Inflatsiooni vastu aitab kunsti ostmine
Selle eelmise nädala uudise järel, et USA trükib juurde 600 triljonit dollarit paberraha, polnudki eriti üllatav tänane info, et oksjonil maksti Andy Warholi 1962. aasta õlimaali eest mitte ennustatud 14 miljonit €, vaid ligi 23 miljonit eurot. Kunst on teatavasti üks vahendeid raha väärtust pureva inflatsiooni vastu. Sellel on nii esteetiline väärtus kui ka tulevikus müümise võimalus. Muidugi, tegemist ei ole just likviidse varaga ehk seda ei saa kiiresti realiseerida ning selle turg on piiratud.
Teine vahend inflatsiooni vastu võiks olla meenemündid, millel on lisaks numismaatilisele väärtusele ka metalli väärtus. Seejuures investeerimiskulda mina ei soovita, sest see turg on praeguseks samavõrd õhku täis pumbatud kui oli 1999. aastal usk dot com fenomeni. Siis olid investorid mures kui mõni interneti firma ei suutnud piisavalt kiiresti kokku kogutud investeeringuid kulutada ehk “investeerida”. Mul on isegi üks mulliaegne raamat, kus räägitakse põnevatest teenustest kiipkaartide ja java vahendusel. Tänapäeval on cgi ja html asemel muidugi sql ja php aga need on juba asjatundjate omavahelised naljad.
Igatahes sularaha hoida pole eriti mõistlik, sest viimati oli inflatsioon vist üle 4 protsendi. Hoiuste eest makstakse umbes sama palju või isegi alla selle.
Päeva pluss on aga Soome raadiost kuuldud teade, et umbkeelsed inimesed, kes räägivad vaid ühte keelt, pidid altshaimeri tõppe jääma keskmiselt 5 aastat varem kui mitut keelt rääkida oskavad inimesed. Muidugi ei ole siin seost keelte õppimise ja haiguse saamise vahel, vaid ilmselt ühel juhul on aju rohkem treenitud ja selle tõttu suurema vastupanu võimega.