Võlariikide päästmisest
Riikide võlakirjadega spekuleerimine ei peaks olema kindla tulususega investeering ja sellele peaksid laienema tavalised turumajanduse reeglid ehk siis võimalus paigutatud raha kaotada. See poleks midagi erakordset kui riik ei tuleks võlakoormaga toime ja keelduks neid osaliselt või täies ulatuses maksmata. Viimane taoline sündmus oli ju Argentiinas 2002. aastal, kus investorid kaotasid 75% http://en.wikipedia.org/wiki/National_bankruptcy
Hiljem oli pangakriise Islandil, Iirimaal, Lätis kui nimetada esimesene meenuvad, mis lahendati maksumaksja rahadega.
Kui vaadata sajandite pikkust ajalugu, siis kõik praegused suured ja justkui rikkad riigid (Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Austria, Portugal, Poola) on kõik teinud korduvalt läbi võlgade tühistamise. Rekord oli vist Hispaania 7. Austrial möödus sellest 11. veebruaril ka 200 aastat kui nad seda 1811. aastal tegid. Võiks isegi öelda, et kuni 19. sajandini oli see riikide poolt levinud käitumisviis.
Kui rääkida täpsemalt Portugalist, siis turgudel tundub olevat kindel veendumus, et lähema 2 aasta jooksul toimub 50:50 tõenäosusega võlgade tühistamine. Ärimaailmas on pankrotistumine täpselt reguleeritud, riikide puhul taoline reeglistik puudub ja selle pärast üritab Euroopa Keskpank lahendada olukorda aina uute miljardite saatmisega. Ärge arvake, et Portugal soovib abiraha, vähemalt opositsioonis olevad sotsialistid on sellele kindlalt vastu, sest nõutakse ka kulude kärpimist (inimeste vallandamist) ja sellega kaasneks jätkuvalt kõrge töötus ning nõrk majandus. Soomlased arutavad täna parlamendis, kuidas käituda abipaketi suhtes.
Internetis on video, mis peaks neid selles aitama ehk “Mida peaksid soomlased teadma Portugali kohta” http://www.youtube.com/watch?v=XXw5fMIYGqg
See algab infoga, et sinise ristiga lippu kasutati Portugalis juba 1143. aastal ja lõppeb 1940. aastaga kui nad kogusid toitu ja riideid tookord vaesele Soomele. Üsna imelik mõelda, et 6 sajandit kestnud Portugali impeeriumist (kolooniatega Brasiiliast Jaapanini) on alles jäänud teistelt päästmist ootav riik.
Kirjutasin selle eelneva kommentaarina tänasele Eesti Päevalehe artiklile http://www.epl.ee/artikkel/597648
Kui mõtlete, et miks ma selle oma blogisse kopeerisin, siis sellel põhjusel, et ma kirjutan vaid ühe või paar arvamust nende lehele ja siin kordan ainult olulisemaid, millel arvan edaspidi vajadust olevat ka edaspidiseks kasutamiseks.