Kuhu on arenenud Delfi aastaks 2015?

Teen mõned ennustused, kui soovite siis viisaastaku plaani, Ekspress Gruppi kuuluvale interneti meediale.

1) Eesti Päevaleht on lõpetanud ilmumise internetis ja temast on saanud Delfi alamleht, kus kirjutatakse artikleid päevakajalistel teemadel. Tegemist on originaalmaterjaliga, mitte mujalt kokku kopeeritud tekstidega.

2) Delfi on omale palganud toimetajad, kes peavad hoidma delfi debiilikuid muudel lehtede klikkimise eest. Selle võib kokku võtta kui “meedia kopeerib mujal avaldatud info ühte kohta kokku” ja selle valik tuleneb nende (toimetajate) maailmapildist.

Näiteks 2010. aastal hakkasid nad avaldama Eesti Loto populaarsemate Viking Lotto ja Bingo loto tulemusi.

See oli kaader nende uudisvoost märksõna bingo peale. Loto avaldamine algas märtsis 2010, sest meeleheitel töötud loodavad viimases hädas lotoõnnele ning Delfi on kohal, et nõudlust rahuldada. Delfi külastaja vaimne võimekus ei küündi aadressi www.eestiloto.ee meeles pidamise või veelgi vähem brauseris sisestamiseni. Selle pärast tuuakse tulemused talle harjumuspärasele lehele.

Varem oli neil eksperiment teha nädala kohta ülevaade blogide hulgas kirjutatust aga see suri üsna kiiresti välja. Õigemini tehti mõned kirjutised juunis 2009, seejärel oktoobris ja detsembri lõpus ning märtsis 2010.

Seejuures leidsin, et vähemalt 3 neist sissekannetest sisaldasid linki minu blogile või mõnele seotud lehele. Samuti on näha, et ühe kuupäeva ja ajaga sissekanded on saanud erivaid pealkirju. Eriti huvitav oli 3.03.2010 pealkirja metamorfoos: BLOGID: Kristina hõbe tegi rõõmu ka blogides -> BLOGID: Olümpiasuusatajatel jäi aega ka blogida -> BLOGID: Tõrvatilk vahtrasiirupis ehk olümpia varjukülg -> BLOGID: Tõrv vahtrasiirupis ehk olümpia varjukülg.

3) Nad üritavad endiselt teha massimeediat ega pole aru saanud suundumusest isikustatud meediale (sotsiaalmeedia, uudise allikad on üksikud inimesed, mitte organisatsioonid). Nende lugeja ongi karjainstinktiga inimene, kes tahab samastuda massiga, keskmise inimesega. Kasutavad endiselt kümnete lehekülgede pikkust esilehte, kus on toodud välja pealkirjad suurte tähtedega ja suured pildid. Kujundus muutub iga kvartali järel!

4) Ära on kadunud bännerid ja nende asemel avaldatakse tasutud tekste (reklaamartikleid). Põhjus oli inimeste pimedus bänneritele ja 1 % klikkijate hulk ei ole kooskõlas nende küsitava hinnaga ehk ettevõtjad lihtsalt ei tellinud ebaefektiivset reklaami.

5) Märgatav osa tuludest tuleb läbi mõne toote või teenuse edendamise, saadakse näiteks osa müügitulust. Kui praegu on neil lepingud mõne konkreetse kaubagrupi müümiseks väheste kaupmeestega, siis tulevikus on neil leping näiteks paarikümnega ning ostja saab nende seast valida ja tänu “delfist tulemisele” saab siis ka teatud soodustusi (tasuta transpordi, allahindlus ostu summalt või esemete arvult, jne).

6) Delfi portaali on lisandunud televisiooni funktsioonid. See tähendab, et kõigi telekanalite saated ja uudised on nende kaudu saadaval hilisemaks vaatamiseks. Youtube alustas tegevust 2005. aastal. Delfi on 2010. algusest olnud TV3 eetris uudiste järel oma videolõikudega. See pidi ilmselt olema Viasati kontserniga vastastikku kasulik koostöö: TV3 saab saateid ning Delfi kajastada oma infot ning leida võimalikke uusi interneti saanud inimesi.

Juba varem on delfi käivitanud oma interneti televisiooni, kus intervjueeritakse mõnda inimest või kajastatakse sündmust aga see pole enam lisa, vaid peamine valdkond (eraldi tekstilisest portaalist).

Inimesed ei huvitu enam traditsioonilisest televisioonist, kus telejaam paneb paika saadete edastamise alguse ja reklaamipausid ning inimese roll on passiivselt seda vaadata. Inimesed on õppinud sellest mööda hiilima läbi saadete salvestamise ja hilisema järelvaatamise. Võimalik on ka ilma reklaamita televisioon, millel on litsentsitasu liitumise eest (klubikaart) ning näiteks seriaalide, märulifilmide, seebikate ja muude valdkonna põhiste tele-serverite eksisteerimine, milles olevat sisu saab siis arvuti vahendusel vaadata (skype laadne eriprogramm).

7) Võimalik on ka stagnatsioon ehk eelnevalt kirjeldatud uuendused ei ole aset leidnud ning endiselt moodustab suure osa teiste väljaannete teemade kopeerimine. See sõltub lugejate enamuse maitsest. Mingi kõhutunne ütleb, et pigem on need kollasemad ja allapoole vööd ehk vähe informatiivsed ning lihtsalt inimeste aega surnuks löövad kajastused kui kedagi tegelikult targemaks tegevat. See on ligilähedane rämpstoidule, kus on palju kaloreid ja saab täis kõhu tunde aga samas sellise toiduga eriti tervena ei ela.

8) Kõige eelneva teeb olematuks Mega.ee internetiportaali saatuse kordumine (see oli aastal 2000. veel üks esikolmiku lehtedest) ehk tegelikult on delfi suletud aastaks 2015.

8.1) sulgemise põhjuseks sai liiga suur kontserni võlakoormus. Eesti taastumisele majanduskriisist kulus 4 aastat ehk 2012 aastani (muude riikide kogemus, kus on lõhkenud odava laenuraha toidetud kinnisvara mull). Vahepeal oli jätkunud trükimeedia langus (viimati trükireklaamil -40 % ja digitaalse meedia reklaam on 56 % kogu turust.), keegi ei huvitunud enam Ekspress Grupi aktsiatest võlgade kattena ning tulemuseks oligi pankrott.

7.2) Sulgemise põhjuseks oli teiste meediakontsernide strateegiale reageerimine ja oma sisu jagamine erinevateks portaalideks. Näiteks pluss.postimees.ee tasulise lehe artiklitega, postimees.ee interneti artiklid, e24.ee majandus, elu24.ee suhted, tarbija.ee ostusoovitused ning lisaks maakondliku suunitlusega lehed. See on sama näide kui plaadipoes olid füüsiliselt kohal populaarsemad artistid ja esinejad. Interneti poes aga tähendas, et võisid lattu võtta ka 50 plaati mõne väikse inimgrupi seas tuntud esinejat ja tulemuseks oli kümnete tuhandete nimetusteni küündivad nimekirjad. See omakorda tõmbas ostjaid ligi, sest nii suure hulga seast peab ju igaüks ometigi meelepärase leidma. Delfi jaoks tähendab see kadumist ning eraldi Päevalehe, Ekspressi, Maalehe, Ärilehe ja võimalike uute nišši täitvate väljaannete tulekut.

Need olid minu tänasel päikselisel päeval tehtud võimalikud arengusuunad äriportaalile delfi, mis on veel Eestis valdkonna liider.

Ma olen ära näinud kui ajalehtede artiklid muutusid lugejatele kommenteeritavaks, kuidas võidukäiku tegi erinevatest kohtadest sisu kokku kopeerimine (delfi mudel, mis praegu on vähenemas) ja ilmselt näen ka seda kui inimesed loobuvad massimeediast hoopis isikupärasema meedia kasuks. Ma valin toimetuse peale surutud autorite asemel hoopis sellised, keda meeldivad mulle järjepidevaks lugemiseks. Selle tulemuseks ongi massimeedia asendumine sotsiaalse meediaga. Päeva ei alustata mitte ühel aadressil (delfi, mõni päevaleht, mõni portaal), vaid sirvin läbi näiteks paarikümne huvi pakkuva isiku blogid või kodulehed uudisvoo vahendusel.

Loodetavasti on see blogi eksisteeriv 2015. aastal ja saan teha kokkuvõtte oma ennustustest. Igaks juhuks mainin, et väga palju vaeva ma selle praeguse teksti koostamisele ei kulutanud, sest tuleviku ennustamine on Eestis isegi 6 kuu perspektiivis võimatu (näide käibemaksu tõstmisega nädala jooksul).