Facebooki üleskutse eest sai Suurbritannia mässude järel 4 aastat vangistust

Nüüd veel Suurbritannia rahutuste järelkajasid. Kohus mõistis kahele noorele mehele 4 aastat vanglat, sest nad olid teinud Facebookis üleskutse tänaval mässamiseks, kuigi nende üleskutse peale ei tulnud mitte keegi tänavale meelt avaldama ja midagi ära ei lõhutud. Sündmus on juba kümmekond päeva vana aga mul polnud meeles sellest varem kirjutada. See meenus koos muude lisandunud andmetega.

Midagi nii absurdset oleks võinud toimuda ainult Nõukogude Liidus. See riik oli oma eksistentsi pärast sedavõrd hirmul, et isegi üleskutse sai käsitletud kui tõsine õigusrikkumine. Samasugune asi juhtus nüüd Suurbritannias, kus kohtunik Elgan Edwards määras 4 aastase vangistuse Jordan Blackshaw´le(21), kes tegi Facebookis kavandatava protesti kohta sissekande. Kuigi antud ajal ja kohas mingit kogunemist ei toimunud, sai ta ikkagi vanglakaristuse. Tema kuritegu kirjeldab BBC järnevalt:

created a Facebook event called “Smash d[o]wn in Northwich Town”, intended for the receipt of the “Mob Hill Massive Northwich Lootin'”. The page went on to specify a meeting time and place of 9 August, between 13:00 and 16:00 BST, “behind maccies” – thought to be the McDonald’s restaurant in Northwich town centre.

Allikas: Facebookis üritusest teatamise eest sai 4 aastat vanglat.

Ligikaudne tõlge: Loos Facebookis sündmuse pealkirjaga “Northwitch´i linna maha lõhkumine” …
Lehel täpsustati kohtumise aeg ja koht 9. augustil kell 13-16 McDonaldsi restorani taga, mis on linna keskuses.

Teise mehe Perry Sutcliffe-Keenan´i(22) kohta see BBC leht nii täpselt ei kirjuta. Tema 4 aastase vangistuse selgitab lahti YLE uudiste tekst. Sealt selgub, et ta tegi fännilehe, mis oli tema kodulinnas rahutuse korraldamise teemal. Teave selle kohta läks tema 400-le sõbrale ja põhjustas linnas ka paanika aga mitte mingit mässamist.

Toisessa tapauksessa taas 22-vuotias warringtonilainen mies teki päihtyneenä Facebookin kaupungin omat mellakkasivut. Sivu sai aikaan Warringtonissa paniikin. Hän poisti sivun seuraavana aamuna ja pahoitteli tekoaan sanoen sen olevan vain vitsi. Vaikka viesti sivusta lähti eteenpäin miehen 400 Facebook-kaverille, se ei saanut aikaan mellakointia.

Allikas: YLE uudised

Tõlge. Teisel juhtumil tegi 22 aastane Warringtoni mees Facebooki oma linna rahvarahutuste lehekülje. Lehekülg põhjustas linnas paanika. Ta eemaldas lehekülje järgmisel hommikul ja kahetses oma tegu, öeldes selle olnud nalja. Kuigi teade lehest läks edasi mehe 400-le Facebooki sõbrale, ei algatanud see rahvarahutust.

Sellel BBC lehel on toodud ka täpsem sisu: The page invited people to “riot” on 10 August between 19:00 BST and 22:00 BST.

Selle kõige järel muidugi kiideti BBC (maksumaksja rahastatud) lehel politsei tõhusat tööd ja kohtuniku tegevust tulevaste tegude ennetamisel.

Peaminister David Cameron kasutas seda oma konservatiivse programmi jaoks ära ja rääkis vastutustundest. “Kui me näeme isegi 12-13aastaseid lapsi röövimas ja naermas, kui me näeme vastikut pilti vigastatud noorest mehest, keda inimesed justkui aitaksid, aga tegelikult röövivad, siis on selge, et miski meie ühiskonnas on põhjalikult mäda. Minu jaoks on sellise ajuvaba isekuse juured selles, millest ma olen juba aastaid kõnelnud – see on vastutustunde täielik puudumine meie ühiskonna mõningais kihtides,” selgitas Cameron. Allikas: http://uudised.err.ee/index.php?06232673

See on nii tüüpiline, ka meie konservatiividele ja nende mõttekaaslastele. Ühiskonna probleemiks peavad nad mingit inimese hoiakut, näiteks vastutustunde puudumist. Peaminister Cameron läks isegi kaugemale ja kuulutas välja vasturünnaku. “Me peame tagasi lööma need hoiakud ja eeldused, mis on tõuganud osa meie ühiskonnast sellesse šokeerivasse olukorda” http://uudised.err.ee/index.php?06232865

Selle peale tahaks poliitikule meenutada, et inimesed said pahaseks maha lastud Mark Duggani matuste järel. Lisaks on kritiseeritud ebamõistlikult rangeid karistusi. Näiteks katkend ühest Cameroni karmi karistamise lähenemise artiklist:

Kahden lapsen äidin sai viiden kuukauden vankeustuomion otettuaan vastaan mellakoiden aikana varastetut shortsit. 23-vuotias opiskelija tuomittiin kuudeksi kuukaudeksi vankeuteen 3,5 punnan arvoisten vesipullojen varastamisesta. 22-vuotias mies taas voi saada vankeustuomion kahden jäätelöpallon varastamisesta tunnustettuaan murtovarkauden.

Allikas YLE

Tõlge. Kahe lapse ema sai viis kuud vangistust, sest oli vastu võtnud rahutuste ajal varastatud lühikesed püksid. 23-aastane tudeng sai 6 kuud vanglat veepudelite varastamise eest (väärtus 3,5 £). Sissemurdmiselt äratuntud 22-aastane mees võib saada vangistuse kahe jäätisetuutu varastamise eest.

Nüüd jõuangi viimaks pühapäevaste uudisteni. Peaminister Cameron ajab edasi oma väärtuste joru ja karmide karistuste juttu. Ta kirjutas 21. augusti ajalehes “Sunday Express“, et: “There are deep problems in our society that have been growing for a long time: a decline in responsibility, a rise in selfishness, a growing sense that individual rights come before anything else (Meie ühiskonnas on sügavad probleemid, mis on pikka aega kasvanud: vastutuse vähenemine, isekuse kasvamine, suurenev tunne, et üksikisiku õigused on üle kõigest muust.)

Selle järel veelgi hirmutavamalt: “We need a stronger police presence on the streets, deterring crime and catching criminals instead of filling in forms or wasting time on phoney targets” (Me vajame tänavatele rohkem politseid, kuritegevust peletama ja kurjategijad püüdma, et selle asemel mitte pabereid täita või aega raisata võltsidele sihtmärkidele).

Muidugi olid artiklis ka märksõna väärtused, mida õpitakse kodus. Seejärel koolis ja lõpuks kavandab ta National Citizen Service (riiklik kodanike teenistus ?) loomist, mis peaks teismelistele pakkuma vaba aja ärakulutamise võimalust. Selgitab asja nii: “It’s about young people spending time away from home, doing a mix of tough physical activities like climbing and hiking, alongside work in local communities. They might be coaching younger children to play football, visiting elderly patients in hospital or offering a bike repair service to the community. Tõlge: noored inimesed veedavad aega kodust eemal, tehes nii rasket füüsilist pingutust nõudvaid tegevusi nagu mägironimine ja matkamine kui tööd kohalikule kogukonnale. Nad võivad juhendada nooremaid jalgpalli mängimisel, külastada vanemaid patsiente haiglates või pakkuda kogukonnale jalgratta parandamise teenust.

Enne rahutusi oli neil plaan see käivitada järgmisel aastal 30 tuhande osavõtjaga aga nüüd tunneb, et nende ambitsioon ei olnud piisavalt suur

Teistsugusel seisukohal oli endine peaminister Tony Blair, kes nägi toimunu taga poliitikute tähelepanuta jäetud ühiskonna probleeme. Tema artikkel oli eelneval päeval ilmunud ajales Guardian

I think we are in danger of the wrong analysis leading to the wrong diagnosis, leading to the wrong prescription

The big cause is the group of alienated, disaffected youth who are outside the social mainstream and who live in a culture at odds with any canons of proper behaviour. And here’s where I simply don’t agree with much of the commentary. In my experience they are an absolutely specific problem that requires a deeply specific solution.

The left says they’re victims of social deprivation, the right says they need to take personal responsibility for their actions; both just miss the point. A conventional social programme won’t help them; neither – on its own – will tougher penalties.

The key is to understand that they aren’t symptomatic of society at large. Failure to get this leads to a completely muddle-headed analysis of what has gone wrong.

But the truth is that many of these people are from families that are profoundly dysfunctional, operating on completely different terms from the rest of society, either middle class or poor.”This is a phenomenon of the late 20th century. You find it in virtually every developed nation.

Tony Blairi artikkel

Ma arvan, et meil on oht vale analüüsi tõttu vale diagnoosini jõudmiseks, mis viib vale ravimini.
Suur põhjus on grupp võõrandunud, ära pöördunud noorukeid, kes on väljaspool ühiskonna peavoolu ja kes elavad ilma korraliku käitumise reegliteta kultuuris. Ja siin ma ei nõustugi suurema osa kommentaatoritega. Minu kogemuste järgi on nad täiesti spetsiifiline probleem, mis nõuab sügavalt spetsiifilist lahendust.
Vasakpoolsed ütlevad, et nad on sotsiaalse ilmajäetuse ohvrid, konservatiivid ütlevad, et nad peavad võtma isikliku vastutuse oma tegude eest, mõlemad ei näe asja tuuma. Tavaline sotsiaalprogramm ei aita neid, samavõrd ka mitte rangemad karistused.
Võtmekoht on mõista, et nad ei ole sümptomaatiline ühiskonnale laiemalt. Läbikukkumine seda mõista viib täiesti segadusseajava analüüsini, et mis toimus.
Kuid on tõsiasi, et paljud need inimesed on perekondadest, mis on läbinisti väärtalitlevad, toimivad täiesti erinevatel reeglitel ülejääänud ühiskonnast, pole ei keskklass ega vaesed. See on 20. sajandi lõpu nähtus. Sa leiad neid peaaegu igast arenenud riigist.

Selle järel kasutab ta ka võimalust oma ametiaega valitsuses kiita:

We had to be prepared to intervene literally family by family and at an early stage, even before any criminality had occurred. And we had to reform the laws around criminal justice, including on antisocial behaviour, organised crime and the treatment of persistent offenders. We had to treat the gangs in a completely different way to have any hope of success.

Me (tema valitsus) pidime olema valmis sekkuma perekonna kaupa ja varases etapis, isegi enne kriminaalse teo toimumist. Ning me pidime reformima kriminaalõigust, sealhulgas ühiskonna vastase käitumise, organiseeritud kuritegevuse ja korduvate rikkujate kohtlemisel. Me pidime kohtlema jõuke täiesti erineval viisil, et loota mingisugustki edu.

Ta lõpetab, et tema lahkumise järel kadusid programmid päevakorralt aga paberid ja töö on endiselt alles. Toob võrdluse 1993. aasta James Bulger´i tapmisega, mille järel tema reageering juhtunule oli sarnane tänapäeval kuuldavale Inglismaa moraalsest kokkuvarisemisest. “Ma arvan nüüd, et see kõne oli poliitiliselt hea aga poliitikana halb. Keskendu kindlale probleemile ja me saame alustada õigete lahendustega.” (I now believe that speech was good politics but bad policy. Focus on the specific problem and we can begin on a proper solution.)

Ma nõustun antud juhtumil endise peaministriga, et põhjused on perekondlikud (elatustase) ja neil pole mingit seost ühiskonna väärtuste, moraali, koduse kasvatuse, vanemate inimeste või vastutustundega. Antud teemal oli hirmutavaks ka sõna praeguse konservatiivse peaministri David Cameroni artikli juures risti pildi ja sõna ristisõda (crusade) kasutamine, mille järel oma tänavate tagasi nõudmine on juba otsene üleskutse vastu hakata, relv haarata, teisiti arvaja kõrvaldada. Ise valige, mida konservatiivid selle ristisõja all mõtlevad aga midagi head sellest ei tule, nagu oli Bushi ristisõjaga terrorismi vastu.