Eesti Päevaleht läks veebis tasuliseks

Ära kunagi takista vaenlast vigade tegemisel! See mõttetera meenus mulle täna kui lugesin Eesti Päevalehe teadet, et juba tänasest ei avalikusta nad oma artikleid täies mahus veebis ja edaspidi tuleb lugejatel üle kolida iPad´i kasutajaks. Ma ei olnud küll sõjas EPL-iga aga Ekspress Grupp pole ka minu lemmik ja sellest ka see esimene lause.

Hiljuti ametisse saanud Vallo Toomet kirjutas lehes artikli, et tegelikult on see hoopiski samm tulevikku. Enamik paberlehe artikleid ilmub kärbituna, neist saab lugeda mõnda esimest lõiku. http://www.epl.ee/artikkel/597794

Kirjutasin sellele ka omalt pool kommentaari:

Miks müüdi Skype 8,5 miljardi dollari eest? Firma pole alates asutamisest 8 aasta jooksul kasumit tootnud ja tema põhiteenus on kasutajatele tasuta, ainult lisade eest inimene maksab. Vastus on selles, et nad annavad tasuta põhiteenuse ja teenivad lisade pealt. Microsoft ostis nad aga ennekõike 170 miljoni kasutaja pärast, mitte ilusa ja puhta programmi koodi tõttu.

Miks on Google üks kallimaid börsil noteeritud firmasid? Sest tema peamine teenus (info otsimine) on kasutajatele tasuta ja see on talle toonud palju kasutajaid, mis tähendab ka sissetulekut reklaamide kaudu, sest firmadel on soov jõuda võimalikult paljude tarbijateni. Samuti on kontakt seda väärtuslikum, mida rohkem eelinfot sa tead võimaliku tarbija kohta. Selle tõttu tegeldakse ka veebis jälgimisega, et mida inimesed klikivad ja kus käivad.

Siiani oli EPL-i eelis teiste päevalehtedega võrreldes tasuta kättesaadavus. Näiteks Postimees läks eelmisest aastast paroolide taha ja olgu tal seal hea olla, sest tema info pole enam üldsusele kättesaadav. Mida inimene ei tea, selle eest ei saa ta ka maksta ning teisalt artiklitega jääb ühiskond mõjutamata.

Ma mõistan seda otsust, sest interneti artiklid peab ka keegi valmis kirjutama ja paberlehe arvel kaua elada ei saa. Ometigi ei näe mina perspektiivi lahendusel, et toimetusele maksmiseks ja täies mahus artiklite lugemiseks peab lugeja soetama eraldi seadme. Olen veendunud, et selle sammuga kahjustas Ekspress Grupp oma lähema 5 aasta väljavaateid.

Lugeja ei ole süüdi, et toimetusel puudub ettekujutus internetis toimuva äri põhimõtetest ega ei saada aru, mis on seal tähtsad.

Ma toon näite eelmise sajandi algusest. Raadio oli selle aja hiljutine leiutis, mis oli saanud tööstuslikult toodetavaks ja kättesaadavaks. Ainukene häda oli selles, et programmi tootjat ei olnud ehk raadio võisid osta aga sealt polnud midagi kuulata. Esialgu tootsid raadiosaateid raadiote valmistajad ise. Samas oli arusaadav, et selline mudel pole jätkusuutlik, kus aparaadi müügi hinna sisse tuleb arvestada ka edaspidised saadete tootmise kulud. Mida siis välja mõeldi? Üks lahendus oli raadiokava tasuline müümine. Selleks, et teada, millal midagi on eetris, pidid soetama siis kavalehe. Võisid ka niisama raadio ees olla aga siis raiskasid lihtsalt oma aega. Teine tulu teenimise kanal oli litsentsitasu. Kui ostsid raadio, pidid selle registreerima ja edaspidi tasuma kuu või aasta põhist maksu. Kes sellest hoidus, sai nimeks “raadiojänes” ja nende püüdmiseks olid ka ametnikud. Trahvi tehti ka kui jäid raadio kuulamisega vahele ja litsenti ei olnud ostnud.

Mis siis raadio päästis? Meie jaoks on enesest mõistetav aga 20. sajandi alguse inimesed polnud selle ajani tulnud mõttele, et raadio kaudu võiks ka reklaami teha. Kui saadi aru, et ärilise sisuga teateid on samuti võimalik edastada, lahendati hoobilt ka programmi tootmiseks kuluva raha tagasi teenimise küsimus.

Ma olen õnnelik, et elan praegu läbi seda murrangulist aega kui paberlehed kiduvad ja võidukäiku hakkab tegema elektrooniline meedia. Võiksin ju värskele peatoimetajale veel soovitusi anda, kuidas elektroonilise meedia ärimudel erineb paberlehe ärimudelist aga see oleks ideede tasuta kinkimine.
Mina tervitan seda otsust, sest sellega lüüakse lugejad selgelt lahku, et kes jääb paberit tellima ning kes otsib arvuti kaudu kättesaadavat infot.