Priimägi tõlgendades on blogimine elitaarne tegevus

Juhtusin eile õhtul ETV pealt nägema saate “Pult” 2003. aasta ühe osa kordust ja seal esines Linnar Priimägi arvamustega kunsti, reklaaminduse ja turunduse suhtes. Tuli ka juttu elitaarsest ehk kõrgkultuurist ja massikultuurist. Mulle jäi eriti meelde tema määratlus massikultuurile, et “see on kõik paljundatud ja suurel hulgal koopiatena levitatud.” Tsitaat võis olla pikem aga mulle jäi see mõtte selliselt meelde. Tekitas minus sooja tunda, sest blogimine on ju selle järgi elitaarne, sest seda ei paljundata (autoritekstist eksisteerib maailmas 1 koopia, tavaolukorras) ega levitata suure hulga koopiatena. Ilmselt võib Priimägi praeguseks olla oma määratlust muutmas, sest seda öeldes ta ei osanud ette näha internetis blogi kirjutamise laialdast levikut ega sellega tegelejate suurt hulka. Tõsi, isegi 2010. aastal on blogijaid ilmselt 1 % kui mitte veelgi vähem kõigist interneti kasutajatest.

Igatahes sellised mõtted ja seosed tekkisid minul selle umbes 7 aasta taguse saate vaatamise peale. Palun siis ka mitte teisi elitaarse kunsti määratlusi mitte välja pakkuda ja lasta mul tunda rõõmu, et vähemalt sellest aspektist ma erinen interneti kasutajate massist, kes piirdub teiste tekstide lugemisega aga ise midagi ei kirjuta. See võib isegi hea olla, sest kui kõik hakkaksid kirjutama, siis ei oleks ilmselt aega teiste kirjutisi lugeda ja võiks ära kaduda selline väga oluline tagasiside kanal nagu kommentaarid. Ma sattusin mitmed kuud tagasi lugema ühte magistritööd blogi kirjutavatest poliitikutest ja seal oli üks võrdlemise ja hindamise kriteeriume samuti kommentaaride arv. See võiks olla üks mõõdik lugejate reaktsioonile, et kas neid see teema huvitab ja mida erinevat on nad autorist välja pakkunud.