Vanuri kasutamisest reklaamis
Rämpstoidu retsept on lihtne: odavad koostisained, palju soola, rasva ja suhkrut ning hästi tehtud reklaam turunduseks. Pärast seda ei loetagi enam pakendilt, millest toode koosneb ja raha tuleb mühinal.
Minule tegelikult ei meeldi, et sellise rämpstoidu reklaamis tehakse vanurile haiget. Seda vaid eesmärgiga näidata, et toit on noortepärane. Kui seda sööd, siis jõuad nagu 20 aastane aga kui sa ei tarbi, siis oled 75+ vanuses ja iga kukkumisega võid mõne luu katki murda. Üldiselt võiksid firmad teadvustada reklaamides, et eksisteerivad ka vanemad inimesed ja mitte vaid noored. Muidu arvamegi, et kõik naised võiksid välja näha sellise vanust peitva (iginoorusliku) välimusega nagu Madonna. Selle viimase kohta kuulsin eriti teravat märkust ühes Sky saates, kus saadet juhtinud mees imestas Madonna suurepärase (loe: noorusliku) välimuse üle ja siis stuudiosse kutsutud ajakirjanikest üks naine torkas vahele, et “teda on selle juures aidatud”. Muidugi on Madonna saanud palju abi oma ala parimatelt ekspertidelt aga seda märkas ja meenutas naine. Mees vaatas teda ikka imetlusega ja mõtles, et kui ilus naine (isegi 52 aastaselt).
Mina näen siin kahte märksõna: kadedus ja kompliment. Kadedus siis naiselikus tähenduses, kus naine märkab ja meenutab mehele ilmseid asju (detaile). Kompliment aga selles mõttes, et (tavaline) mees ei kiida enamasti naise meiki, soengut, kingi, seelikut või ehteid, sest neist asjadest me eriti palju ei tea ja selle tõttu ei oma ka võrdluspunkti. Kuidas me saaksimegi sadade toodete seast seda konkreetsel juhul kasutatud asja teada või kiita kui meil puudub kokkupuude nendega? Kui mitut meikimisest, kingadest või käekotist teadlikku meest te tunnete? Mina oma subjektiivse maitse järgi oskan öelda vaid seda, et kas üldpilt meeldib või mitte aga ärge oodake, et ma hakkan kiitma mõnda üksikut detaili. See tähendas siis seda, et mehed märkavad naise ilu (eelneva näite sarnaselt kiidame Madonnat) aga me jääme hätta üksikasjade kirjeldamisel. Samuti oleme vähese jutuga ja see, et me naise välimust sõnades ei kiida, ei tähenda selle mitte märkamist, vaid meil läheb selle väljaütlemisega aega (mõnikord peame seda sama loomulikuks kui hingamist ja unustame seda igal korral aina jälle ja jälle üle korrata).
Reklaamid võiksid kujutada tõepärast olukorda ja neis tuleks kasutada tegelikke inimesi. Mitte selliseid, kes saavad rohkelt abi noorusliku välimuse säilitamiseks. Muidu jääb mulje, et koos selle kaotamisega polegi inimeses midagi säilinud või asemele tulnud. Ma sooviks mõelda, et koos kortsude ja hõredamate juustega saan ka midagi kompenseerivat asemele, näiteks suurema tarkuse ja elukogemuse.
Lõpetuseks siis uudis, et esmaspäeval oli Londoni metroos kahe naise vahel kätš ja üks lükkas teise läheneva rongi alla. Pealtnägijast meest hoidis kinni teo toime pannud 34 aastast naist ja ohvriks osutus naise riideid kandnud viiekümnendates aastates mees.
Eile hommikul olid sajad tööle tõttavad londonlased metroos tunnistajaiks kahe inimese tragöödiale, kui nägid pealt, kuidas naine oma sookaaslase perroonilt rongi ette tõukas. Uurimisel selgus, et hukkunuks oli tegelikult mees.
http://www.ohtuleht.ee/400045
Teadete järgi olid ohver ja ründaja tuttavad ning ilmselt polnud tegemist emotsionaalseks läinud aruteluga riietuse teemadel. Nagu näete, siis mees pani selga naiste riided aga sai ikkagi rongi alla tõugatud. Kes nüüd on nõrgem sugupool?