Tööandja võtab õiguse EPL-is arvamust avaldada

Nii, ongi käes. Esimene juhtum, kus tõstatus Reformierakonna parteilise programmi kritiseerimise järel arvamuse avaldaja personaalküsimus ning see päädis siis tööandja poolse survega sõnavabaduse piiramiseks (kommenteerimise lõpetamiseks EPL-is).

Ma just hommikul mõtlesingi sellele eilsele vanemapalga artikli juures ilmunud Arras´e kommentaarile, mis oli Mart Ummelase suhtes sedavõrd otsekohene ja ründav, et mul jäi mulje, et nüüd võetakse Reformierakonna kappides välja A. Ansipi käsiraamat “kuidas noomida seltsimeest” ja “parteilise noomituse koostamise juhised” ning arvamuse avaldaja kutsutakse ülemuste juurde kabinetti, et siis talle parteiliste survevahenditega selgitada partei joonest kõrvale kaldumise ohtlikkust.

Eellugu oli selline:

Emastega ei tasu norida!

Selle lugemise järel aktiviseerus Reformierakonna liige Annika Arras, sündinud 13.12.1979, kuuluvus: Eesti Reformierakond, registisse kantud 02.04.2004, kes asus ründama arvamuse avaldajat läbi töökoha.

Ilmselt võeti kõne ERRi juhile Margus Allikmaale, kes on samuti Reformierakonnas, õigemini preservatiive propageerinud parteist kui vanemapalga ideed käisid välja 2003. ja üritasid läbi suruda Mõõdukad. Kuidas Reformierakond loobus preservatiivide partei ideaalidest ja hakkas järsku sünnitamist soosima, sellest kirjutasin juba eile.

Tulemus oligi siis selline, et kõrgepalgalistelt naistelt sünnitamise teenuse (vanemapalga) tellimise artikli juures avaldatud arvamus jätab edaspidi veel ühe kommenteerija kõrvale. Sellest ei oleks ju midagi olulist kui see oleks üks kümnete hulgas aga näiteks eile käiski arvamust avaldamas umbes tosin erinevat kommenteerijat ja seega on 1 kadumine märgatav kaotus.

Varsti ei julge enam keegi peale vabade meeste ja naiste seal sõna võtta, sest kõik avalikus teenistuses olijad kardavad töökoha, laenu või millegi kolmanda pärast. Käivad siis käsi rusikas tänaval ja pärast kahte pitsi julgevad kiruda, et elu on ikka täitsa perses. Kui ma panin isamaa lehe viitama bordellile (Jüri Mõisa Lily) ja isamaaliidu pepuvend Kaur Hansoni “Õnn ei ole rahas” tegevustega piltide lehele, siis hetkel ei ole mul ühtegi mõtet kuhu Reformierakonda võiks suunata. Aga küllap ma midagi välja mõtlen, sest Eesti majandusedu maha mänginud oravaid tuleb karistada.

EPL-il on viimane aeg teha midagi kommentaatoritelt sõnaõiguse äravõtmise vastu. See ei ole enam demokraatia kui Reformierakonna vanemapalga kritiseerimise peale aktiviseerub erakonna liige, hoiatab parteiliini kritiseerijat töökoha kaudu karistamise eest (KGB tegeles ka teisitimõtlejatega läbi töökohal vestlemas käimiste) ja siis näe imet, reformierakond aktiviseerubki töökohal. Põhiseaduse järgi on ka avalikus teenistuses olijal õigus sõna- ja arvamusvabadusele. Või kärpis A. Ansipi valitsus selle ka vahepeal ära, näiteks mõne teise seaduse sees, nagu tehti Tallinna valimisreformi soolise võrdõiguslikkuse sildi tagant?

Mina saan nüüd aru, miks inimesed kardavad oma nime all arvamust avaldada ja iga inimese kätel on ka rohkem sõrmi kui EPL-is päeva jooksul kommentaatoreid.
Ma ise kogesin ka seda, kus IRL-i kritiseerimisele järgnes personaalküsimuse tõstatamine ning mitte arutelu artiklis toodud info üle aga arvan, et vähemalt Jaanus Teder seda enam ei ürita või siis teeb seda edaspidi anonüümselt.

http://www.epl.ee/artikkel/577134&kommentaarid=0

See eelnev oli minu kommentaar artikli juurde. Mis nüüd edasi, teeks Ummelase toetuseks ka interneti kampaania, et ta ikka võiks EPL-is arvamust avaldada? Kas see ei tule talle näiteks hoopis kahjuks, sest sellega võimendame asja. Täpselt samamoodi saab minu arvates Voldemar Kuslap ja tema näpu ukse vahele jätmise juhtumi edasine kajastamine hoopis soovitule vastupidise efekti ehk sellest kuulnute hulk kasvab aga tema soov on ilmselt see võimalikult kiiresti unustada.