Iirimaa pankade võlad saavad maksumaksja omaks

Pankade kasumid erastati, nende kahjumid nüüd natsionaliseeritakse (riigistatakse) maksumaksjale. See pole enam kapitalism, vaid kapitalistlik kommunism, kus tulud on isiku omad aga kulud ühiskonna mure. Selliselt võib kirjeldada Iirimaa kava ülelaenanud panku päästa. Seda ei tehta riigi ega maksumaksja huvides vaid selle tõttu, et rahvusvaheline valuutaturg ootab sellist käitumist. Mina arvan, et neil pankadel peaks laskma ebaõnnestuda, las kaotavad raha sinna laenanud riigid ja hoiustajad. See oli nende risk, mida ei tohi edasi delegeerida kõigile praegustele ja ka tulevastele Iirimaa maksumaksjatele. Seejuures avaldab mulle muljet, et Bloomberg telekanalil jookseb endiselt reklaam Iirimaale investeerimise kasulikkusest.

Mul on meelde jäänud ka selline väide, et 2008. aastal riigistas konservatiiv Georg Bush rohkem panku finantskriisi käigus kui seda oli tehtud eelneva poole sajandi jooksul. Seega, konservatiivid pole sugugi ettevõtluse eest seisjad vaid hingelt on nad kommunistid, kes tahavad kahjumid kanda üle maksumaksjale. Nad räägivad, et “too big to fail” ehk liiga suur kukkumise lubamiseks aga ma olen erimeelt. Firmad peavadki surema, sest nad on virtuaalsed, inimesed peavad aga edasi elama. Kas keegi teab mis värvi silmadega on Swedbank või kui pikk on SEB või mis soost on Krediidipank? Loomulikult mitte, sest tegemist on meie – inimeste, poolt loodud mõttekonstruktsiooniga, et kapitali akumuleerimine firma/panga/börsi/väärtpaberite kaudu on oluline. Sugugi mitte. Meil on vaja ennekõike sööki ja peavarju ning muud rikkuse eest saadavad vidinad on teisejärgulised. Järelikult peaks laskma pankadel pankrotistuda ja selle päästmisraha asemel hoopis toitma inimesi, kasvõi töö kaotavaid pankureid.