Palgatööline on süüdi suures tööpuuduses? Ärge kahelge Oleg Grossi sõnades, sest tal on relvaluba
Selle nädala jahmatavaim avaldus tuli Lääne-Virumaa ettevõtja Oleg Grossi suust. Grossidega ei ole ohutu vaielda, sest umbes 1996. aastal oskas tema poeg Georg juba päästikule vajutada kui oli eakaaslase kirbule võtnud. Tõsi, tookord kirjeldas meedia seda kui “ärimehe lohakusest tingitud tulirelva sattumist alaealise kätte” aga ega see eriti tulemust ei muutnud.
Nii võisimegi EPL-i sõsarlehest Ärileht 11. augustil lugeda, et praegused töötud on ise oma olukorras süüdi. Eesti majanduskriisi põhjuseks on töövõtjad, kelle seast 150 000 kuni 200 000 lihtsalt istuvad kodus ega huvitu näljapalga eest töötamisest. Sisuliselt on neil valida, kas 3400 krooni umbes 160 töötunni eest või 1000 krooni sotsiaalraha 0 tunni töö eest. Ja muidugi kirume neid, kes väärtustavad oma taastumatut vara ehk siis aega ning ei lähe tööle.
“Inimestel lõpeb abiraha ära, neil kaob tööharjumus ära… Ma ei näe, et olukord paremaks läheb. Võib-olla ei mõju mu mainele see jutt hästi, aga liigne abistamine töötuse ajal on inimesele minu meelest karuteene. Inimene võtab oma abiraha ja kui uus tööpakkumine on nõrgem, siis ta ei lähegi tööle. Istub ja võõrdub tööst.”
http://www.epl.ee/artikkel/581626
Mis puudutab neid jutte, et töötuse tase on kõrge aga kedagi ei ole ikkagi tööle võtta, siis äkki on küsimus selles, et meil pole vastava haridusega inimesi lihtsalt koolitatud. Kui 10 aastat tagasi sai väga paljudes kohtades veel ilma arvutita läbi, siis nüüd on arvuti alates metseveo traktorist, kombainist, teehöövlist kuni tootmisliinini välja. Piltlikult öeldes, töötajad oskavad küll teatud nuppudele vajutada ja seda õiges järjekorras aga neil puudub laiem tehnoloogia mõistmine. Kui süttib mõni mitte tavapärane tuli, siis on paanika majas. Näiteks samamoodi suudab Taleban Stinger raketi päästikule vajutada ja selle õigesti välja sihtida aga ta ei suuda kunagi (lähema sajandi jooksul) seda tehnoloogiat ise valmistada ega sellele midagi lisada.
Minu meelest on ebaõiglane, et tööandja süüdistab majanduskriisis töövõtjaid. Peasüüdlane on ikkagi pangandus, kes pumpas süüdimatult Eesti laenuraha täis, et garanteerida omale kasumid mitmeks järgmiseks kümnendiks.
Kuid miks Äripäev selliseid artikleid üllitab? Neil on raske ignoreerida töötuse teemat aga neil on võimalus suunata selle teemalist arutelu. Seega pannakse inimesed vaidlema, kas äkki võiks veelgi kärpida sotsiaaltoetuste osa. Mis sellest, et Eesti riigi eelarvest moodustab see sektor 12 protsendi ringis ja Euroopa Liidu edukates riikides 21 protsenti ringis. See oli veel üks näide konservatiivsest IRL-i mõtteviisist, sest majandusminister Juhan Parts ei juhi ühtegi protsessi majanduses.