Kreeka kuristik sööb euro ja Eesti reservid

Eile kuulsin riigitelevisioonist, et võimul oleva erakonna ametnik rääkis kaamera eest EFSF-i järel ka tegeliku raha maksmisest ESM-i. See teine siis peaks välja vahetama esimese ja tooma pikema ajalise stabiilsuse. Ma olen veel siiani pahane eelmise neljapäevase EFSF-i toetamise otsuse pärast. Nüüd rääkida veel järgmisest skeemist, et siis on euroga kõik paigal, tundub justkui tegevusplaani puudumisena. Vähemalt mina küll aru ei saa, et kui EFSF-ist jääb väheseks, siis miks me seda lühiajalises perspektiivis üldse ette võtsime. Äkki tõesti ainult selleks, et saaks Luksemburgis tegutseva aktsiaseltsi kontole riikide raha kanda ja siis seda teistele riikidele või pankadele edasi keerutada. Nagu kõik teavad, siis raha vahendamisel jääb väike pisku ka selle edasiandjate sõrmedele. Luksemburg on Euroopa kõrgeima sissetulekuga inimese kohta ja ilmselt märgatav osa sellest tulebki rahade edasi toimetamisest.

Praeguseks on vähemalt 11 riiki kinnitanud EFSF-iga liitumised. Esmaspäeval oli sellest finantsturgude jaoks vähe, nad näitasid punaseid ehk langevaid indekseid.  Näiteks siit saab lugeda: Rahaturge tabas uus kukkumislaine http://www.ohtuleht.ee/446250

Vaatasin tänaseid seise ja need tunduvad ka olevat miinuses.

Kuni praeguseni on poliitikud üritanud rahaturge rahustada ja nende muresid leevendada aga mulle tundub, et hakkab kaduma usk praeguse olukorra lahenduste selgusse. Kui Euroopa Keskpank ja Euroopa Nõukogu ka midagi kavandab, siis vähemalt pole mina lugenud nende senisest tegevusest välja järjekindla tegevusplaani olemasolu ning selle alusel tegutsemist.

Kui ma meenutan kasvõi 2010. aasta kevadet kui Kreeka sai esimese laenupaketi. Siis ei räägitud midagi veel EFSF-i või ESM-i kohustusest ka Eestile, isegi  kui neid sõnu kasutati.