Uurija küsis: “Kas kuivikud on sul juba valmis pandud?”
Olen veendunud, et poliitiline huvi minu vastu tekkis kohe pärast seda, kui kandideerisin riigikogusse ja sain esimese korra kohta päris palju hääli – 335. Minu poliitiline kuuluvus “valesse” parteisse ehk Keskerakonda on tekitanud teatud ringkondades rahulolematust.
Pärast Keskerakonnale mittesõbraliku partei esindaja visiite kahte kontrollitavasse asutusse tekkisid kohe korruptsioonikahtlused ja algasid läbiotsimised.
Mind hämmastas, kui politsei pidas kinni kolleegi-ehitaja ja üritas temalt välja pressida valetunnistust minu suhtes, lubades selle eest tema vabastamist. Olin šokis, kui kuulsin, et mees veeti vanglast ilma advokaadita metsa kohtuma sõbraga, eesmärgiks valetunnistuse andmine, lootes sõbra pressingule. Tema sõnul sõidutati teda mööda linna ja narriti ilusate tüdrukutega ning lubati, et kui tema on vajaliku tunnistuse minu vastu andnud, siis saab ta kohe vabaks.
Kolleeg tuli jaoskonda ülekuulamisele kohe, kui kuulis, et teda otsitakse tunnistajana. Mõne tunni pärast oli mehest tehtud juba süüdistatav ning veel mõni tund hiljem saadeti ta arestikambrisse.
Ma ei usu, et kolleegil oli trellide taga aega nalja heita või ulmejutte välja mõelda.
Minu raamatupidaja ülekuulamisel ähvardati teda ja tema poega vangi panna, kui ta ei tunnista seda, mida uurijad tahavad. Selliste meetodite põhjal on mul jäänud mulje, nagu oleks politsei ja teatud poliitilised jõud moodustanud Ida-Virumaal omakohtu.
“Kas kuivikud on sul juba valmis pandud?” ironiseeris minu üle uurija, kelle arvates oli see vist lahe nali.
http://pr.pohjarannik.ee/?p=995
Järjekordne näide, et kuulumine valesse parteisse tähendab riiklike jõustruktuuride kõrgendatud huvi.
Minu meelest on põhjus selles, et prokuratuur ja IRL-i peakontor asuvad vaid paarikümne meetri kaugusel, neid eraldab väike elumaja. Samuti on risti kulgeval tänaval Kaitsepolitsei kontorini ainult 400 meetrit kui niigi palju.
Poliitilises kampaanias on parempoolsed kasutanud politseid oma eesmärkide teostamiseks. Meenutan mõningaid eelnevaid juhtumeid: Tallinna abilinnapea Panovi vahistamine, et Juhan Parts saaks alustada kõnelusi valitsuse moodustamiseks (olid saanud viigilise arvu mandaate Keskerakonnaga), Pärnus oli vaja Keskerakonna linnapea ja abilinnapea kohta leida süüdistus, et erakond võimult kõrvaldada (viimaste arengute järgi osutus see fabritseeringuks), Narvas on esitatud süüdistus mitmele ametnikule, Tallinna linnavalitsuse palgalistest on uurimise all Parbus, samuti kahtlustati Elmar Seppa, Kristiine LOV-is töötajaid ning viimasena ka MUPO juhti.
Ma olen veendunud, et ka minu vastu tuntakse jõustruktuurides huvi. Olen ju kirjutanud praeguseks vähemalt 3 artiklit ja andnud 1 intervjuu, et Isamaa ja Res Publica liidu 2008. ja 2009. aasta aruannetes on annetused märgitud 887 tuhat krooni suuremana kui nad on neid avalikustanud. Sellele pole midagi järgnenud, täielik vaikus, sest me kõik ju teame, et siseminister oli samast erakonnast ja andis digitaalse allkirja neile samadele dokumentidele. Mis tähendab, et Eesti Vabariigi valitsusse kuuluvat erakonda rahastatakse teadmata päritolu annetustest ja seaduste üle kontrollijad sellega ei tegele.
Mind nähakse ohuna IRL-i tegevusele, ma olen nende seaduserikkumisi ja ilmselt musta parteikassa olemasolu avalikustanud. Küllap tabab mind ka selle eest vastulöök. Küll nad juba midagi leiavad minu kohta, näiteks minu arvutist. Mis sugugi ei tähenda, et ma poleks viimastel aastatel arvestanud jälgimisega või olnud eriti kaalutlev oma tegevustes. Kirjutasin ju eelmisel kevadel, et Mul on tunne, … et toimub teabehange sest inimesed käitusid kuidagi imelikult. Seal toodud inimestest oli 3. selline, kes tahtis tohutult minu osalust ühes projektis, kus ta kavatses omavalituselt projekti jaoks raha küsida. Õnneks sain asjad niikaugele, et tal pole enam võimalust minu teadmata dokumente vormistada (ta jäi juhatusest välja) aga sügav kahtlus on ikkagi. Mõelge ise selle tõenäosusele: eelmise aasta novembris-detsembris helistasin mina temale umbes 12 korda (paari päevaste vahedega, et saada asjad lõpetatud ja minna eraldi edasi ning alati leidis ta võimaluse edasi lükkamiseks või viivituseks. Ta ei helistanud ega kirjutanud mulle kordagi ise, alati pidin mina olema algataja. Pruukis mul nüüd minna aprilli keskel rääkima oma tuttava ametnikuga, kellega polnud kohtunud juba umbes pool aastat kui seesama tegelane helistab ja räägib, et “kuule ma vaatasin, et sul pole Skype sees, küllap oled Tallinnas ja võiks kokku saada”. Tõesti, mul oli Skype väljas aga ainult taolise väikse sündmuse põhjal teha tal järeldus, et ma nüüd helistan ise esimest korda umbes 6 kuu järel, sest “objekt” on Tallinnas siis selle tõenäosus on ikka äraütlemata väike.
Tavaliselt ongi nii, et kõige kõvemini “võtke varas kinni” karjuja on ise see tegelik varas. Täpselt samamoodi on mul praegu veendumus, et kõige suurem korruptsiooni vastu võitleja, on seda hoopiski ise. Üks teooria Res Publica tekkimisele on ka see, et Tõnis Palts oli kimpus oma maksuvaidlusega ja nii investeeris ta partei loomisse. Selle asemel, et vaielda maksuhalduriga, lasi Palts rahandusministriks saades hoopiski Maksuameti peadirektori lahti.
Miks ma seda eelnevat kirjutasin? Sest ma usun tuleviku nägemise võimet. Olen varasematel aastatel kogenud, et kunagi veelgi varem unes nähtud sundmused on siis 1:1 realiseerunud ja osutunud tõeks. Muidugi on olnud ka selliseid, mis ei ole veel realiseerunud. Ometigi ei ole mul kindlust, et seda pole lihtsalt VEEL toimunud. Inimese ajul on väga vajalik omadus suur osa infost lihtsalt ära unustada, sest muidu võiks kõike meeles pidades ilmselt mõistuse kaotada. Mina ka ei mäleta kõike, mida arvan kunagi edaspidi tegelikkuses aset leidvat aga ma mäletan juba 4-5 aastat vähemalt olukorda ühest vestlusest ja selgituste andmisest toast, mille aknad avanesid Kaarli kiriku peauksele. Ma ei hakka seda rohkem edasi selgitama, sest palju rohkem olnud toimumata jäänud nägemusi. Kui vastata aga pealkirjas toodu küsimusele, siis mina pole mõelnudki kuivikute varumise peale, sest mul ei ole millegi üle muret tunda ja fabritseeritud süüdistuste peale mõtleme siis kui need on kokku pandud.