Naispoliitiku raske elu: ei mäleta kui palju mees on kodus
Taani opositsiooniliste sotsiaaldemokraatide juht Helle Thorning-Schmidt tunnistas “suurt lohakuse viga” ametnikele oma abikaasa kohta info andmisel. Nimelt esitas ta vastukäivaid andmeid sellest kui palju tema mees kodus elab.
Tulumaksu deklaratsiooni märkis ta mehe elukohana Šveitsi, kus maksumäär on 15 % Taani kuni 63 % asemel ja põhjendas seda abikaasa viibimisega vaid 33 nädalavahetusel temaga ühe katuse all. Kuid välismaalasest abikaasaga ühist kinnisvara soetades kirjutas naine ametnikele, et tema abikaasa viibib nende ühises kodus reedest kuni esmaspäevani ja nii igal nädalavahetusel ning seega on tal püsiv elukoht Taanis. Tema mees on muidu inglane aga Taani seaduste järgi ei saa välismaalane seal kinnisvara osta ja nii pidigi proua poliitik tõestama selles juhtumis, et tema abikaasa elab suurema osa ajast ikkagi Taanis.
Sellest ülalpool viidatud 3. augusti artiklis märgitakse veel, et ajalehe küsitluse järgi ei usu 56 % valijatest selles juhtumis lohakust ning järgmiste valimiste favoriidiks peetud poliitiku reitingutele on see tagasilöögiks. Samuti on poliitilised konkurendid näinud selles kriminaalasja koosseisu ja juhtumit uurib politsei. See sarnaneb maksudest hoidumisega.
Esiteks tekkib minul kahetsustunne, et elatakse visiitabielu kui uskuda I versiooni, sest Šveitsist tulla Taani on linnulennult vähemalt ~900 kilomeetrit (piirist-piirini). Muidugi on olemas tehnoloogia suhtlemise lihtsustamiseks aga see ei asenda ikkagi inimest.
Teise versiooni puhul oleks mees küll üle poole aja kodus, kuid seda ei saaks siiski poliitikule ideaalseks suhteks nimetada, mida ta võiks oma valijatele esitleda. Meenutagem kasvõi Eesti juhtumit kui Savisaared teatasid umbes 5 kuud pärast naise Brüsselisse tööle suundumist (detsembris 2010), et nad lahutavad abielu. Tõsi, meie riigis on opositsiooni juhiks mees ja nende kohta liikusid ka varem kuuldused, et koos hoiab neid midagi muud peale abielu sisuks peetava armastuse. Mina arvan, et neil oli umbes samasugune suhe nagu Hillary ja Bill Clintonil. Mõelge ise, Bill jäi Monica Lewinskyga “hullates” meediale hambusse ja Oraalkabineti paljastuste järel pääses napilt ametist tagandamisest, sest oli seda armuafääri salanud aga Hillary andestas talle. Hillary on praeguseks USA välisminister ja nende poliitiline karjäär ei saanud erilist tagasilööki. Ma arvan, et neil oli võimuabielu ehk suhet hoidsid Hillary ambitsioonid, sest USA-s peab poliitikul olema musterperekond (abikaasa, lapsed, koer) või american dream (ameerika unistus). Hillary teadis, et lahutus vähendab tema võimalusi valijate soosinguks (naispoliitikule ei andestata abielu ebaõnnestumist aga meeste mitmed abielud ei too probleeme) ja teist samaväärset meest on raske leida. Pealegi, see andestamine muutis Billi sedavõrd kuulekaks, et tänutundest tegi ta oma naisele kampaaniaid senaatori kui presidendi valimistel nii innukalt, et jooksis jalad rakku.
Ilmselt Bill tänab jumalat või naist, et samal ajal juhtus Euroopas olema Kosovos konflikt serblaste ja albaanlaste vahel ning temal oli võimalik alustada ühte lühikest ja edukat sõjakampaaniat. Kui NATO lennukid pommitasid ja ründasid õhust maismaa sihtmärke, siis polnud ka erilisi kaotusi, mis oleksid selle ebapopulaarseks teinud. Mäletan, et kuulus Stealth F117 või U2 pommitaja lasti puruks ja mõnikümmend lendurit veel kukkus koos tehnikaga alla aga see oli ikkagi vähene kaotus. Võrreldes näiteks Georg Bushi algatatud sõdadega kui ainuüksi Iraagis on surnud vähemalt 3000 USA sõdurit. Seda on rohkem kui WTC tornide ~2800 surnut.
Kuid tulles veel Savisaarte juurde tagasi, siis ei saa ma kirjutamata jätta oma seisukohta, et see perekond jättis osa abielulahutuse kuludest maksumaksja kanda. Antud juhul pole siis eriti oluline, et millise osa Hundisilma talust saab Vilja kui selle asemel on talle antud 5 aastase tähtajaga kõrgepalgaline tööleping Euroopa Parlamendis. Edgari poolt vaadates muidugi kaval käik kui ühisvara jagamise asemel sai osa sellest kompenseerida läbi töökoha korraldamise. Mis võiks olla veel parem kaasavara kui töökoht Brüsselis, et tulla Eestisse presidendiks (olen veendunud, et 2011. presidend valitakse Ilvese ja 6 Brüsseli saadiku seast) või teha hüpe Euroopa teistesse struktuuridesse.