Paavst suhtles kosmosejaamaga, jumala asukoht on teadmata

Minul kui on alati põnev vaadata, kuidas kosmoselendude ajal usuvad inimesed endiselt paradiisi ja põrgut, kuigi nende asukoht on ilmselgelt väljamõeldis. Teaduse edusammud pole takistanud kirikul oma seisukohti muutmast. Näiteks tänane 21. mai pidi ühe USA usumehe arvates olema viimne päev ehk maailma lõpp. Taolisi kuulutusi on muidugi pidevalt tehtud, viimati 2007. ja 2008. ning samuti ka läheneva 2012. aasta kohta.

Täna tegi paavst esimese kõne kosmoses orbiidil olevasse teadusjaama ja vestles seal oleva 12 astronaudiga (varem oleksime öelnud kosmonaudiga, hiinlaste korral aga taikonaudiga).

See katkend, mida ma juhtusin kuulma, oli natuke sünkroonist väljas, sest mulle jäi kirikupea kõne lugemise mulje ja kosmosejaamast tulid siis vastu hoopis teise asja kohta käivad kommentaarid. Ilmselgelt tahetakse kirikut näidata uuendusmeelsena, mis suudab ka 21. sajandi inimeste ootustele ja lootustele vastata.

Mina olen kahtlev kiriku uuendusvõime suhtes. Nimelt on nad ju hakanud ümber tõlgendama põrgut, sest tänapäevased inimesed ei kardaks enam selle kirjeldusi. Järelikult tuleb kõik põnevamaks jutustada kui see tekst, mis juutide poolt kirja pandi.

Kahjuks olen liialt teadmatu kristlike käsitluste suhtes aga mind huvitab, kas kosmoses käimine ja seal taeva või jumala nägemata jäämine ei pane neid oma usus kahtlema? Vähemalt mina küsiks küll seal üleval olijalt, et kas midagi ebamaist ka hakkab silma.