Kes hakkab seisma Jüri Pihli asemel Edgar Savisaare selja taga?
Esmalt õnnitlen sotsiaaldemokraate uue esimehe puhul. Saadud häälte arv näitab siiski mingil määral jõujooni erakonnas. Samas oleks üsna võimatu olnud ka teistsugust tulemust saada kui kogu meedia elas kaasa vaid Mikserile (näiteks neljapäeval 23 minutit TV3 eetrit Mihkel Raua saates. Postimehe ja ERR-i positiivsed kajastused, jne.)
Küll aga ei oleks mina oodanud, et Pihl osutub piripilliks-kaotajaks. Ma mõtlen seda abilinnapea kohalt lahkumise otsust. Heaküll, esimeheks ei saanud aga see polnud seotud abilinnapea kohaga. Pealegi, ilma selleta kaob ta nüüd ju täiesti pildilt ära. Või on tal mõni teine ametikoht kohe paistmas? Pealegi sai ta selles praeguses kõik vead ajada Keskerakonna kraesse.
Meenutab mulle Mõõdukaid 2002. kohalike valimiste järel. Tookord lahkus erakonna esimehe kohalt Toomas Hendrik Ilves pärast Tallinnas volikogust välja jäämist ja üleüldse kehva valimistulemust. Nüüd vahetasite ise esimeest ja ma ei arva, et võiksite 6. märtsil parema tulemuse saada kui 2003. Õigemini saate kehvema tulemuse kui 2007. aga kui palju täpselt, seda veel ei oleta, peaksin natuke rohkem taustainfot vaatama.
Kurb kui erakond teeb ise häälte kaotamiseks rohkem kui tema konkurendid skandaalikesi tekitades.
Ma tean Sven Mikserit üsna hästi KE ajast aga erakonna esimeheks on temas liiga vähe loomingulisust (karismat samuti). Tema oli selle sõpruskonna valik, kes tahab ka 2011. aastal pidada valitsuskõnelusi koos IRL-i ja Reformierakonnaga. Viimaste uudiste valguses ei pruugi neil aga kolmandat jõudu enam vaja ollagi.
Selle eelneva kirjutasin Jaak Juske blogisse kommentaariks. Pärast seda aga hakkasin mõtlema, et Jüri Pihl oli omamoodi ka Keskerakonna tagala valvur. Abilinnapeana hoidis ta ära ametnike võimalikke poliitilisi miine. Üheks selliseks miiniks millel lasti plahvatada oli näiteks Kalamaja parkimine. Selleks ei pea olema pommiekspert ega politoloog, et näha selles juhtumis laarikute kõrvu, kes siis Riigikogu liikmete Liisa-Ly Pakosta ja Andres Herkeli sõnade läbi hakkasid otsust ründama. Nende poolt oleks see olnud ka hooletu jätta taoline võimalus kritiseerimiseks kasutamata.
Mulle öeldi täna, et nüüd kui Mikser sai SDE esimeheks, siis võiksin ka selle erakonnaga liituda. Tõsi, ühel vähestest minust tehtud piltidele oleme koos jäänud (mingi KE üritus, kus ma pildistasin ja ta istus seal kõrval) aga olen mõelnud, et uuesti astun vaid sellisesse erakonda, mis on loodud pärast minu Keskerakonnast lahkumist. Siis ei saa keegi öelda, et näed, olid ühes erakonnas ja läksid teise (nagu parteijooksik), sest seda võimalikku uut erakonda lihtsalt ei eksisteerinudki väljaastumise ajal.
Igatahes Jüri Pihl osutus väga madala valuläviga poliitikuks, sest esimese tagasilöögi korral kippus põletama ka oma kindlust (abilinnapea kabinetti). Oleks võinud ennast selles kindlustada ja anda tuld nii Toompea pihta (mõeldes 6. märtsi valimistele) kui umbes 90 kraadi Narva mnt suunas, sinna SDE peakontorisse Ahtri tänaval, kuhu nüüd kolis sisse mikserdatud meeskond ja nende nukujuhid (Nestor, Lauristin, Veidemann, Saar, Saks, jne).