Jalgpallist ja punase ristiga briti rüütlitest

See pilt on eelmisest pühapäevast kui Suurbritannia fännid ootasid oma koondise mängu Saksamaaga. Loomulikult olid nad ülevas meeleolus. Nüüd teame tulemust 1:4 Saksamaa kasuks ja mul on selle üle hea meel.

Esiteks on see paras karistus rahvale, kes kargas koos hollandlastega kallale väiksele Islandi rahvale, sest olid ahnusest laenanud nende pankadele ning sealt oli raha edasi läinud ameerika võlabörsile. Selle asemel, et nõuda raha selle lõppkasutaja käest, hakati seda küsima edasi laenajalt. Omamoodi kättemaksu korraldas sellel kevadel ka see Islandi vulkaan kui sulges brittide ja suure osa Euroopa riikide lennuväljad. Pärast tuli välja, et hirmutamisega võidi üle reageerida ning pärast arvestamise meetodite kaasajastamist enam ohtu ei nähtud ja elu jätkas tavalises rütmis.

Teiseks on brittide kaotus neile paras, sest valisid riiki juhtima konservatiivid. Brown oli muidugi oma puudustega aga tema oli toime tulnud majanduskriisiga ning ei olnud asunud riigi eelarvet esimese asjana kärpima. Seda teevad aga cleggeronid (valitsusliidu juhid Nick Clegg + David Cameron) ning tulemuseks on majanduskriisi kesvtvuse venimine.

Kolmas põhjus aga on selles lugemata jäänud väravas. See on ikka eriti otsitud vabandus, et kui teist väravat oleks ka loetud, siis me oleksime ennast paremini tundnud. Ainukene vahe, et praegu lõite sakslastega võrreldes 1/4 väravaid, siis oleksite löönud 1/2 aga nad oleksid ka siis olnud teist poole paremad.

Üldiselt on minust see jalgpallihaigus mööda läinud ja ei ole selle jälgimise peale oma elu rohkem kulutanud kui vaid tulemuste ärakuulamine õhtustest uudistest.