Kasutu IDN
Mis aadress on www.xn--htuleht-00a.ee ?
Vastus. See on www.õhtuleht.ee aadress aga nii nagu ta tegelikult on standardi järgi domeenina registreeritud. Nimelt täpitähtede õ, ä, ö ja ü toetus ehk IDN lahendatakse sümbolite “xn--” ja muude lisamisega.
Ma arvan, et keegi ei hakkaks külastajat suunama aadressile www.xn--htuleht-00a.ee sest see näeb kirjutatult kole välja ja pole ka meelde jääv. Seevastu Eesti inimesed võivad küll sisse tippida õhtuleht.ee, sest meil on klaviatuuril olemas ka õ täht.
Kui see aadress praegu sisestada, siis saab samale lehele kui www.ohtuleht.ee, mis on ka ajalehe peamine aadress olnud juba üsna mitu aastat.
Tegelikult on see väljaanne ilmselt kõige rohkem oma interneti aadressi muutnud. Mulle meenuvad aadress www.sloleht.ee ja www.ol.ee ning neil on ka mobiil.sloleht.ee alamdomeen aga mitte mobiil.ohtuleht.ee oma.
Ilmselgelt pole neil sellele IDN domeenile mingit muud rakendust kui põhiaadressile suunamine ja teiste kasutajate eest kinni panemine. Ütleksin isegi, et IDN ongi katse omanike käest saada lisaraha nende erinevate nimekujude registreerimise läbi. Näiteks on aripaev.ee aga nüüd tekkis vajadus ka äripaev.ee järele.
Miks riigid tuleva IDN-iga välja? Mina näen siin tehnoloogiliselt uut toodet, mis avab taaskord populaarsed sõnad uuteks registreeringuteks, sest varem olid need surutud vaid ladina tähestiku raamidesse. Kui Eesti oleks täpitähed saanud koos uute reeglitega 6. juulil 2010, siis ma oleksin seda pidanud loomulikuks arenguks ja reformi plussiks. Praegusel juhul on see pikalt vindunud ja isegi ebavajalik areng. Tõesti, saadi juurde umbes pool tuhat uut registreeringut aga IDN domeenid ei ületa ilmselt 10% piiri nende üldhulgast.
Mina ei ole nädal aega tagasi tulnud täppidega .ee domeenidest endale ühtegi aadressi registreerinud ja ei kavatse seda ka teha. Ma nimelt pean seda üheks evolitsiooniliseks tupikteeks, sest tänapäeval pole vaja mitte aadressi inimestele pähe suruda, vaid leida neile vajalik teenus ja selleni jõuavad nad tavaliselt märksõnade järgi otsides, mõne lingina või sotsiaalmeedia vahendusel.