Sissekanne number 441
See on käesoleva aasta 441. sissekanne ja üleüldse 1175. postitus. Eelmisel aastal kirjutasin ilusa ümmarguse numbri 555 sissekannet. Selleni jõudmiseks peaksin tegema siis 114 postitust, mis ei tundugi väga võimatu eesmärgina. See oleks keskmiselt 4 postitust päevas. Vaatame, palju ma selleks aega leian.
Ma pole tükil ajal enam teiste blogides käinud kommenteerimas ja loen neid ka varasemast vähem. Muidugi tulevad nende teavitused uudisvoo vahendusel ja äkki kunagi loen neid tagantjärgi. Sellega seoses on mul taoline tähelepanek, et linke blogis postitada on minus huvi tekitamiseks täiesti asjatu vaev, sest ma ei hakka huupi autori antud viiteid järgi vaatama kui ma ei tea, mida sealt oodata võib. Seega, Wild võiks võhemalt panna selgituse nende viidete juurde.
Mis mulle enda blogi juures heameelt valmistab on see, et loetavus on keskmiselt 125 külastust päevas ja see ei sõltu enam blog.tr.ee lehest, mille järgi ma pole enam isegi mitte 100 loetuma hulgas. Seejuures ei ole ma ise ennast maha võtnud, lihtsalt minu postitused ei torka seal enam silma ja ei kogu klikke, sest olen teinud vähem intrigeeriva pealkirja ja sisuga postitusi ning kirjutanud rohkem omale huvi pakkuvatest asjadest. Samas võib see tähendada, et mingi osa lugejatest on teadlikult hakanud minu postitusi vältima, sest varasemad sissekanded pole nende ootustele vastanud. Ma ei kirjuta lugejate arvu pärast ja seega pole vahet, kas minu tekstid meeldivad teile või mitte. Infot on kordi rohkem kui inimene jõuab seda läbi vaadata (raadio, digitv, sat-tv, internet, ajalehed, ajakirjad) ja tuleb teha valikuid. Siiski olen tänulik neile, kes on minu tekste lugenud ja loodetavasti neist ka mõne kasuliku info või idee leidnud.
Vaatasin nädalavahetusel läbi 2006. aasta alguse teleuudiseid. See oli aeg kui käisid presidendi kandidaatide sõelumise voorud ja Tõnismäel toimus alles teine provokatsioon sini-must-valge lipuga (Böhm, Rebane). Ilmselt kirjutan edaspidi, kuidas Isamaaliit muutis pronkssõduri oma järgmise aasta (2007.) valimiste teemaks ja Andrus Ansip võttis selle neilt üle. Teleuudiste järgi vaadates oli tookord peaminister Andrus Ansip hoopis leebe ja inimlik, ei olnud sellist bravuuritsemist ja muhvilikku “Tule taevas appi!” suhtumist.
Sellise tähelepaneku tegin ka, et Kairit Tuhkane oli 4 aastat tagasi märksa kenam kui praegu, sest nüüd on mõned üleliigsed aga välja paistvad sentimeetrid ja kilod soetanud. Ma panen siia ühe vanema pildi, sest ajad muudavad inimesi ja me kõik tahame endid mäletada ikka parimatena.
Ma pole tükil ajal Reporterit vaadanud aga kahtlustan, et seal on juba uus tibi letti toodud ehk siis suviselt konkursilt leitud uued inimesed. Näiteks laupäeval oli Grete Klein.