inimesedmajanduspoliitika

Valgetele poliitikutele on 200 000 musta inimese surm tühine

Haiti maavärinat mäletate? Ei, tuletan siis meelde. Haiti on endiste neeger orjade riik Kariibi meres. Jaanuari maavärinas suri 200 tuhat, 300 tuhat sai vigastada ja üle miljoni kaotas kodu. Ometigi on lubatud abi saatnud vaid 4 riiki: Australia, Brasiilia, Eesti ja Norra. Nende poolt tuli kokku vaid 2 % kokku lubatud 4 miljardi $ suurusest abi paketist.

Venetsuela lubas 1 miljard dollarit abi aga ei ole midagi maksnud. Samamoodi ei ole laekunud USA lubatud 900 miljonit dollarit. Haiti abistamise fondi juhtiv endine USA president ja oraalkabineti ametnik Bill Clinton on majanduskriisist räsitud riikide käitumisest nördinud ja kavatseb lubaduse täitmisega viivitavate valitsustega ise ühendust võtta.

Eelnevad numbrid oli pärit MTV3 uudisest:
http://www.mtv3.fi/uutiset/ulkomaat.shtml/arkistot/ulkomaat/2010/07/1156454

Minu järeldus ja tõlgendus sellele, et 98 % lubatud rahadest ei ole abi vajajateni jõudnud on selline, et majanduskriis on piiranud riikide raha paigutamise võimalusi ja poole aasta eest sai emotsionaalse kaastunde põhjusel antud lubadusi, mida ei ole majanduslikult võimalik realiseerida.

Kui televisioon näitab maavärinas hävinud linnaosasid ja marodööritsemiseni langenud inimesi, siis peavad poliitikud üldsuse ees käituma kaastunnet ilmutavalt. Siin ei olegi tähtis, kas selleks on vahendeid ja võimalusi, lihtsalt tuleb neid abistamise lubadusi õhku loopida.

Kuid mitte kogu seda 98 % abirahade viibimist ei saa põhjendada nõrga majandusega. Pigem on siin asjaolu teksti alguses viidatud asjaolu, et Haiti on endiste neeger orjade riik. Miks peaks valgenahalised ehk europiidse rassiga riigid nende pärast pingutama? Kus on musta mandri riikide panused? Ah õigus, nemad seal Aafrikas harivad endiselt põldu kõpla ja lehmaga, mõnedel kehvematel on adra ees ka inimene. Pole siis imestada, et neil pole ka midagi väliskaubanduseks pakkuda ja üldine elatustase on isegi Eestist algelisem. Kuigi leidub mõningaid tsiviliseeritumaid piirkondi, siis neis ei tekki lisaraha sedavõrd suurel määral, et saaks seda abistamise projektideks kulutada. Kõik kulub omaenda inimeste vaesuse leevendamiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga