Virgo Kruve: kommentaarid 30. juuni

“Analüütik: pensioniea tõstmine kergendaks maksumaksja olukorda “

Loomulikult on pensioniea tõstmine see vahend, millega reguleeritakse laekuvate rahade jagunemist selleks õigust omajate vahel. Praegu on see tõstetud 63. pealt 65. peale aga on ära unustatud, et veel 1999. ehk kümnend tagasi oli ka meeste pensionile jäämise iga 61. ja naistel 58. ning selle pealt siis tõsteti võrdselt 63. peale.
Märksa ausam oleks öelda, et me tõstame iga kümne aasta tagant pensionile jäämise iga 2 aasta võrra, sest tööga hõivatuid juurde ei tule ning järjest suurem hulk elab pensionini välja. Kümnend tagasi oli minu aastakäigu meeste oodatav eluiga 62,5 ehk siis napilt alla uue kehtestatud piiri. Ei ole praegust prognoosi vaadanud aga arvan, et isegi praeguse 65. aastani välja venitamine oleks kõva saavutus. Näiteks Kalev Keskküla, Urmas Ott, Kalev Katus, Dan Põldroos, Gunnar Graps, Andres Bergmann, Tarmo Pihlap, Roobert Lepikson, Indrek Vanaselja, Hendrik Toompere olid need tuntud mehed, kellel jäi vähemalt 7, 10 või lausa 18 aastat pensionile saamisest puudu.
Eesti mees saab pensionile pärast surma
https://www.virgokruve.eu/2008/11/12/eesti-mees-saab-pensionile-para[…]surma/

*

“Remontija: samba elektrilahendus on põlve otsas valmis nokitsetud”

See praegune üritaja on nimekirjas siis kolmas. Riigihanke võitis Merko koos ühe teise firmaga ja maksuvõlgade pärast jäeti nad siis hiljem kõrvale.
Seda mälestusmärki on aastate jooksul läbi valskuse sinna rajatud ning sellest ei saagi midagi head tulla. 2005. avas Tõnis Palts (IRL) seal kõrgemal pool mäe nõlval kivi raidkirjaga „Siia rajatakse Vabaduse monument”. Kuid tunnustagem – ta rääkis siiski veel vabadusest ja monumendist, mis püstitatakse vabaduse auks.

Hiljem moondus kogu sündmus Vabadussõja tähistamiseks. Monumendi esmakordne avamine pidi olema 28. novembril 2008 ja see pidi tähistama terve aasta kestnud Eesti Vabariigi 90. aastapäeva ürituste pidulikku lõpetamist. Muide, ka neile suurüritustele (samuti nagu sambalegi) kulus üle 100 miljoni krooni. Tegelikult valmis objekt ligi seitse kuud hiljem – Võidupühaks.
Lisame siia sisse õnnistamise tosina papi poolt, kellest üks osutus pedofiiliks (Armeenia õigeusu preester) ja siis polegi imestada, et ehituse planeerimine ja teostus on olnud vigased. Lihtsalt see pidi olema suurejooneline rahvusluse propaganda koht, kedagi ei huvitanud selle kestvus ajas. Tähtis oli see saada valmis koos seriaaliga “Tuulepealne maa” (iga selle osa maksab 666 tuhat ehk 12 osa 8 miljoniga Lauri Vahtre (IRL) juhtimisel).

Sihtasutust Vabaduse Monument juhtinud Aivar Reivik (IRL) on samba avamisest saadik möödunud suvel taotlenud Kaitseministeeriumilt 73 447 krooni eraldamist, et sihtasutus likvideerida. Ta on põhjendanud seda töö lõpule jõudmisega. Õnneks teatas veel 2. juuni Eesti Päevaleht, et taotlus ei ole heakskiitu leidnud.

Mina sooviksin ehitamisega seotud paberite ja arvete arhiivi lükkamise asemel hoopis nende avaldamist sihtasutuse kodulehel, sest terve aasta kestnud jamad ja eriti nende kinnimätsimine ei näita mitte ainult puudulikku planeerimist ja ehitamist, vaid tekib õigustatud kahtlus rahade kõrvalepanekust.

Kuidas seda tõenäoliselt tehti? Pakun, et kalkulatsioonid võeti oma ala tippudelt ja öeldi, et asjaga on kiire ning hind ei ole probleem. Hiljem võeti nende asemele hoopis odavamad pakkujad, kuid maksti vaid natuke vähem. Neile makstud üle turu keskmise tasude sisse oli arvestatud ka näiteks sambaehitajate lisaraha. Seda kasutatakse siis Rahumägi, Antropovi ja Ojulandi kombel reklaamibüroo Droom sarnastes skeemides (tõsi küll, see viide käib teise võimuerakonna, Reformi pihta), kus osa poliitiku kandideerimiskampaania kuludest tasuvad äriühingud.

Sest miks muidu soovitakse sihtasutus Vabaduse Monument likvideerida, kui Vabadussõja võidusammas on kipakas ja Vabaduse monumenti ei ole silmapiirilgi. Valimised 2011. aasta märtsis lähenevad aga vääramatu kindlusega.

Vabadussõja võidusambaga juhtunu on näide parteilise propaganda tarbeks valminud rajatisest, millega seotud skandaalid heidavad kogu riigile rohkem halba varju kui kunagine Tõnismäe monument, mille tarbeks IRL-i algatusel tehti koguni eraldi seadus – keelatud rajatise seadus.

*

“Võlas siplejatelt võetakse kodu”

Võlgadega jäädakse hätta langenud või lausa kadunud sissetuleku tõttu. Tegemist ei ole ju sellega, et “laenu sain aga tagasi ei maksa”.
Need, kes võtavad laenu Kagu Invest, Lõunalaenud, BIG või mõne teise krediidiasutuse käest, millel ei ole pangalitsentsi, peaksid siis teadma, et neile antav raha on saadud kellegi teise kodu müügist või laenusumma intresside ja trahvide küsimisega mitmekordseks kasvatamisega. Majanduskriisi ajal käibki rikkuse suuremõõtmeline ümber jagamine, kus väikse võla pärast võetakse ära kordi suurem vara või keeldutakse ajapikendust andmast, et saaks asja sundmüügini viia.

“Raha ei haise,” ütles Rooma keiser Vespasianus oma isale, kui too küsis miks ta pani väljakäikudele (WC) maksud peale.

*

“Analoog-TV tiksub rõõmsalt lõputunde “

Artiklis on eksitav väide, et analooglevi lülitatakse täielikult välja. Seda jäävad edasi kasutama kaabelvõrgud (Starman, STV, jne) kuid välja lülitatakse õhu kaudu edastamine (Levira saatjad). Veel ei ole vist paika pandud, millal peavad kaabelvõrgud digisignaalile üle minema ja seeläbi tooma Eesti lähemale tasulisele televisioonile.

See praegune digi-tv üleminek on vajalik just nimelt selleks, et 1) vähendada saatjate kulu, kuid samal ajal tekitada üleminekuga seotud väljaminekud tarbijatele 2) muuta kasutuks VHS ja DVD salvestajad ehk piirata inimeste võimalusi saateid talletada ja hiljem vaadata 3) valmistada ette televisiooni litsentsitasude kehtestamiseks (Soomes on need olemas, Suurbritannia valimistel lubas Gordon Brown pensionäridele tasuta teleri vaatamise litsentse).

Need Eesti 5 kanalit on sellise tasemega, et kõlbavad vaid umbkeelsele vaatamiseks, kes pole kunagi ühtegi välismaist kanalit näinud ega tea seal pakutava sisu kõrgemat väärtust. Televisioonile on mõtet aega kulutada siis kui sellega ei kaasne peale maksmist.

Soome läks digitaalsele televisioonile üle suvel 2008. aga alles eile oli YLE uudis, et sealse tasulise televisiooni osakaal ei ole viimased 3-4 aastat enam kasvanud (ulatub 28 %-ni). Põhjusteks peetakse soomlase mitte osalemist vormel F1 sõitudel ja samuti majanduslangust:
http://yle.fi/uutiset/kotimaa/2010/06/maksu-tvn_suosio_jamahti_1786029.html
Paljudes teistes Euroopa riikides on tasu eest televisiooni pakkumine õnnestunud tänu mõnele populaarsele spordialale (näiteks jalgpall). Eesti peaks selles suhtes olema Soomele sarnasem ja võib eeldada, et ka meil Soome lahe lõunakaldal ei tõuse televisiooni eest peale maksjate arv üle 1/3. Starmani Zoom on olnud juba 3 aastat aga minu meelest monopolina ei ole neil edukalt läinud ja pole ka näha, et keegi oleks konkurentsi lähiajal pakkumas.

Samuti tuli eile info, et Soomes on seaduse järgi kohustus iga soovija varustada 1 megase interneti ühendusega. Milleks kulutada siis aega ühesuunalise infokanali (televisioon) peale kui saaksid interneti korral infot kahesuunaliselt vahetada: lugeda ajalehti, saata kirju, helistada sõpradele (skype) ning kasutada kümneid muid tegevusi, milleks televisioon lähiajal ei küündi. Isegi see 3D hype on vaid selleks, et maskeerida tehnoloogia jõudmist oma suremise lävele.
Jah, kusagil toodetakse veel vinüülplaate ja kellelgi on äkki veel kasutatav filmirull fotode tegemiseks ning kusagil neid ka ilmutatakse veel aga need on samamoodi digi-tehnoloogiatega asendatud. Samamoodi sureb televisioon koos digisignaali tulekuga. Igas digibox´is on ju väike protsessor signaali lahti kodeerimiseks ja seega on ta üks primitiivne arvuti vorm (ilma klaviatuuri, hiire, DVD-seadmeta), mille juhtimiseks on puldil vaid paarkümmend nuppu (funktsiooni). Olen veendunud, et 3-4 aasta perspektiivis on videopildi edastamine kolinud arvuti monitoridesse (mõned uuemad telerid on juba praegu interneti ühendusega) ja inimesed ei ole enam nõus istuma passiivselt ning programmi koostamise jätma kellelegi kaugel stuudios.