja lihtsalt kas kirjutab õigel ajal alla ja jätkab oma müümist kauplusteketis või ei kirjuta alla ja järgmine päev leiab kogu oma toodangu ukse tagant. Mingit vastaspoolega läbirääkimist hinnakujunduse osas ei toimu.
Väga paljude tootjate ja mitte ainult lihatööstuste tagasiside on olnud, et teiste poekettidega on võimalik läbirääkimisi pidada aga mitte kRIMInaalselt madalate hindadega tegutsejatega. Nende lepingud on juba ka algselt paremad ja nendega pole probleemi alla kirjutada.
Väga peened trikid on jaanipäeva või jõulede eel tootja välja viskamiseks, sest näiteks tema pakendis olev kogus erineb 20 protsendi võrra Rimi oodatavast. Seda tuleb mõista siis kauba kastile seatud kaalu erinevusena, mitte kogu partii kaalu erinevusena. Näiteks ei ole maasika karp mitte 500 g koos pakendiga, vaid 500 g + pakend ja selline erinevus on põhjuseks olnud terve partii tootjale tagasi saatmiseks. Taoline süsteem pakendiga kaalumisest rakendus 2007. ja paljud tootjad ei saanudki aru, miks neile saadeti tagasi kogu partii väitega, et kaaluerinevus oli rohkem kui 20 protsenti. Kuidas nad said koorma tonne arvestada 1/5 ulatuses ekslikult?
Lepingutes on sisse pandud, et 20 % tohib kauba kogus erineda. See ei oleks probleem kui see käiks kogu toodangu kohta ehk sa võid eksida 20 protsenti aga see kaalutakse ära kastipõhiselt ja lihtsalt ei ole võimalik mingit singitükki, ikka võid eksida ja tulemuseks on see, et ei lähe mitte see konkreetne singitükk tagasi, vaid terve veoautotäis, kus on tonnid kaupa.
Järgmine nädal leiad sa siis endalt trahviarve, kogu toodangu põhjal arvutatud, keskmiselt siis 30 protsenti kogu kauba maksumusest. Kui see oli kampaaniatoode, siis trahvisumma on 100 protsenti kauba maksumusest.
Enamus tootjaid saavadki iga nädal trahve. See lihtsalt käib Rimiga kauplemise juurde ja tootjad on sellega juba harjunud.
Urmas Vaino esitas ka küsimuse:
Kas allahindlus tehakse Rimi kasumi arvelt või teeb selle allahindluse tegelikult tootja?
Kui kõigepealt võetakse 30 protsenti neto hinnast, et üldse Rimi´sse saada, siis kampaania puhul võetakse veel 10-20 protsenti lisaks, et sa saaksid üldse kampaanias osaleda. Paljud ei julge kampaaniast ära öelda, sest see on jälle põhjus, et survestada, visata sind kas jaanipäeval või suvalisel hetkel välja.
Alates tänasest pidi olema kRIMInaalselt madalate hindade kauplustes müügil taas eestimaine liha ja selle ära võtmise eest Rimi ka vabandas, kuid seda tehti silmakirjalikult:
On trikiga vabandamine tarbija ees. Tööstuseid nöögitakse samamoodi edasi ja praegu paistab välja see niiöelda tarbija lepitusena aga tööstusele on see tegelikult veelgi hullem põnts. 1000 toodet võetakse hinnas alla ja kuna see on praegu kampaania korras, mitte lihtsalt hinna alandus, et siis… Kaaluerinevuse korral on trahvi summa tavalise 30 % asemel hoopis 100 % .
Milline on olukord teiste poekettidega äri tehes?
Meil on kujunenud Eesti turul selline olukord, kus kõigis teistes kauplusekettides saavad tööstused mingisuguse kasumi aga Rimi on selline, kellega kõik teenivad kahjumit. Kes maksab 100 tuhat, kes maksab 500 tuhat kuus peale. Põhimõtteliselt kingitakse.
Selline jube poekett on siis Rimi tootjate vaatepunktist.
Kui ma olin selle ära kuulanud, siis sain aru, et ostes kRIMInaalselt madala hinnaga Rimi tooteid, siis ma sooritangi kRIMInaalse teo eesti toidutööstuse ja selle töötajate suhtes. Sisuliselt on tootjad saanud iga kuu 100 tuhat või 500 tuhat peale maksta selle eest, et nende toodang oleks seal kauplustes esindatud. Tarbijale ei ole mingit probleemi selliselt välja pressitud hindadega toodete pealt ka väikest allahindlust pakkuda, sest trahvidena küsitakse ju tarnijalt tavaolukorras 30 protsenti toote hinnast või kampaaniatoote puhul lausa 100 protsenti (sa loovutad tasuta oma toodangu).
Võib ju nüüd küsida, et miks tööstused seda lasevad sündida? Vastus on väga lihtne. Neid mängitakse üksteise vastu välja, nendega käitutakse “jaga ja valitse” põhimõtte ning kokkuvõttes saavad nad kõik kahju. Paljud on ka pankrotistunud. Käesoleval aastal loodab Rimi säilitada oma majandustulemused ja mitte kahjumisse jääda. Nüüd on siis teada, milliste vahenditega seda saavutatakse.
Terevisioonis sai sõna ka Evelin Mägioja, kelle jutust tsiteerin järgnevat:
Ausalt öeldes olen seda juttu kuulates väga imestunud. Et kahjuks see ei ole päris nii kuidas meil läbirääkimisi tehakse ja ma ei saa päris täpselt aru, kus nagu kõik need väited põhinevad.
Ma ei tahaks uskuda, et on nüüd nii, et kõik teised on nagu väga head ja siis on üks väga-väga paha jaekaubanduskett, hoolimata kõigest on kõik seal oma kaupasid müüvad, enam-vähem, loomulikult ma ei ütle, et iga väike tootja nüüd tõesti kaupluses müügil on.
Mina usun, et pole tükil ajal kuulnud sedavõrd nõrka väidet seisukohale, et meie ei ole eksinud. Selleks tuuakse väide: “Ma ei tahaks uskuda, et on nüüd nii, et kõik teised on nagu väga head ja siis on üks väga-väga paha jaekaubanduskett”. Siin ei ole enam abi isegi mitte PR-inimese välja vahetamisest vaid tuleb tõestada, et lisaks eestimaiste toodete müümisele suudetakse tootjatele ka õiglast hinda maksta.
Ma vaatasin eilset Foorumi saadet. Seal oli Rimi ostudirektor Vaido Padumäe
Ta selgitas vahepealset kõrvalepõiget eesti toodete müügilt ära võtmisest ja loomulikult kahetses tarbijate meelepaha. Seal olid teda selle eest kiitmas IRL-i poliitik ja põllumajandusminister Helir Valdor Seeder ja Jaan Sõrra (Põllumeeste keskliidu aseesimees). Nemad olid muidugi tänulikud, et ühe kaupluseketi mõtlematu otsus tekitas tarbijates suure vaimustuse eestimaiste toodete järele. Möödunud kevadel olid IRL-il plakatid valimisteks, kus taldrikul oli eesti rahvariietes nukk ja selle all oli mingi slogan rahvustoidu kohta. Kahjuks ei leidnud ma hetkel sellest pilti.
Ma arvan, et Rimi vastu on käimas üks hästi korraldatud rünnak ja seda ei leevenda isegi mitte allahindluse kampaania alustamisega. Tarbijad võib isegi panna unustama lihaga juhtunut, ajalehed võib leheküljeliste reklaamide tellimise ja avaldamise ära osta, valitsuse võib olla meelepärane eesti toidu propageerimisega aga see tänane terevisioonis juhtunu näitab, et asjad ei ole kaugeltki lõppenud. Ma ei tea täpselt, kes seda kuu ajalist kampaaniat on manipuleerinud aga ilmselgelt on tegemist organisatsiooni kriisikommunikatsiooni proovile panemisega. Täna pidi tulema lepitus selle liha tagasi lubamisega ja selle asemel hoopis Terevisioonist rünnak. Olen ka varem kirjutanud, et Terevisioon on valitsuse parteide poole kaldu ja seal saavad sõna ministrid kuid antud juhul ei oskagi ma selles poliitilist tagamaad näha.
Igatahes mina kRIMInaalselt madalate hindadega tooteid enam ei himusta, sest neil on tootjate jaoks vere hind.
Kuula Terevisiooni intervjuud .mp3 failina
rimi_poe_hinnad_on_tootjatele_kahjumeid_tekitavad
[polldaddy poll=3057836]
Lisaks eile kirjeldatud muutustele parteimaastikul on ilmselt kauplusekettide vahel käimas ellujäämise võitlus. Mina oleksin eelistanud, et taoliste ahistavate tingimustega oleks kotitud välismaa tootjaid ja selle tänase info avaldamise valguses on isegi kuritegelik eestimaist toodet kRIMInaalselt madalate hindadega poest osta. See oli veel üks järjekordne näide, et Jaan Sõrra kõik ettevõtmised on läbikukkumised. Kunagi ta viis Brüsselisse moose suhkrutrahvi õigustamiseks (selle põhjustasid Res Publica ja Rahvaliidu ministrid Taavi Veskimägi, Tiit Tammsaar ja keegi oli veel), seejärel ühes poekettide piimasõjas osalemine (lubas sõnnikulaoturiga poe uksest virtsa sisse lasta ja rikkus toiduseadust tundmatu päritoluga valget piimale sarnanevat vedelikku jagades) ja nüüd see eestimaise liha tootjate eest seismine (tegelikult on töötlejatele kahjulik liha Rimis müüa, selle peavad maksma kinni tootjad).