Emased ründavad! Sääsed, noh.

Üritasin keskpäeval päikselise ja tuulise ilmaga natuke aias viibida aga langesin emaste rünnaku alla. Hoolimata pikkadest pükstest ja pikkade käistega fliisist, suutsid emased sääsed mind päris korralikult maitsta. Sihtmärgiks langesid põsk, lõug, kõrvalest, kael, kukal ja laup. Arvan, et mind söödi isegi lagipeast (seal langevad juuksed erinevates suundades ja “epitsenter” on siis hõredam). Võitlus polnud päris ühepoolne, sest pool tosinat suutsin kas sündmuskohal või õhus käega haarates laiaks pressida aga see oli siiski lootusetu vastupanu. Ma ei mäleta, et varasematel aastatel oleksid sääsed olnud nii vihased, et tulevad +20 kraadi, korralikult puulehti liigutava tuule ja eredalt särava päikesega inimest imema.

See konkreetne isend jäi pintsettide vahele toas ringi lennates. Ma eeldan, et ta on ka emane, sest küllap tuli inimese lõhna peale uksest käimisel või akna avamisel.

Mul on ka uudis, mis on märksa rõõmsam. Nägin aias väikseid tihase poegi, selliseid 2/3 suurusi tavalisest linnust ja nad vidistasid nii mõnusalt. Ma ei tea, kas nad olid pärit sealt minu pesakastist, sest sealt kostab ka veel hääli ja tihased justkui lendavad veel sinna aga igatahes pojad on kusagil juba pesast välja lennanud ja vanemad käivad neid oksapeal söötmas. Kui hakata meenutama blogis varem kirjutatud lugusid, siis umbes 8 päeva tagasi jõudsid sõjaväelased oma pesakastidega alles metsa. Ilmselgelt on nad kas pikatoimelised või siis mõtlevad juba 1 aasta ette, järgmisele pesitsusajale.

See oli selline väike pala, et lugeja saaks tõsiste teemade kõrval ka natuke puhata.