Testi ennast, kas oled Facebooki haiglaslik eneseimetleja
Facebooki kasutaja käitumine osutab nartsissistile kui ta uuendab tihedalt oma profiili, kirjutab enda seinale rohkelt sissekandeid või teeb seksikaid pilte. Samuti šokeerivalt suur arv sõpru, sest nartsissist keskendub kvantiteedile ja mitte kvaliteedile.
Ekspertide sõnul ei ole sotsiaalsed võrgustikud süüdi nartsissismis, vaid nad kõigest peegeldavad seda. Facebook, Twitter või üksõik milline teine suhtlusvõrk kõigest rahuldab praeguste noorte enesekeskset maailmapilti.
Väike hulk eneseimetlust võib lühiajaliselt olla isegi kasuks aga neil on raske luua kestvaid suhteid. Nad teevad haiget inimestele enda lähedal ning pikas perspektiivis ka endale. Nad kasutavad inimsuhteid populaarse ja edukana näimiseks ning otsivad ilusaid ja kõrge staatusega partnereid.
Mina olen tavaelus kohanud ühte nartsissisti (rääkis sellest haigusest aastaid hiljem), kelle puhul pidasin ainsaks imelikuks asjaks juuksegeeli topsi käepärast hoidmist ja kasutamist (ta oli mees). Seda, et naissekretär kirjutas tema telefoninumbri ette nime asemel Hurmur, pidasin ma lihtsalt naiselikuks õhkamiseks. Kui ta nüüd aastaid hiljem rääkis, mida see nartsissismi haigus ja ravi olid endaga kaasa toonud, siis sain ka mina teada, et see pole vaid enda peeglist imetlemine või tähelepanu otsimine. Tema naine ja laps ei suutnud sellega koos elada ning nad olid lahku läinud.
Kanadas tehtud 100 Facebooki kasutaja uuringust saab ülevaadet lugeda sellelt lehelt:
http://www.cnbc.com/id/38879801
Uuringu detailsem kirjeldus ja andmed:
http://www.liebertonline.com/doi/full/10.1089/cyber.2009.0257
40 küsimusega võid ennast testida, kas elad Facebookis välja oma haiglaslikku eneseimetlust, saad teha siin (inglise keeles).
http://mygloss.com/geek/2010/08/25/are-you-a-facebook-narcissist-take-the-quiz/
Ma mõtlesin algul selle testi küsimused eesti keelde tõlkida aga siis loobusin, sest mul pole selle järgi vajadust, et peaksin ennast kontrollima ja loodetavasti lugejad on võõrkeelte oskajad. Facebooki kontot mul pole (õigemini, seal pole pilti, ühtegi sissekannet ja sõpru on umbes 3), Twitterit kasutan minimaalselt, samuti teisi suhtlusvõrgustikke ning portaale ja minu pilti veebis kohata on ülimalt raske. Minu kõigile virtuaalsetele sõpradele kättesaadavaid pilte on vaid mõned, täielikud seksikuse eksponeerimise vastandid ja pigem halvasti äratuntavad (suurim portree on tikutopsi suurune). Seda blogi olen siin kirjutanud juba üle 2 aasta ja pole endast ühtegi pilti avaldanud. Pealegi, soovin võimalikult vähe oma pildi levimist ja võimalust tänaval ära tundmiseks, et liikuda endiselt ühena rahva seas. Tuntus võib olla ju meeldiv, kuid samavõrd on inimeste jälgivad pilgud ka koormavaks.