Veel üks ühikondlik kokkulepe: jätame lilled peenrasse
Leidsin EPL-ist artikli “Massimõrv lillepeenras” ja üleskutse, et edaspidi loobutakse lõikelillede kinkimisest. Käsi püsti naised, kes on nõus potililli vastu võtma. Ma muidugi mõistan, et artiklis kirjeldatud Botaanikaaia lillepeenra rüüstamised on kultuuritus aga päris teise äärmusse ka ei maksa laskuda, et ärme lilli lõikagi, las kasvavad peenras.
Pakun välja lepingu sõnastuse. Leping iseendaga: „Ma ei viska ega jäta oma prügi loodusesse maha. Ma ei vii oma olmeprügi metsa. Ma ei murra elusaid puid ega nende oksi. Ma ei nopi lilli, ma vaatan neid peenral, põllul või aasal. Ma soovitan seda lepingut kõigile, keda ma tean.”
Trüki see välja ja kirjuta alla. Muudame Eesti paremaks. Kusjuures tegema ei pea midagi – piisab sellest, kui ei tee.
http://www.epl.ee/artikkel/577313
Seega siis naised, kas tunnistate ka osalust lillepeenras toimuva massivõrva eest? Olgem ausad, meestel pole lilledega midagi teha, me kingime need ära – teile.
Meenub, et ühes filmis oli Adolfit kujutatud sellise õilishingena, kes ei talunud enda ümber isegi vaasi pandud lilli ja lasi need ära viia.
Mina ise ei ole eriti sage lillede kinkija. Õigemini peab siis olema midagi erakordsemat kui sünnipäev või mingi analoogne sündmus. Äkki peaks rohkem, ei tea aga seda tean küll, et närtsinud lilled on üks kurb vaatepilt. Mõelda, et millist vaeva läks selle õie kasvatamiseks ja müügiks ette valmistamisega ja siis ostjad ka virisevad veel nende üle ja võrdlevad imporditud lilledega. Oeh, ilmselt on lillemüüja elukutse emotsionaalselt raskemgi kui seda võiks arvata.
Need lilled olid veel 3 päeva tagasi ilusad aga kuumad ilmad on neile räsivalt mõjunud.